Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Taevatempel

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Suurejooneline ja värviline Taevatempel (TianTan) oli koht, kus Ming ja Qing dünastiad ohverdasid taevale ja palvetasid hea saagi eest.


Tempel ehitati 1406 – 1420, Yongle keisri ajal, kes samal ajal valvas ka Keelatud Linna ehituse üle.

Alguses oli templi nimi Taeva ja Maa tempel, kuid praeguse nime sai ta Ming dünastia keisri JiaJingi (1522 – 1567), kes ehitas eraldi kompleksid Maa, Päikse ja Kuu kummardamiseks. Maatempel on Põhja Pekingis, päikese ja kuu templid on ida ja lääne pekingis.

Taevatemplit renoveeris ka keiser Qianglong (1736-1795)

1998a kanti taevatempel UNESCO maailmapärandi nimekirja.

2005 aasta alguses renoveeriti templit 6 miljoni USD väärtuses.


Arhitektuur ja plaan

Arhitektuur ja põhiplaan baseeruvad keerulisel sümbolite ja numeroloogia süsteemil. Süsteem, mis pärineb juba enne Konfuziuse aegu, ehitati Taevatemplid ümmargused, nagu taevas (taevast saab ju vaadata ainult kui ümmargust kohta), vundament ja teljed on neljakandilised (ehk siis kahedimensioonilised – st lamedad), nagu maa paistab.


Seetõttu peegelduvad siin iidsed hiina uskumused, et maa on lame ja taevas ümmargune.

Peamised ehitused on sätitud põhja- lõuna teljele. Altar ja tempel on ümmargused ja neid ümbritsevad ka ümarad müürid.


Samamoodi on pargi põhjaosa poolringi kujuline ja lõuna osa on ruudu kujuline. Neid kahte osa jagab müür, millel on keskkohas poolringi kujuline kaar, mis peegeldab kogu pargi kuju.


Põhjast lõunasse on ala ligi 6,5km pikk, mida ühendab maapinnast kõrgemale tõstetud valgetest kviidest kõnnitee.


Oluliste ehitiste katused on sinised, mis peegeldab taevast ja taevaid (nii nagu kollane sümboliseerib keisrit ja roheline budismi?)


Hea saagi palvela (QinianDian)

Kompleksi põhja osas on majesteetlik Hea saagi palumise tempel.

See on kolme katuseviiluga puust ehitis, mis asub kolmekordsel 6m kõrgusel marmorplaadil. Algselt ehitati ta 1420, ta põles maha 1889a ning ehitati ka kohe uuesti üles. Maja ise on kokku 38m kõrge ja selle ehitamiseks ei ole kasutatud ühtegi naela.


Sees on 28 kõrget sammast, kõik on tehtud ühest puutüvest. Postid, mis on keskmise ringi ümber tähistavad 4 aastaaega, järgmise ringi postid 12 kuud. 12 posti välimisel ringi tähistavad 12 ShiCheni – vanas hiinas võrdus 1 ShiChen kahe tunniga, seega terve päev jagati 12ks ShiCheniks. Halli sisemus on kaunilt dekoreeritud ja seal asub ka lõunapoole vaatav tseremoniaalne troon.


Katusetaladele on maalitud draakonid ja fööniksid, mis kehastasid keisrit ja keisrinnat.


Siin kohal siis keiser kui „taevapoeg“ pöördus otseselt jumala poole,et paluda järgmiseks aastaks paremat saaki. Keiserlikul ajal sõltus hiina majandus väga palju põllumajandusest ning see toiming oli hiina rikkusele väga olulisel kohal.


Taevatempel põhines kosmoloogilistel põhimõtetel, see aitas ka kinnitada keisri seaduslikkust riigipeana. Läbi palvete ja ohverduste näitas keiser effektiivselt oma päritolu. Tee templisse on kolmeosaline ning keskmine neist oli ettenähtud jumalatele. Vasakpoole tee oli reserveeritud keisrile ja parempoolne keisrinna ja ametnike jaoks. Tee ääres kasvavad sajandite vanused küpressid.


7 kivi grupp tähistab Taishani mäe tippe, mis on taoistlikus traditsioonis olulised taevakummardamise ja mediteerimise kohad.


Keiserlik taevakamber ja kajamüür.

