Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

(4) Neli õilsat tõde . Ajahn Sumedho

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Atula.gif
Buda mediteerib koos pilastega.jpg
Headphone meditation.jpg
Koll-lendur.jpg
India filosoofia.jpg
Buddhist nuns.jpg
Happy-hotei 1956.jpg
Mandzushri.gif
Lustig-tnisson-boudhal.jpg


8: Theravaada peab neljast (4) tõest kõnelevat suutrat “Dhammacakkappavattana suttaBuddha õpetuse kvintessentsiks.

Esimene jutlus pärast valgustust.

11: Theravaada järgi on arhat see, kes näeb selgelt 4 tõde nende 3 aspektis (ebaisiklik teadmine, arusaamine, praktika) ja 12 arusaamises .


14: 1. tõde: On olemas ahistus (dukkha); ahistusest on võimalik aru saada; ahistusest on aru saadud.


15: 1. tõde ei ole sünge metafüüsiline avaldus, et kõik on ahistus.

Metafüüsilises doktriinis tehakse avaldus absoluudi kohta;

1. tõde on reflektsioon, mitte absoluut.

Kuid läänes võetakse seda budismi metafüüsilise tõe liigina.

16: 1. tõde ei ole absoluudiavaldus 4. tõe pärast, mis on mitteahistuse tee.

Ei saa olla absoluutset ahistust ja siis teed sellest välja.

Dukkha tähendab “võimetu rahulduseks”, “võimetu taluma”: alati muutuv, võimetu meid tõeliselt

teostama või tegema õnnelikuks.

Selline on sensuaalne maailm, vibratsioon natuuris.

On ohtlik saada rahuldust sensoorses maailmas, sest see seob, me ei otsi sealt edasi.

17: Pigem “ahistuse kohalolu” kui “mul on ahistus”, sest me ei püüdle samastumist probleemiga,

vaid teadmist, et see on.

29: 2. tõde on iha (craving), mis uuendab olemist, sellega kaasnevad kalduvus (relish) ja himu - iha

sensuaalsete soovide, olemise ja mitteolemise järele.

Tekib kõigest, mis näib armastusväärne ja heameelt valmistav.

Tõe 3 aspekti:

Ahistusel on alus, mis on kinnistumine soovi (tanha; desire);

Ahistusel võib lasta ära minna; Ahistus on ära läinud.

Ahistuse allikas on kinnistumine 3 liiki soovi:

meelenaudingusse (kama tanha),

saamisse (bhava tanha),

vabanemisse (vibhava tanha).


30: Kama tanha: meelenaudingute tahtmine keha või teiste meelte kaudu, otsib meeltele meeldivaid asju.

Bhava tanha: teadmatusest ambitsioon ja saavutamine, “tahan praktiseerida meditatsiooni, et saada vabaks piinast, tahan saada kirgastust” jne; edu ja kiituse soov.

31: Vibhava tanha: siis, kui olla vaba pettekujutelmast millekski saada, “tahan vabaneda ahistusest, raevust” jne.

Need 3 kategooriat on üksnes mõtiskleva soovi sobivad viisid.

Nad pole täiesti eraldiseisvad soovi vormid, vaid selle erinevad aspektid. 2. tõde ei ole samastumisest

soovidega, vaid soovi äratundmisest.

32: Soov ei põhjusta ahistust; ahistus on soovist kinnihoidmine (grasping).

33: Asjade äralaskmine: mitte visata eemale või hävitada, vaid jätta nad, nagu nad on, panna nad

maha ja jätta.


35: Nanadassana: taipav (insight) teadmine, sügav mõistmine; täie teadmisega lasta soovil ära minna.

See ei ole analüüsi aine, vaid selle seisundi praktiseerimine. Kuna kinnihoidmise harjumus on tugev,tulevad soovid tagasi, aga vähemalt on idee.


38: 3. tõde:

Leidub ahistuse lakkamine;

Ahistuse lakkamine saab realiseeruda;

Ahistuse lakkamine on realiseerunud.


39: Taip lasta soovil minna ja ahistuse lakkamine ei tule usu, vaid reflektsiooni kaudu.

Ei saa tahtlikult panna end uskuma või realiseerida taipu; nende tõdede tegeliku mõtisklemise

(contemplating) kaudu saabuvad taibud.

Vaid siis, kui teadvus on avatud õppimisele, saab reflekteerida midagi, mida saame näha omaenda

teadvuses.

Inimesed realiseerivad mitteahistust harva, sest see nõuab eri liiki tahtmist, et uurida ja jätta taha

labane? (the gross) ja ilmne.

