Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Śrī kālacakra-tantra-rāja ehk “Püha Kālatšakra tantra kuningas”.

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Kala-2.jpg
Kala.jpg
Suur hadronite.jpg
Kala.jpg
Kalachakra-00k.jpg
Śrī kālacakra-tantra-rāja ehk “Püha Kālatšakra tantra kuningas”. Legendi järgi on ajaloos olnud kaks Kālatšakra tantrat: suur ja väike.


Meil on säilinud väike tantra, laghutantra’ks mida nimetatakse ka ehk ‘kergeks tantraks’.

Kālatšakra tantra” on legendi järgi tekkinud nii, et kui Buddha Šākjamuni õpetas Rādžagrihas prajñāpāramitā’d, siis samal ajal väljus temast teine tema kuju, kes läks Lõuna-Indias asuvasse Dhānyakatakasse ja kuulutas seal samal ajal Kālatšakrat.


Seega kuulutas ta kahes kohas erinevaid õpetusi. Dhānyakatakas viibis õpetuse andmise juures Sutšandra, kes oli Šambhala valitseja, tiitliga kulika.

Sutšandra siis paluski, et Buddha õpetaks Kālatšakrat, mis tähendab ‘ajaratast’.


Tekib küsimus, kus see Šambhala riik asub?


On arvatud, et ta on kusagil Sise-Aasias ja Nikolai Roerich ka otsis seda ja muidugi ei leidnud.

Šambhalat ei ole füüsilisel tasemel olemas ega ka hingelisel või astraalsel tasemel, vaid ta on ainult tekstoloogilisel tasemel olemas, mis tähendabki tegelikult vaimset taset.


Seda riiki saab kujustada, ette kujutada.

Kuna see riik üldise arvamuse kohaselt on paigutatud Sise-Aasiasse, alale, kus praegu asub Hiina Rahvavabariigi poolt okupeeritud Ida-Türkistan, siis on arvatud, et “Kālatšakra tantra” tekkis tegelikult seal.

Ida-Türkistan oli puhtalt budistlik maa ja tänapäevani on säilinud seal palju budistlikke koobaskloostreid ning seal tekkis palju budistlikke tekste meie ajaarvamise I aastatuhande keskel.


Kui muhameedlased selle ala vallutasid I aastatuhande lõpus, siis viimased mungad tassisid koobaskloostrid liiva täis, et päästa, mis päästa annab. 20. sajandi algul Euroopa arheoloogid kaevasid need välja.

Saksa arheoloogid lõikasid nii kõrgelt kui käsi ulatus seal olnud budistlikud seinamaalingud välja ja tassisid Berliini muuseumi.

Sõja ajal aga Ameerika ja Inglise lennukid pommitasid selle muuseumi puruks, nii et väga palju sellest materjalist on kaduma läinud ja hävinud.


On teada, et 10. sajandi lõpul üks India mahāsiddha – need olid inimesed, kes olid pühendunud ainult vadžrajaanale, legendid räägivad, et nad saavutasid suuri imevägesid – käis Šambhalas ja tõi selle teksti Indiasse.

Siis ta õpetas seda ühele Nādopāda nimelisele mehele, kes õpetas Atīša nimelisele mehele, kes läks Indiast Tiibetisse ja viis Kālatšakra õpetuse ka Tiibetisse.


Eelkõige on Kālatšakra seotud geluki koolkonna ja selle eelkäija kadami koolkonnaga.

Kogu vadžrajaana oli Indias seotud eelkõige inimestega, kes ei olnud mungad, vaid ilmalikud.


Oli ka munki, aga need olid erakordselt imeliku käitumisega mungad. Hiljem, kui vadžrajaana jõudis Tiibetisse, siis muutus see äkki munklikuks õpetuseks.

Tiibetis tegelevad vadžrajaanaga põhiliselt mungad ja see on suur erinevus India ja Tiibeti vahel.


Pärast Kālatšakra Indiasse toomist tekkis ka termin kālacakrayāna ehk ‘Kālatšakra sõiduk’, nagu üks vadžrajaana haru ja peagi tekkis ka teine termin sahajayāna ehk ‘kaasasündinud sõiduk’ ehk ‘spontaansuse sõiduk’.


Siis see Kulika Sutšandra olevat valitsenud linnas nimega Kalāpa, mis oli Šambhala pealinn. Seda kirjeldatakse samamoodi kui neid teisi mütoloogilisi linnu, millest rääkisime mahajaana suutrate puhul.


Praegu valitsevat Šambhalas 21. kulika, kes hakkas valitsema 1927. aastal. Iga kulika valitseb sada aastat. Viimane, 25. kulika hakkab valitsema 2327.

aastal ja tema 98. valitsemisaastal, nimelt 2425. aastal, hakkab suur sõda ja pärast seda budism muutub maailma kõige austatumaks religiooniks.


Nii on öeldud, mitte küll selles tekstis, aga Kālatšakra traditsioonis.

Kālatšakra tantras on öeldud, et aeg on kaastunde ja tühjuse kujuline ning suhtelisuse kujuline. Kālatšakra (ajaratta) kohta on öeldud, et see on tühi ring (tühi ratas), kahesuseta, hävimatu.

Kaks mõistet: karunā ja śūnyatā esinevad alati paaris.


Kaastunne on seotud meesolemusega ja tühjus naisolemusega ehk teisisõnu on karunā ka upāya ehk vahend. Suhtelisuse kujuline tähendab, et ajas avalduvad suhtelised asjad, absoluutseid asju ajas ei ole.

Kālacakrat kujutatakse seisva raevuka jumalusena, kes embab raevukat jumalannat ja nad on sellises ühenduses, mis ei ole tavalist naudingut pakkuv.


Kālatšakrat nimetatakse tühjuse-kaastunde loomuseliseks ja kolme maailma tekkimise ja hävimise olendiks, sest Kālatšakra ehk ‘ajaratas’ on ju hävitaja ja tekitaja, ta kogu aeg liigub.

On öeldud, et tuleb algõnnest ehk kodust naerdes lahkuda, siis tekib hävimatu õnn, mis on ilma tekkimise ja hävimiseta

Link