Kajamüür ümbritseb keiserlikku kambrit. See on 3.7 m kõrgune ja tema ümbermõõt on 193m. Oma nime on ta saanud akustilise eripära pärast – usutakse, et ühest otsast sosistatud kõne kostab teise otsa. Hoovis asuvad kolm kajakivi kajavad vastavalt sellele millise kivi otsas seista (näoga müüri suunas).


Keiserlik kamber on kompleksi keskel, see on ümmargune ehitis palveruumile sarnase katusega, veidi väiksem ja ainult ühe katuseviiluga ning väiksema marmorist põhjaga. Vanadel aegadel asusid siin keiserlike esivanemate mälestustahvlid.


See hoone on ka ehitud ainult puust ning teda toetavad 8 sammast. Katusel ei ole tugitalasid kuid on suur hulk sulguseid. Puu, mis on istutatud kajamüüri taha on 500 aastat vana ning tema läbipõimunud oksad meenutavad 9 draakonit.


Danbi sild on peamine tee Taevatempli ja Hea Saagi palvela ja Keiserliku taevakambri vahel. Ta on 360 m pikk ja 29.4m lai. Kuna selle all jookseb tunnel, siis kutsutakse seda sillaks. Selle lõunapoolne ots on 1 m maapinnast kõrgemal ja põhjapoolne osa on 4m allpool maapinda. See tekitas tunde, et kõnnid üles taeva poole.


Taeva Altar

Kompleksi lõuna tipul on Taeva altar, mis on ehitatud marmorist. Altaril kummardati talvisel pööripäeval taevast. See ehitatui 1530a ning renoveeriti 1740. Kivide arv igal ringil jagub kolme või üheksaga – see on domineeriv number Hiinas, arv 9, olles ka kõige suurem arv, sümboliseerib keisrit.


Kõige ülemise ringi peale on joonistatud 9 ringi, igas 9 kivi, kokku 6402 tykki. Nad on suuruselt ja kujult sarnased ning nii tihedalt üksteise vastu pandud, et nad on jäänud ajast täiesti puutumata.


Aastas 2 korda toimub protsessioon eunuhhidest, ministritest ja keisrist – taeva pojast – tuli siia Keelatud linnast. Tavakodanikke ei lubatud vaatama, ega ka kogemata nägema. Taevatemplis kummardati Maajumalat, Veejumalat, Põllumajandusejumalat, Sõjajumalat, Religioonijumalat ja Tsiviilisikute jumalat.

Taevatemplis ohverdas keiser ja tegi teisi rituaale. Alguses pidi keiser Kasinuse Saalis mitu päeva paastuma. Ohverdamine oli tõsine ülesanne – terve keisririik ootas head õnne ja piisavat saaki. Tseremooniast saadeti uudiseid üle terve Hiina.

Nii nagu inimesed oma kodudes, talletas ka keiser möödunud aasta sündmused esivanemate mälestustahvlitele. Pärast paastu siirdus ta altari juurde, et tuua ohvriande ja võtta esivanemate tahvlid kaasa tseremooniale, milles ta andis taevale aru möödunud aasta sündmustest. Aasta esimesel kuul naasis ta suuremasse paleesse – hea saagi palvelasse ning palvetas seal taeva soosingu ja hea viljasaagi eest tuleval aastal.


Kõigest 4 kuud peale seda, kui mandzu väied 1644 Pekingi vallutasid, toimetati 7a keiser Shunzi taevatemplisse,et ta tooks taevale erilise ohvrianni, andmaks märku, et Qingi keisrid tunnustavad taeva mandaati ja kavatsevad järgida varasema Mingi dünastia rituaalset kombestikku.


Kuni 1860.aastani, mil võõrväed end jõuga sisse surusid, oli Taevatempel keisri suletud territoorium. Välismaalasi hämmastasid sisse pääsedes selle mõõtmed, vormid ja värvid.


Taevatempel on tänapäeval park, mis on populaarne kohalike seas samapalju kui turistide seas. Avalikkusele avati see park esimest korda 1912 aastal. Kokku on Taevatemplit ümbritsev ala suurem kui Keelatud Linn, seda paljuski juba sellepärast,et ta esindas taevast maa peal ning pidi seetõttu olema suurem. Põhja lõuna suunal on ta u 2 km pikk.