Edit Create Article: 1) Budismi ajalugu Eestis : Eesti Njingma - efektiivsemaid ja ajaliselt vanemaid budistlikke liikumisi Eestis . Vello Väärtnöu

Free text:

"Eestimaa [[budistlik]] vennaskond" asus ja tegutses 1980.ndatel Tallinnas Kadriorus Roheline Aas 17 ning sai tuntuks [[Taola]] nime all. Vennaskonna liikmeid kutsuti taolasteks ja Väärtnõud, [[Taola]] rajajat, vaimset juhti ja õpetajat, VanemTaolaseks. See on lausa auklikuks kulunud väljend juba, [[Taola]] , taolased jne. Pigem tuleks öelda , et Väärtnõu organiseeris kodanikud , kes olid huvitunud [[budismist]] kokku ühtseks funktsioneerivaks kollektiiviks, mis suundus "kollektiivse" [[budistliku]] eesmärgi suunas. Esimeseks taolaseks, kes oli Väärtnöuga tuttav eelnevalt sai, Arno Arrak, hiljem lisandusid veel ,Tõnis Promet, Jüri Saard jt. Iga uue taolase liitumine kollektiivi võttis aega ja [[Taola]] kujunemine selliseks nagu ta enda lõppfaasis väljendus , see võttis mitu aastat aega. Esimene aasta olime Arnoga praktiliselt kahekesi ,kui mitte arvestada Siim Jõesaart, kes elas kord Rotaalias , kord Vändras ja käis pisteliselt Tallinnas kahe taolasega suhtlemas . Siim tõlkis suure hulga [[Tiibeti]] folkloori eesti keelde , lisaks veel muid [[budistlikke]] lugusid ja Siim oli nõus, et tema õue peale ehitatakse stuupad. Mis iseendast oli juba kangelastegu ,sest nõukogude okupatsiooni tingimustes nõustuda sellega oli väga suur risk. Seega [[budistlik]] kollektiiv mass-nähtusena ei tekkinud äkitselt vaid tasa ja targu saabus Taolasse uudistajad ja huvilisi,et uurida kes,mida teeb ja milleks. Igaühel tolleaegsest budistidest taolastest oli Taolas mingi elementaarne primitiivne elamine ja samuti valdkond [[budismis]] , millele taolane pidi nagu spetsialiseeruma. Prioriteediks Taolas, mida arendati ja laiendati oli budismialane kirjandus ehk siis [[Taola]] raamatukogu. [[Taola]] raamatukogu esmaversiooni ehk põhja moodustas Väärtnõu isiklik raamatukogu ,mis varem aastatega oli kujunenud ja sinna peale hakati siis kasvatama juba uusi ajalisi ja kirjanduslike kihte . Kui võrrelda Taolas olnud elamisstandardeid kaasaja Euro tasemega,siis elasid taolased viimases pärapõrgus,kuid eks alati ole määravaks ka huvid ja vahel ka kindlasti mugavus,kuid elu laabus kuidagi. Erinevatel perioodidel nõukogude ajal on Taolas elanud ja tegutsenud Boris Saabas, Peep Paasian, Peeter Kaasik ,Eke-Pärt Nömm ja teised. Eks eelmainitud isikud siis jõudumööda kõik enda tolle aegse töö ja tegevusega on aidanud mingil määral rajada Nijngma koolkonna [[budistlikku]] [[traditsiooni]] Eestimaale. [[Traditsiooni]] , mis saab alguse 7. sajandil [[Tiibetis]] Samje [[kloostrist]]. Kui ajas tagasi , vaadata on Taolal , mille peale enda tegemistes toetuda. [[Njingma]] on üle tuhande aasta vanune [[traditsioon]] , seega [[tegu]] võimsa ja ajaloos funktsioneeriva õpetusega. Neil aegadel oli [[Taola]] ümber kogunenud palju nii nimetatud usupooldajaid - nagu neid omal ajal nimetati. Usupooldajad tol ajal tõi Taolasse [[huvi]] eksootika vastu. Oli ju kogu [[Taola]] seltskond tol kommunistide poolt juhitavas okupatsioonitsoonis nimega Eesti lindpriide seisuses ,sest ametlikult ei tunnustanud Taolat keegi. Ametlikult võimude ehk kommunistide ja ametlike ringkondade silmis Taolat ei eksisteerinud , kuid teisalt pidev KGB autode maja ees passimine ja muu vöimude poolne aktiivne jälitustegevus