Nõuab tahtmist vaadata omaenda reaktsioonide peale, võimet näha kinnistumisi ja mõtisklust,

kuidas kinnistumine näib.

Nt kas oled soovi külge kinnistunult õnnelik või vaba?

On see meeltülendav või morjendav?


42: See ei ole metafüüsiline õpetus “kõik, mis on tekkimise subjekt, on lakkamise subjekt”, see ei

käi ülima reaalsuse, surmata reaalsuse kohta; aga kui mõistad, et kõik, mis on tekkimise subjekt, on

lakkamise subjekt, võid realiseerida ülima reaalsuse, surematud tõed.


Avaldus ei ole metafüüsiline, vaid selline, mis viib meid metafüüsilise realisatsioonini.

Kõik meelenaudingud on surelikud, mida iganes

näeme,

kuuleme,

puudutame,

maitseme,

mõtleme

või tunneme, on surelik - seotud surmaga.


Kui kinnistume moraalsetesse tunnetesse, kinnistume surma.

Meil võib õnnestuda saada, mida tahame, aga see on mortaalne.

43: Meele surm on meeleheide; depressioon on meele surmakogemuse liik.

Nirodha (nibbana): ahistuse lakkamise kogemus, soovide äralaskmise kaudu.

Enne kui saad asjad ära lasta, pead võimaldama neile juurdepääsu täiesse teadlikusse.

Meditatsioonis on sihiks alateadvuse (meeleheite, hirmu jne) tõus teadvusse.


44: Lakkamist on kerge mõista intellektuaalsel tasemel, aga seda realiseerida on raske, sest see

nõuab jäämist millegi juurde, mida arvame mitte suutvat taluda.


45: Peame avama meele ahistusele, sest ahistuse vastuvõtmises see lakkab.

Peame olema rahulik ja taluma üksiktingimuse ebameeldivust.

See erineb hävitamisest (annihilation), soovist, mis tuleb meelde, et millestki vabaneda.


48: Tühjuses on asjad just sellised, nagu nad on.

Olles teadlikud, ei tähenda see, et oleme ükskõiksed edu ja ebaedu suhtes ega muretse millegi tegemise pärast.

Saame end rakendada.

Teame, mida saame teha; mida peab tegema ja mida saame teha õigel viisil.

Siis saab kõik dhammaks (asjad nii nagu nad on).

Teeme asju sellepärast, et nii on sel ajal ja selles kohas õige teha.

Ahistuse lakkamise tee on täiustumise tee.


49: Inimese täiustumisest ei räägita; inimene olemise suhtes ei näi üldse olla võimalik mõelda täiusest.

Arhat on lihtsalt inimolend, kellel on täiuslik elu, kes on õppinud, et kõik on õppida baasseaduse kaudu, et “kõik, mis on tekkimise subjekt, on lakkamise subjekt”.

Arhat ei pea teadma kõike kõigest, vaid seda seadust.


50: 4. tõde: On olemas 8-tee (atthangika magga), tee ahistusest välja;

See tee saab ilmneda (developed);

See tee on täielikult ilmnenud.


51: 8-tee 3 osa: 1. Tarkus (panna):

õige arusaamine (samma ditthi);

õige püüdlus/intentsioon (samma sankappa).


2. Moraalsus (sila):

õige kõne (samma vaca);

õige tegu (samma kammanta);

õige eluviis (samma ajiva).


3. Keskendumine (samadhi):

õige pingutus (samma vayama);

õige tähelepanelikkus (samma sati);

õige keskendumine (samma samadhi).

Aga nad pole lineaarsed, vaid koos.


52: Arusaamine tärkab 1-3 tõdede taipude (9 taipu) kaudu.

Siis on dhamma täiuslik arusaamine, st kõik, mis on tekkimise subjekt, on lakkamise subjekt.

Enam ei usu, et sa oled su keha või su tunded ja mõtted.

Rõhk sellel, et asjad on, mis nad on.


53: Vimutti: vabanemine sidemetest, mis moonutavad ja rikuvad ilu meie ümber.

Arusaamine areneb reflektsiooni kaudu, mis kasutab Buddha õpetust.

56: Kui oleme arendanud arusaamist, kasutame pigem eristamisvõimet tarkusega (vijja) kui

teadmatusega (avijja).


56: Õiget püüdlust on nimetatud ka õigeks mõtteks, aga ta on dünaamilisem kvaliteet, nagu hoiak.

See pole soov: tanha tuleb teadmatusest, sankappa mitte.


57: Tuleb õigest arusaamisest, selgest nägemisest.

See pole tahtmine millekski saamiseks ega soov saada kirgastunud isikuks.

Kogu illusioon ja mõtlemisviis ei oma enam tähtsust.

