Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Tee

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Tee jaana.jpg
Pilgrims.jpg
Nunnad jaapan.jpg
tee, peamiselt skr mõistete caryā, pratipad ja mārga vastena kasutatav sõna eesti keeles.

Tee mõiste tähendab india õpetustes üldiselt meetodite kogumit inimese vaimseks arenguks, samuti vastavat eluviisi v tegevusala.

Vähemal määral on tee ka paralleelvasteks sõnale kulg hiinakeelse sõna dao tõlkimisel.

Ingl path, way.


Budism on praktiline traditsioon. See pakub mitte üksnes innustavat visiooni, kelleks inimene võiks saada, vaid ka suurt hulka tõhusaid meetodeid ja vahendeid, et aidata meil areneda selle ideaali suunas ning teha see oma igapäevaelus reaalseks jõuks.

Kuid need meetodid ja vahendid pole mõeldud kasutamiseks huupi. Et need oleksid tõhusad, tuleb neid rakendada targalt ja arukalt, võttes arvesse iga inimese vajadusi ning arengutaset. Muidugi arenevad erinevad inimesed erinevalt. Ent vaimse arengu dünaamika järgib siiski üldist malli ning vähemalt üldjoontes on see kõigi puhul sama.

Selle kirjeldamiseks kasutab budism sageli võrdlust teega, käsitledes arenguprotsessi kui etappide jada, mida üksikisik peab üksteise järel läbima, et jõuda virgumise sihini. Sajandite vältel on budistlikes traditsioonides seda teed kirjeldatud erinevate sõnade, rõhuasetuste ja etappidega.

kõige lihtsam ja üldisem: budistliku tee liigendamisele kolmeks osaks – kõlbluse, mõtluse ja mõistmise etappideks. Järgnevalt kirjeldame neid üksikasjalikumalt, kuid kõigepealt tuleks rõhutada kahte üldist seisukohta.

Esiteks ei tohiks me sarnasust teega võtta liiga sõnasõnalt. Enne teatud etapi alustamist pole tingimata vaja läbida eelmist. Kuigi mõtlus järgneb siin kõlblusele, ei tähenda see, et pole mõtet alustada mõtlustamisega enne, kui meie kõlblus on täiuslik. Selles mõttes sarnaneb vaimne areng pigem mitte teega, vaid õienupu avanemisega, kus kõik kroonlehed avanevad üheaegselt, kuid ükski ei saa seda teha kiiremini, kui eelmine lubab. Seepärast võime saada suurt kasu mõtlusest ka siis, kui elame veel mingis mõttes ebaeetiliselt. Kuid seda ainult teatud piirini. Varem või hiljem jõuame punkti, kust meie mõtlus ei saa areneda edasi ilma, et pööraksime tähelepanu oma elu kõlbelisele alusele.

Teiseks ei tohiks me käsitleda selle tee varasemaid etappe kui ebameeldivaid eelastmeid, mida me hammaste krigisedes talume oma tulevase õnne nimel. Kui järgime teed õiges vaimus, ei pea me ootama virgumise saavutamist, et hakata mõistma selle tee hüvesid. Iga sammuga peaks kaasnema avardumise ja elu mõttekamaks muutumise tunnetunne, et oleme muutunud loovamaks ega pole enam sündmuste kulgemise passiivsed ohvrid. Kui sellist tunnet ei teki, siis tõenäoliselt teeme midagi valesti.