andis mõista et ametlik süsteem haiglaselt jälgis iga sammu ja sõna ,mis taolaste poolt lendu lastud. Eks see sundis Taolat paljusid enda tegevusi ja toimetusi läbi viima arvestusega , et kellegi valvas silmapaar jõllitab kusagilt kuklasse. Nüüd endised kommunistid väidavad avalikkusele, et nad tegid kõike seda eesmärgiga taastada iseseivat Eestit. Yldiselt jagunes [[Taola]] juba enda algperioodil kaheks inimrühmaks : taolasteks ja usupooldajateks. Esimesed elasid Taolas ja tegutsesid seal, teised elasid enda kodudes ,kuid suhtlesid Taolaga aktiivselt ja osalesid paljudes ühistes üritustes, tegevustes. Selgituseks: usupooldaja ei tähenda et [[inimene]] on [[budist]], kuid eeldatavalt peaks pooldavalt suhtuma [[budismi]]. Ja eks enamus tolle aegsest seltskonnast, kes Taolaga lävis, suhtus [[Buddha]] õpetusse ehk [[budismi]] omamoodi positiivselt . Vähemalt tol ajal tekkis selline illusoorne mulje. Kui nüüd aastate tagant tagasi vaadata tekib pilt, et [[Taola]] oli midagi ühiskonnas keelatu ja müstilise vahepealset , vähemalt seltskonna jaoks, kes sinna tol ajal saabusid ja kuulusid. Eks siis sellest lähtuvalt tol ajal paljude jaoks oli Taolaga suhtlemine nagu poliitilis-religioosse keelatud vilja maitsmine. Arvan, et Taolaga pikemalt suhelnud [[inimesed]] mõistsid et nende arusaam Taolasse saabudes oli petlik. Ainus mida taolased reaalsena võtsid olid [[budistlikud]] tegevused,mis enda olemuselt olid ikkagi väga realistlikud. Sellesse müstilisse uskumusse Taolast olid aastaid armunud ka Tartu orientalistid, kes selle teemalist lainetust kiirgasid aktiivselt taolaste ja [[Taola]] kohta, propageerides neid halvustavalt kui "külamüstikuid" . ===[[Taola]] rajamise eesmärk=== Kuna Eesti on olnud sajandeid kristluse mõjusfääris, polnud nagu ideoloogilist nisshi idamaadelt pärit õpetuste jaoks, seniks kuni Eestimaa pinnal võrsus mees nimega [[Karl Tõnisson]]. Tema oli see, kes esmalt süüvis [[budismi]] ja hiljem seda ka Eestimaal aktiivselt kuulutas. Kui effektiivne see temapoolne [[budistlik]] misjonitöö oli, sellest räägib kas või [[fakt]], et tänapäeval on [[budism]] juba enda juured kinnitanud Eestimaa vaimsesse mulda. Tõnissoni kui [[budistliku]] jutlustaja roll ajaliselt jäi küllalt lühikeseks ,kuna enam baseerus ta kas Venemaal või Lätis, kuid sellest hoolimata oli ka enne teist maailmasõda Eestis inimesi, kes tundsid [[huvi]] [[budismi]] vastu või lausa pidasid end budistideks. Mis puutub Lustigisse , kui Tõnissoni õpilasse ,siis Lustig olles kokku puutunud Tõnissoniga lahkus koheselt Eestist ja [[Tais]] ning Birmas olles esines Eesti budistina ,kuid mingit budismialast tegevust Eestis ei viinud läbi , seega tema mõju Eesti [[budismile]] on kaudne ja sedagi pelgalt läbi nõukogude okupatsiooni vastase hoiaku, mida ta aeg-ajalt propageeris Aasias. Nõukogude okupatsiooni ajal oli usuline propaganda keelatud, nii et erilist budistide arvukust ei esinenud ,kuna polnud ka vastava teemalist kirjandust saada ,samuti puudusid spetsialistid ,kes oleks [[budismi]] tundnud. Vaakum idaõpetuste osas valitses seni, kuni Eestimaale saabus valges ülikonnas dändi nimega [[Mihkel Tamm]], kes oli teel [[Indiasse]] eesmärgiga tegeleda praktiliselt ida õpetustega ja kavatses enda Eestis asuvaid vanemaid külastada enne Aasiasse ärasõitu. KGB rabas Mihkel Tamme ehk Ram Tamme kinni, võttis temalt dokumendid ja nii jäi kodanik