Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

"Kaug-Ida budismi maailmavaatest tänapäeval" . Sissejuhatuseks . Otto Rosenberg

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Boeddha nam.jpg
Ascetic-00.jpg
-0-mungad.jpg
Bakula.jpg
Zen hall.jpg
Japanese-garden-philosophy.jpg
Confucian responses to buddhism.jpg
Kuan-Yin-china.jpg
Budism, esimene maailmareligioon, tekkis kakskümmend viis sajandil lagasi Indias.

Esmakordselt inimkonna ajaloos sündis mõte näidata vabanemisteed eranditult kõikidele olenditele, hoolimata nende päritolust või positsioonist elus.


Budism pole kunagi olnud jõu ja ilu religioon, mis on kättesaadav vaid vähestele äravalitutele, ent ka mitte kurbuse religioon, rõhutute religioon.

Osalt oli ta nii see kui teine või õigemini ta ei olnud ei see ega teine, vaid midagi hoopis avaramat.


Juba esimesed budistid nimetasid oma õpetust "keskmiseks", seejuures ei pidanud nad silmas kuldset keskteed ega ka mitte valmisolekut järeleandmiseks, vaid niisugust õpetusi, millega võrreldes kõigi teiste tolleaegsete India koolkondade õpetused tundusid ühekülgsete äärmustena, mis ei suuda lahendada elu mõistatusi.

Budism pöördus kõigi teadlike olendile poole ning tema elukäsituse ja sihtide ees osutusid ühtmoodi kahetsusväärseks nii õnn kui õnnetus, nii rikkus kui vaesus, nii jõud kui jõuetus, nii elu kui surm.

Ta tahtis päästa nii tugevaid kui nõrku, kes ühtmoodi rabelevad olemise ja kannatuse ringkäigus.


See mõte ja eesmärk innustas budismi kuulutajaid, kes hakkasid oma õpetust levitama väljaspool Indiat, suundudes nii lõuna kui ka põhja ja ida poole, jõudsid Kesk- ja Lõuna-Aasiassc, Hiinasse ning rohkem kui tuhal aastat tagasi ka kaugetele Jaapani saartele.


Tegelikult on budism jäänud tänapäevani samasuguseks.

Eri rahvaste, aga ka ühe ia sama rahva erinevate gruppide piires on budismi ringkonnis sajandile jooksul kujunenud rikkalik filosoofia ja luule ning suurejooneline kujutav kunst. Ka budismi põhiväiled, elu ja selle vaatlemise põhisuund, on jäänud samaks mis alguses.


Võiks küsida, millega on seletatav budistliku maailma kirevus, mida me näeme, kui vaatame budismi praeguseid esinemisvorme eri maades. Mirte ükski religioon pole nii selgeil esitanud kõigi olendile võrdsuse põhimõtet.

On olemas üks tõde. üks eesmärk, mille poole püüdlevad kõik, milleni peavad jõudma ja jõuavad kõik.

Budism ei lunne ettemääratust, ta ei tunne ühtedel lasuval igavesi needust ja teiste igavest õndsust — tema ees on kõik võrdsed.


Ent samal ajal pole ükski teine religioon nii kindlalt ja avameelselt arvestanud seda tõde. inimesed ei ole ühesugused.


Pärimuse järgi olevat budismi rajaja, õpetaja Šakjamuni, oma õpilastele kõnelenud: inimesed on erinevad, ühed mõistavad kohe, teised pikkamisi ja suure vaevaga, kolmandatel on keskmised võimed.

Ühed armastavad mõtiskleda, neile meeldivad piksd üksikasjalised seletused ja nad on võimelised neid mõistma, teistele piisab vihjest, nad eelistavad lühikesi väiteid.


See on iga kasvataja põhimõte ning budismi propageerijad on rakendanud seda kogu budismi ajaloo vältel.

Õpetamise meetod on muutunud sõltuvalt nende inimeste ja rahvaste iseloomust ning võimetes!, kellega budism on kokku puutunud. Sellega on seletatav budismi väline kirevus.


On arvatud, et selles peitub budismi nõrkus, et ta on läinud järeleandmiste leed, kuid see arvamus pole õige. Inimesed on hingelt ja kehalt erinevad: see on tõde, mida ei tohiks maha vaikida, see on tõsiasi, millega tuleb leppida; seda teab iga kasvataja, iga arst.

