Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Šākjamuni

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Sakyamuni buddha-a.jpg
Buddha-face.png
Indra pillar.jpg
Ascetic-00.jpg
Tark šākja hõimust, Buddha Gautama (Siddharta) nimi,

Šākjamuni (skr śākyamuni; pl sakkamuni ‘šaakja tark’; tb shā kya thub pa; hn shijiamouni; jp shakamuni), Buddha, budism-i rajaja sagedamini esinev nimi pärisnime Siddhārtha ja suguvõsanime Gautama kõrval.

Budism-i tekstides kasutatakse nende nimede asemel aga sageli ka epiteete bhagavat, nõndaläinu, hüvesläinu, võitja jt.

Šākjamuni oli ajalooline isik, kes elas Põhja-Indias I at keskel e.m.a.

Theravaada traditsiooni järgi olid tema eluaastad 624–544 e.m.a, enamiku tänapäeva teadlaste arvates aga 566–486 v 563–483 e.m.a.

Budismi traditsioonis on tema kuju ja elulugu tugevasti mütologiseeritud.

See tendents algas ilmselt juba Šākjamuni eluajal, süvenes järgnevatel sajanditel ning ajaarvamise vahetuse paiku fikseeriti mitmed episoodid sellest budismi kanoonilistes tekstides.

Mitte ükski neist ei sisalda aga Šākjamuni elulugu tervikuna. Nt Mahāparinirvān´a-sūtra kirjeldab ainult tema viimaseid elukuid ja parinirvaana-t.

Esimeseks teoseks, mis kirjeldab Šākjamuni elu sünnist kuni surmani, on Ašvaghoša « Buddha teod » (skr buddhacarita ).

Šākjamuni legend on põhijoontes ühesugune kõikides budismi vooludes.

Tema elu tavatsetakse jagada perioodideks, mille arv on traditsiooniti erinev.

Tiibeti traditsioonis nt eristatakse kahtteist etappi: otsus sündida inimesena; laskumine Tušita taevast; emaüska asumine; sünd; ilmalike kogemuste omandamine; elu naudingutes; lahkumine paleest; askeedielu; võit Māra üle; buddhaks saamine; seadmus-e kuulutamine; nirvaana-sse vaibumine.

Legendide üldbudistlik sisu on järgmine.

Loendamatute kalpa-de jooksul sündis Šākjamuni ümber bodhisattva-na kõikvõimalike olendite kujul.

Kogunud nõnda piisaval hulgal pälvimus -i, sündis ta eelviimast korda Tušita taevas.

Kuna inimeste maailm kannatas vaimupimeduse tõttu, palusid jumalad Šākjamuni-l sündida inimesena, et ta võiks saada buddha-ks ja kuulutada seadmus-t.

Ta valis oma sünnipaigaks väikese piirkonna Põhja-Indias, kus elas šaakja hõim, vanemateks aga kuningas Šuddhodana ja kuninganna Mājā.

Viimane nägi unes, et tema üska sisenes valge elevant.

Seda unenägu tõlgendati kui märki, et tema pojast saab suurmees.

Šākjamuni sündis Lumbinī metsasalus šaakjate pealinna Kapilavastu lähistel.

Tal olid kõik suurmehe tunnused ja õpetlased-braahma-nid ennustasid, et temast tuleb kas buddha või tšakravartin.

Isa soovis viimast ning andis pojale vastava kasvatuse ja hariduse, tehes kõik, et too näeks ainult elu häid külgi.

Šākjamuni elas hüves ja naudingutes talle ehitatud palees.

Ta abiellus oma nõo Jašodharā-ga ning neil sündis poeg Rāhula.

Paistis, et isa unistus täitub. Kuid ükskord nägi Šākjamuni linnas käies nelja inimtüüpi, mis panid ta elu üle järele mõtlema.

Vanuri, haige ja laiba nägemisest mõistis ta sansaara püsitust, erak-uga kohtumisest aga teed vabanemisele.

Šākjamuni otsustas oma senisest eluviisist loobuda, lahkus paleest ja ühines erakutega. Mõne aja pärast ta aga mõistis, et ka nende eluviis (eriti äärmuslik asketism) ei vii vabanemiseni.

Seepeale istus Šākjamuni bodhipuu alla ja otsustas mitte tõusta enne, kui leiab mõistmise. Vaatamata Māra kiusamistele jõudis ta neljakümne üheksandal päeval virgumiseni ja sai buddhaks.

Ta oli siis kolmekümne viie aastane.

Esimese jutluse pidas Šākjamuni Sārnāth-is viiele endisele kaaslasele-askeedile, kellest said tema esimesed õpilased.

Seda sündmust kirjeldab « Seadmuseratta käimapanemine ».

Peagi kogunes Šākjamuni ümber suur kogudus ja tema parimad õpilased ( Šāriputra, Maudgaljājana, Kāšjapa, Subhūti jt) jõudsid arhati seisundisse.

Saanud jagu Devadatta vandenõust, vaibus Šākjamuni kaheksakümne aastaselt täielikku nirvaanasse ( parinirvaana ).

Hilise mahajaana ja vadžrajaana seisukohalt ilmus Šākjamuni maailma ainult maise ihu (skr nirmānakāya ) kujul, kuna aga tema õndsuseihu (skr sambhogakāya ) jäi taevasse.

Vastavalt oma kuulajate vaimsetele võimetele kuulutas Šākjamuni erineva keerukusastmega õpetusi.

Indo-tiibeti mahajaana traditsiooni järgi sooritas ta nn kolm seadmuseratta pööret (skr dharmacakrapravartana ), mis kajastuvad budismi ajaloolises arengus ja tekstiloome mehhanismis ( seadmuseratas ).


link