sunnitult paikseks kuna sõit [[Indiasse]] oli tema jaoks sellega lõppenud. [[Mihkel Tamm]] õpetas läbisegi nii joogat kui [[budismi]] ja tegeles nende mõlemiga. Seega on [[Mihkel Tamm]] peale sõda sirgunud põlvkonna jaoks esimene praktiseeriv [[budist]] kaudses mõttes ,kes ka aktiivselt enda ideid levitas. Põhiline rõhk Tamme puhul oli asetetatud joogale, kuid budistlikul filosoofial ja [[loogikal]] oli Ram Tamme jaoks suur tähtsus ja osakaal just enda isikliku [[filosoofia]] ja maailmapildi loomisel. Selle pinnalt on võrsunud ka Ram Tamme Nullteooria, mis levis 70 aastate paiku käsikirja koopiana nii vene kui eesti keeles. Lisaks propageeris Tamm ka aktiivselt joogat. Rõhk Tamme tegevuses oli ikkagi joogal seega ei saa Tamme nimetada puhtalt budistiks. [[Mihkel Tamm]] oli populaarne venekeelse elanikkonna hulgas ja eestlasi tema õpilaste seltskonnas oli vähe. Mihkel Tamme Eestis viibimise aastail aktiivsemaid eestlasi , kes temaga suhtles oli [[Haljand Udam]] ja vähesel määral on Tammega kokku puutunud ka kirjanik Andres Ehin. Samuti vöib siia nimekirja lisada [[astroloog]] Igor Mangi ,kes tundis neil aastail [[huvi]] [[jooga]] vastu ,mis oli ka pöhjuseks tema suhtlusele Mihkel Tammega. Udam oli küllalt suur erikultuuride ja mõttelaadide vahendaja ,kuid seda kitsamas ringkonnas ning temapoolne teave ja idamaade vahendus eriti rahvamassidesse ei jõudnud. Siis ilmus silmapiirile Tartu orientalist Mäll, kes hakkas orientalistlik-[[budistlikke]] ideid tasapisi propageerima Tartu ülikoolis tudengitele. Ja peale seda ,kui Mäll pääses Eestist välja õppima .Tänu sellele oli tal võimalus puutuda kokku [[Venemaa]] orientalistidega,kes omasid juba tutvusi ja suhteid budistidest burjaatidega. Hiljem Tartusse tagasi saabunud hakkas Mäll levitama [[budismi]] ja ideid ,mis tegelikult pärinesid samast allikast kui Tõnissoni omad, nimelt [[Burjaatiast]]. Seega 70 aastate algul hakkas [[budism]] koguma endale pooldajaid mõningate Tartu ülikooli tudengite hulgas tänu Mällile. Neist aegadest on pärit ka Mälli õpilased [[Maret Kark]] ja tema õde. Seega võiks Tartu ülikoolist esile tõsta kolmiku Mäll ja tema kaks naisõpilast,kes külastasid Burjaatiat ning suhtlesid seal üle kogu [[Venemaa]] edukalt [[budismi]] propageerinud - burjaadist thulku Bidja Dandaroniga. See suhe katkes kuna [[guru]] Dandaron peideti KGB poolt vanglasse. Aastate pärast läksid kahe naissaatja Kark-ide ja Mälli teed lahku ning intellektuaalne Tartu [[budistlik]] troika lagunes. Tartu orientalistide jõuk lähenemisel [[budismile]] oli puht akadeemiline ja selleks ka jäi. Raske on kujutada ette Tartu ülikoolis õpetavad orientalistid-[[budistid]] nõukogude ajal, see Tartu mastaabis ja seltskonnas oli nonsense, kuid huvitaval kombel oli selline variant vöimalik ja töötas Venemaal. Kuna igaüks valib meist alati selle, mis meile omasem, nii valisid ka Tartu orientalistid tegevbudismi ja kergema supiteenimise võimaluste vahel. Lisaks tekkis Eestis juurde ka muid [[budismi]] huvilisi, kuid Tartu seltskonna jaoks jäi [[budism]] pelgalt vaid intellektuaalseks mängumaaks ja praktilist lähenemist [[budismile]] nende puhul ei esinenud. Iseseisvuse saabumisega hakkasid Tartu orientalistid end liigutama aktiivselt , nüüd juba selleks, et okupeerida alad, mis [[Taola]] lahkumisega vabanesid kohalikus [[budismis]] kuna taolased kihutati kommunistide poolt Eestist välja. Ja pöhjus selleks oli [[Taola]] aktiivne poliitiline tegevus. 