Kuid kasvatuse ja ravi eesmärk on üks ja sama kõikide jaoks; arsti ja kasvataja osavus tähendab just seda, et nad oskavad leida antud kasvandikule või haigelesobiva meetodi: püstitatud eesmärki silmas pidades peavad nad arvestama kasvandiku iseloomu ning kehaehituse eripära, ainult siis jõuavad nad eesmärgile.


Selles peitubki budismi mitmekülgsuse põhjus, see seletab, miks budistiks ja seejuures veendunud budistiks võib saada nii lihtne nomaad kui ka filosoof, nii õpetatud munk kui ka ilmalik. Budistliku õpetuse põhimõtteid saab esitada nõnda, et nendega on päri igaüks.

Kuid esitamisviis pole ühesugune; lihtne ja komplilseerimata elukäsitus ei rahulda neid, kes mõtlevad sügavamail, haritud munkade keerulised filosoofilised arutlused aga jäävad paljudele arusaamatuks.


Budismis hämmastab meid dogmade puudumine; usu alustõed pole väljendatud kindlate, igaveseks ajaks kehtestatud, kõigile kohustuslike sõnadega. Tõde on üks, kuid eri inimestele on temast vaja rääkida erinevate sõnadega: tee tõeni pole kõigile ühesugune ning budism ei ole rõhutanud teed, peaasi on eesmärk.


Sellised on budistliku propaganda meetodid. Tulemused on silmanähtavad — budism on õitsenud või õitseb kõigis Aasia maades,kõige erinevamate rahvatõugude seas, elanikkonna kõigis kihtides.


Kaasaegse Ida-Aasia budismi allikaks ei ole tegelikult algbudism, vaid need komplitseeritud vormid, mis tekkisid budismi kõrgperioodil esimese aastatuhande keskel, umbes sel ajal, kui Euroopas algas ristiusu levitamine Põhjamaade paganausuliste seas ja kui Araabias tekkis Muhamedi õpetus islam.


Paljusid hämmastab tõik, et just Indias on budism juba üsna ammu, pärast kõrgperioodi loovutanud oma koha brahmanismile, india budismi hääbumise ajalugu on väga keeruline ja selle üksikasjadest teatakse veel vähe. Sisuliselt on siin tegemisi braahmanitest preestrite kasti võitlusega oma olemasolu eest.


Te teate, kui rangelt on suletud Indias kastid.

Kastisüsleem väljendas instinktiivselt vastuseisu rassilisele segunemisele.

Budistlik kogudus ähvardas tegelikult lõhkuda India elu korraldusi, kuigi Buddha ise ei rünnanud kastisüsteemi kui niisugust.

Endassesulgunud organiseeritud preestrile aristokraatia saavutas võidu budistliku koguduse üle, mis koosnes erinevate kihtide esindajatest, keda ei ühendanud ühiskonnas valitsev riigipõhimõte.


Kuid budismi filosoofia ja religioon osutusid tugevamaks — nad mõjutasid brahmanismi filosoofiat, muutes seda põhjalikult.

VII-1X sajand oli Indias ja Hiinas kultuuri arengu kõrgaeg; neile hakkas lähenema ka tol ajal noor, alles lekkiv jaapani kultuur. Indias näeme enneolematul kirjanduse, filosoofia ja teaduse õitsengut, niisamuti nagu Hiinaski.

Hiina saavutab oma poliitilise võimsuse kõrgpunkti, luuakse suhted Indiaga: kuulsad palverändurid külastavad Indiat, Indiast saabub külalisi Hiinasse.

Vägeva Tangi dünastia pealinn on Kesk-Aasia hõimude ja jaapanlaste arvates vaimse ja materiaalse kultuuri keskpunkt ning allikas.


üksteise järel tekivad ja kujunevad välja budismi koolkonnad, segunedes brahmanistlike koolkondadega Indias, konfulsiaanlike ja teistega Hiinas, iidse Sintoismiga Jaapanis, kohalike usunditega Tiibetis ja Kesk-Aasias.

Kõikjal võib selgesti märgata uue budistliku-hinduislliku mõtteviisi mõju.


Kirjeldada üksikasjalikult budismi ajalugu Aasia maades tähendaks kirjeldada nende rahvaste kultuuriajalugu; nii suurel maaral on nende elu ja olustik läbi imbunud budismist. Nõnda kulges budismi tee esimese aastatuhande jooksul Indiast Kesk- ja Ida-Aasiasse.