Vaim (spirit) tõuseb, ei vaju tagasi, see pole meeleheide.

Kui oleme rahul, ei muretse me asjade pärast.


58: Meditatsioon on meele tingimustest vabastamise (deconditioning) viis, mis aitab ära lasta

tugevajoonelisi (hard-line) vaateid ja fikseeritud ideid.

Tavaliselt on reaalne kõrvale heidetud ja mittereaalne püüab kogu tähelepanu - see on avijja.

Inimpüüdluse kontemplatsioon seostab meid millegagi, mis on kõrgem kui loomariik või maisus.

Kui mõtiskleme universumist, milles elame, näib see ääretu, salapärane, arusaamatu.

Kui usaldame rohkem oma intuitiivset meelt, saame olla vastuvõtlikud asjade suhtes, mida oleme

unustanud või millele me polnud varem avatud.


59: 3-komponendiline sila: vastutuse võtmine oma kõne eest, hoolitsus selle eest, mida teeme

kehaga.

Muidu kahjustame end.


60: Kui teha midagi tühja meelega (nt aidata kedagi), on see oskuslik dhamma; mitte isiklik

kamma.

61: Panna: pea. Sila: keha. Samadhi: süda.


62: Oma keha saab kasutada kui kaarti, 8-tee sümbolit.

Need kolm on integreeritud, toetavad üksteist kui kolmjalg (tripod), töötavad koos realisatsiooni

nimel.

Täiuslik harmoonia intellekti, instinktide ja emotsioonide (samadhi: tasakaalus meel, emotsionaalne

meelerahu), vahel.

Meele reflektiivsus või emotsionaalne tasakaal areneb keskendumise ja tähelepaneliku (mindfulness)

meditatsiooni praktiseerimise tulemusel.


63: Keskendudes saad tüüneks (tranquil).

See on saamine.

Samatha meditatsioon on saamise protsess (arendab kontsentreeritud meeleseisundeid puhastatud (refined) objektidele, teadvuslikkus puhastub).

Aga see ei ole rahuldav tüünus.

Miski puudub, sest see sõltub tehnikast, kinnistamisest (puhastumine kinnistub).

Saamine on ajutine, sest saamine on muutuv asi.

Mida iganes sa saad, sa ei saa.

Mine kui tahes kõrgele keskendumises, on see alati ebarahuldav. Samatha meditatsiooni kõrgetel

meelekogemustel on alati lõpp.

Vipassana meditatsioon: kõige äralaskmine, heitlikkuse (uncertainty) tunnustamine, vaikus,

tingimuste lakkamine; selle tulemusena tunned pigem rahu (peaceful) kui tüünust.

Toob sulle tõelise rahu, mittekinnihoidmise, nibbana.


64: Kes armastab ratsionaalset mõtet, kinnistudes ideedele ja pertseptsioonidele, põlgab emotsioone.


65: Sest emotsioonid ei vasta loogikale.

Emotsioon on väga sensitiivne asi ja töötab viisil, mida me mõnikord ei mõista.

Emotsionaalsed asjad hirmutavad, kui me ei püüa mõista, mis on tunda elusust.

Meditatsioon annab võimaluse küpseda emotsionaalses plaanis.

Täiuslik emotsionaalne küpsus (reflektsioon): samma vayama, samma sati, samma samadhi.


66: Kohal, kui ei ole fluktuatsioone.

Koos õige pingutusega on pigem rahulik situatsiooni tunnustamine kui paanika, mis tuleb mõttest,

peame panema igaühe õigeks (straight), tegema kõik õigesti, lahendama kõigi probleemid.


67: Reflektsiooni abil saab näha maailma, nagu see on; sensitiivse paigana.

Alati see ei rahusta sind ega pane tundma õnnelikuna, turvalisena, positiivsena.

Elus on palju kahjustavat.

Kontempleerudes ei pea püüdma mitte tunda, olla mittesensitiivne.

Pigem püüame mitte anda valesid tõlgendusi, mitte võtta neid isiklikul tasemel.


68: Siis on hirmutus. Kogu asi on koos kui arengutee.

Täiuslik tee, sest kõik (keha, emotsioon, intelligents) toetab.

Kui pole moraalset kohustust (commitment), võtavad instinktid kontrolli jne.


69: Vipassana meditatsioon teeb meele täiesti vastuvõtlikuks, avatuks ja reflektiivseks.

Kui keskenduda ühte punkti, pole meel reflektiivne, vaid haaratud selle objekti kvaliteedist.

Reflektiivsuse korral puudub filtreerimine, valik.

Märkad, et kõik, mis tekib, lakkab.

link