70 aastate alul käis antud loo kirjutaja Tartus ja püüdis Mälliga soetada sõprust omakasupüüdlikul eesmärgil, lootuses saada [[budismi]] alast kirjandust .Igatahes tol ajal väitis Mäll kategooriliselt, et tema tegeleb puhtalt teadusega ja [[budism]] kui religioon teda ei huvita ja ta ei ole ka huvitatud budistidega suhtlemast. Mälli selgitus nüüd aastaid hiljem sellele juhtumile on nagu kommunistidel, et ikka nagu salaja ja peidetult tegutses [[budismi]] vallas. See on irvitama ajavalt juhm versioon mida [[inimene]] väidab takkajärgi öigustamaks enda argust. Sama [[jutt]] endistel kommunistidel nende-poolse aktiivse iseseisvuse taastamise kohta Eestis, kuid arenematuile ja pöhmötetuile inimloomadele nagu nemad on see andestatav , kuna on vastavuses nende intellektuaalsete ja eetiliste vöimetega. Mäll enda autokraatlikus egotsentrilises olemuses ülejäänud elu konkureeris nagu illusoorselt Väärtnõuga Siin kirjutaja leiab, et mingit konkurentsi polnud , kuna areaalid kus ja kuidas [[budismiga]] tegutseti olid liiga erinevad ja ka erinev lähenemine . Mäll tegeles teadusega ja Väärtnöu [[budismiga]]. Kindlasti peab lisama, et ka inimestena on mõlemad isikud väga erinevad. Mäll akadeemilises teadurlikus juhmuses polnud võimeline seda ei mõistma ega endale tunnistama. Nii tekitas Mäll korvamatu kahju Eesti [[budismile]] , selle asemel et soodustada teadurite ja budistide koostööd . Seda ei korva ka [[Budismi]] instituudi loomine, [[idee]] lähtepunktiks oli Mälli poolt selleks tekkinud vöimalus ja [[soov]] domineerida Eesti [[budismi]] maastikul peale taolaste lahkumist. Mälli poolt mahamärgitud suhtumist kannavad endas kõik Tartu orientalistid, kes juhmilt järgivad enda alkohoolikust [[guru]] juhtnööre suhtumisel neisse budistidesse , kes alati on astunud iseseivalt enda [[budistliku]] teed . Paralleelselt Mälli tegevusega oli Eestis olemas ka palju muud rahvast, kes väljaspool Tartut või Tartu ülikooli tegid esimesi samme idaõpetuse või õpetuste propageerimiseks ja järgimiseks . Võib öelda, et mingi elementaarne potentsiaal oli 70 aastate alguseks tekkinud Eestis, selleks et budismil kui eluviisil võiks tekkida sobiv leviku tingimus praktilisel tasandil. Seda perioodi võiks siis nimetada [[budistlike]] ideede ja [[budismi]] intellektuaalseks kasvuperioodiks rahva hulgas See oleks siis [[budismi]] ettevalmistav periood selleks, et teiseneda juba eluliseks, [[traditsiooni]] järgivaks [[budismiks]]. Varem või hiljem pidi see nähtus üle minema praktiliseks tegutsemiseks [[Buddha õpetuse]] valdkonnas ja selle rolli vöttis endale [[Taola]].,kuna siiani keegi polnud seda osa kohalikus filosoofilis-religioosses ruumis täitnud. Igaüks lähtub enda tegemistes isiklikust potentsiaalist ja sisemisest organiseeritusest. [[Idee]] mingist grupiviisilisest tegutsemisest oli siin kirjutajal olemas juba 70 aastate algul, kuid kuna polnud rahvast, polnud piisavalt teadmisi ja nappis praktilist kogemust, siis sai antud [[idee]] reaalseks alles aastal 1982. Siit edasi lähebki [[Taola]] kui nähtus , mis oli sunnitud [[ise]] looma uut pinnast budistide kasvuks Eestis ja ainus lahendus selleks oli [[budistlike]] ideede levitamine kirjanduse abil. Kuna tolleaegne vöim ei andnud võimalust [[budismi]] ametlikult propageerida ei trükistena ega muul viisil, tegi [[Taola]] seda