Kavatsen pöörata teie tähelepanu Jaapani budismile, kuid järgnev jutt annab teile ettekujutuse ka Hiina ja India budismist, sest kõik tähtsamad koolkonnad on Jaapanisse tulnud Hiinast ning religioosse kirjanduse põhiosa, pühad tekstid ¡a filosoofilised teosed on tegelikult india originaalide hiinakeelsed lõiked.

Jaapanlased õpivad ka praegu budismi hiinakeelsete teoste järgi: jaapanikeelseid tõlkeid pühadest tekstidest pole olemaski.

Te teate ju, et jaapani kirjakeel ning jaapani kiri on hiina päritolu ja kirjanduslikult haritud jaapanlane peab hiina kirjandust omaks

Kordan: see, mis käib Jaapani budismi kohta, käib ka Hiina budismi kohta, vahe on vaid selles, et Jaapanis tulevad koolkondade piirid selgemalt esile, Jaapani budismis pole nii palju kõrvalisi seiku, mida peame arvestama Hiina budismi käsitledes.

Igal juhul ei ole need kõrvalised seigad Jaapanis nii märgatavad. Kaasaegse' Jaapani budismi ei maksa pidada ka mingiks uusmoodustiseks.

Ei, see on seesama vana India ja Hiina budism, olgugi ei veidi muudetud kujul.

Tegelikult on seal needsamad ideed, needsamad kujundid, kuid nad erinevad niivõrd, kui neid kannab meie kaasaegne teadvus. Ning veel ühel põhjusel näib, ei lähtuda tuleks just nimelt Jaapani ja mitte Hiina budismist.

Jaapan on esimene Aasia maa, mis tutvus põhjalikumalt Euroopaga ning on Euroopa rahvaste kõrval suutnud võita positsiooni lisaks poliitikale ka teaduse vallas.

Siin Jaapanis on budism esmakordselt sattunud kokkupuutesse Euroopa filosoofia, Euroopa religiooni ja kaasaegse loodusteadusega.

Edaspidi on huvitav jälgida, mida annab budistliku mõtteviisi ja moodsate Euroopast pärit teooriate süntees selle rabva pinnasel, kellele budistlik kultuur on omane täies ulatuses ja kes paremini kui ükski teine Aasia rahvas on mõistnud Euroopa ideid.


Jaapan on justkui rajanud Aasiale tee Euroopasse ja meie omakorda saame Aasia rahvaste meelelaadi kergemini mõista Jaapani vahendusel. Jaapani budismi kirevust ja mitmekesisust mõistes on meil juba kergem saada aru vähem tsiviliseeritud rahvaste budismist.


Jaapani budism on seda enam arvestatav, et Jaapanis on tekkinud justkui uus budistliku mõtte keskus, mis püüab mõjutada Hiina, Tiibeti ja India budismi.

Jaapani püüdlused saavutada juhtpositsioon Aasia poliitikas on avaldanud mõju ka Jaapani budismi esindajatele, kes unistavad kogu Aasia budistide ühendamisest oma juhtimise alla. Mõningal määral on minu loengu teema põhjendatud ka isiklike kaalutlustega. Jaapani budismist saan ma kõnelda peale läbiloetud raamatute veel ka isiklike tähelepanekute ning elamuste põhjal. Et teil õieks kergem loetut jälgida, teeksin eelnevalt teatavaks loengu kava.

Iga budisti teadvuses on budismi rajajal Buddha Sakjamunil nii tähtis koht, et meil tuleb kindlasti öelda mõni sõna tema kohla.

Ma piirduksin vaid põgusa viitega sellele Sakjamuni kujule, kes elab iga budisti südames.

Põhjalikumalt peatuksin budismi põhiõpelusel elust, surmast ja vabanemisest, mis on ühine kõigile budistidele.

Loengu teine osa on pühendatud Jaapani budismi kelme koolkonna või õigemini usutunnistuse kirjeldamisele, mis on väga omapärased ja väga erinevad, ehkki rajanevad ühel ja samal põhiõpetusel.

Kõigil kolmel koolkonnal on tänapäeva Jaapanis enamvähem ühesugune lähenemine.

Seejuures tuleb meil peatuda vähemalt ühel väga tähtsal küsimusel, nimelt: mis suhtes oa budism] õpetaja ja rajaja Buddha Šakjamuui teiste budadega, kellest räägivad budistid ja kelle kujutisi te näete näitusel, s.o. küsimusel Buddha budismist ja budade budismist. Niisiis ma alustan oma loengu esimese osaga.



link