keeluvastaselt, tõlkides [[ise]] ja edastades teiste kohalike tehtud tõlkeid publikule koopiatena nö kopeermismasinatel paljundatud tõlkeid. Seda perioodi saab juba käsitleda kui praktilise [[budismi]] leviku perioodi Eestis. Miks? Kuna [[Taola]] hakkas esimesena Eestis läbi viima [[budistlikke]] rituaale. Küll kitsale kontingendile määratuna , kuid esimene samm sel alal oli tehtud ja see kuulub juba praktilise [[budismi]] valdkonda . Lisaks hakkas [[Taola]] rajama ainukesena Eestis nö. [[budismi]] maist keha [[budistlike]] ,[[stuupade]] , kujude, thankade, altarite ja muu budismialase inventari näol. Siiani kasutab Lhadakist pärit Drikungi [[laama]] Taolale kuuluvat palvetrummi , mis ei sega Drikungi liikmel Kaido Soobikul avalikult väita, et [[Taola]] loob müüte enda kui esimese praktilise [[budismi]] rajaja ja tegutseja näol Eestis. Igakord kui Drikungi [[laama]] taob palvetrummi jöuab Drikungi budistideni Taolaste valmistatud palvetrummi ehk siis esimese [[budistliku]] [[traditsiooni]] reaalne heli. Kui Pärnu Drikungi seltskond enda grüünesse sõidul tallus jalgupidi Rotaalia stuupal koos [[laama]] Sangyas-ega, ei tulnud neile pähegi, et need stuupad rajati ammu enne seda kui drikunglastest said [[budistid]]. Ja Rotaalia [[stuupade]] rajajaks ehk ehitajateks olid taolased. Siiani pole ükski Eestis tegutsev [[budistlik]] seltskond olnud vöimeline sellisteks [[budistlik]]-materiaalseteks, früüslisteks pingutusteks peale [[Taola]] ehk [[Eesti Njingma]]. Neil puuduvad selleks vastavad spetsialistid ja teadmised. See, milles siin [[jutt]], see oleks siis juba Eesti [[budismi]] teine faas, kus [[budism]] ideede tasandilt realiseerus materiaalse , rahvale juba meelte poolt vastuvõetaval ja teadvustatud kujul. Eesti [[budismi]] teise perioodi sisse mahuvad juba hiljem [[dalai-laama]] külastused ja [[tiibeti]] laamade ilmumine Eesti ideoloogilisele turule. [[Taola]] oli ja on [[tiibeti]] [[njingma]] koolkonna järgija ,seega oli ka Eesti tingimustes [[budismi]] praktilise [[traditsiooni]] aluspanijaks [[njingma koolkond]] . Siit võiks tõmmata paralleeli [[Tiibetiga]] ,kus sama [[njingma koolkond]] tekkis ja millele rajati juba praktiline [[tiibeti budism]]. [[Taola]] oli seltskond, kes end juba avalikult tol perioodil määratles budistidena, kuna ülejäänud nö [[budismist]] huvitatud ja muu rahvas end nii ei esitlenud avalikkusele. [[Taola]] läbi enda tegevuste rajas ja kasvatas Eesti [[budismi]] maist keha, pluss õppimine ja selle kõrval ka aktiivne [[budismi]] levitamine Eestis. Viimastel aastatel on ilmnenud tendents võimul olijate poolt, mis väljendub [[Eesti Njingma]] aadressil korraldatud laimu kampaaniatega, millega seoses ilmus koheselt välja mingi seltskond ühiskondlikke aktiviste, kes puhuvad võimuga hoogsalt ühte pasunat. Nõukogude ajal loeti koostööd võimu ja kommunistidega negatiivseks faktoriks, nüüd tundub selline suhtumine, käitumine lausa auasjaks olevat. Iseseisvuse saabumisega on kirjutatud ümber juba eestlaste lähiajalugu ja sama reformi püüab teatud seltskond läbi viia ka Eesti [[budismi]] ajaloo kallal. Olenemata [[inimese]] panusest ühiskonda ja omariiklusse, pead enda kunagist osalust taas tõestama mingitele aktivistidest sitapeadele, kes tallavad porri kõik , mis [[inimesed]] end ohtu seades on kunagi vaimset ja väärtuslikku loonud. [[Vello Väärtnöu]]

Summary:

This is a minor edit Cancel