Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Difference between revisions of "1) Budismi ajalugu Eestis : Eesti Njingma - efektiivsemaid ja ajaliselt vanemaid budistlikke liikumisi Eestis . Vello Väärtnöu"

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
(Created page with "as")
 
Line 1: Line 1:
as
+
{{Create Article
 +
|image1=Rotaalia-stuupad-remonditud-2.jpg
 +
|image2=jyri-saard-enn-jaanson-tnis-promet-VV-Mmmi.jpg
 +
|image3=Rotaalia-stuupad-remonditud-4.jpg
 +
|image4=paraad.jpg
 +
|image5=Vaartnou-Siim-Joesaar.jpg
 +
|image6=buddaspriesteris.jpg
 +
|image7=rama-germany.jpg
 +
|image8=Udam.jpg
 +
|image9=Linnart-Maell.jpg
 +
|image10=ivolgaa-kloostri-vrastema.jpg
 +
|image11=___1971.jpg
 +
|image12=Ivolgaa-kloostri-vrav.jpg
 +
|image13=Taola-Rahvas-Leineris.jpg
 +
|image14=IMG_6281.jpg
 +
|image15=Teksti-lugemine.jpg
 +
|image16=IMG_6282.jpg
 +
|image17=Veltsa-hoov-stuupa-poolt-roheline.jpg
 +
|image18=IMG_3990.jpg
 +
|category1=Eesti budismi ajalugu
 +
}}
 +
"Eestimaa budistlik vennaskond" asus ja tegutses 1980.ndatel Tallinnas Kadriorus Roheline Aas 17 ning sai tuntuks Taola nime all.
 +
 
 +
Vennaskonna liikmeid kutsuti taolasteks ja Väärtnõud, Taola rajajat, vaimset juhti ja õpetajat , VanemTaolaseks.
 +
 
 +
See on lausa auklikuks kulunud väljend juba, Taola , taolased jne.
 +
 
 +
Pigem tuleks öelda , et Väärtnõu organiseeris kodanikud , kes olid huvitunud budismist kokku ühtseks funktsioneerivaks kollektiiviks, mis suundus "kollektiivse" budistliku eesmärgi suunas.
 +
 
 +
Esimeseks taolaseks, kes oli Väärtnöuga tuttav eelnevalt sai, Arno Arrak, hiljem lisandusid veel ,Tõnis Promet, Jüri Saard jt. Iga uue taolase liitumine kollektiivi võttis aega ja Taola kujunemine selliseks nagu ta enda lõppfaasis väljendus , see võttis mitu aastat aega.
 +
 
 +
Esimene aasta olime Arnoga praktiliselt kahekesi ,kui mitte arvestada Siim Jõesaart, kes elas kord Rotaalias , kord Vändras ja käis pisteliselt Tallinnas kahe taolasega suhtlemas .
 +
 
 +
Siim tõlkis suure hulga Tiibeti folkloori eesti keelde , lisaks veel muid budistlikke lugusid ja Siim oli nõus, et tema õue peale ehitatakse stuupad. Mis iseendast oli juba kangelastegu ,sest nõukogude okupatsiooni tingimustes nõustuda sellega oli väga suur risk.
 +
 
 +
Seega budistlik kollektiiv mass-nähtusena ei tekkinud äkitselt vaid tasa ja targu saabus Taolasse uudistajad ja huvilisi,et uurida kes,mida teeb ja milleks. Igaühel tolleaegsest budistidest taolastest oli Taolas mingi elementaarne primitiivne elamine ja samuti valdkond budismis , millele taolane pidi nagu spetsialiseeruma.
 +
 
 +
Prioriteediks Taolas, mida arendati ja laiendati oli budismialane kirjandus ehk siis Taola raamatukogu. Taola raamatukogu esmaversiooni ehk põhja moodustas Väärtnõu isiklik raamatukogu ,mis varem aastatega oli kujunenud ja sinna peale hakati siis kasvatama juba uusi ajalisi ja kirjanduslike kihte .
 +
 
 +
Kui võrrelda Taolas olnud elamisstandardeid kaasaja Euro tasemega,siis elasid taolased viimases pärapõrgus,kuid eks alati ole määravaks ka huvid ja vahel ka kindlasti mugavus,kuid elu laabus kuidagi.
 +
 
 +
Erinevatel perioodidel nõukogude ajal on Taolas elanud ja tegutsenud Boris Saabas, Peep Paasian, Peeter Kaasik ,Eke-Pärt Nömm ja teised. Eks eelmainitud isikud siis jõudumööda kõik enda tolle aegse töö ja tegevusega on aidanud mingil määral rajada Nijngma koolkonna budistlikku traditsiooni Eestimaale.
 +
 
 +
Traditsiooni , mis saab alguse 7. sajandil Tiibetis Samje kloostrist. Kui ajas tagasi , vaadata on Taolal , mille peale enda tegemistes toetuda. Njingma on üle tuhande aasta vanune traditsioon , seega tegu võimsa ja ajaloos funktsioneeriva õpetusega.
 +
 
 +
Neil aegadel oli Taola ümber kogunenud palju nii nimetatud usupooldajaid - nagu neid omal ajal nimetati.
 +
 
 +
Usupooldajad tol ajal tõi Taolasse huvi eksootika vastu. Oli ju kogu Taola seltskond tol kommunistide poolt juhitavas okupatsioonitsoonis nimega Eesti lindpriide seisuses ,sest ametlikult ei tunnustanud Taolat keegi.
 +
 
 +
Ametlikult võimude ehk kommunistide ja ametlike ringkondade silmis Taolat ei eksisteerinud , kuid teisalt pidev KGB autode maja ees passimine ja muu vöimude poolne aktiivne jälitustegevus andis mõista et ametlik süsteem haiglaselt jälgis iga sammu ja sõna ,mis taolaste poolt lendu lastud.
 +
 
 +
Eks see sundis Taolat paljusid enda tegevusi ja toimetusi läbi viima arvestusega , et kellegi valvas silmapaar jõllitab kusagilt kuklasse. Nüüd endised kommunistid väidavad avalikkusele, et nad tegid kõike seda eesmärgiga taastada iseseivat Eestit.
 +
 
 +
Yldiselt jagunes Taola juba enda algperioodil kaheks inimrühmaks : taolasteks ja usupooldajateks. Esimesed elasid Taolas ja tegutsesid seal, teised elasid enda kodudes ,kuid suhtlesid Taolaga aktiivselt ja osalesid paljudes ühistes üritustes, tegevustes.
 +
 
 +
Selgituseks: usupooldaja ei tähenda et inimene on budist, kuid eeldatavalt peaks pooldavalt suhtuma budismi.
 +
 
 +
Ja eks enamus tolle aegsest seltskonnast, kes Taolaga lävis, suhtus Buddha õpetusse ehk budismi omamoodi positiivselt . Vähemalt tol ajal tekkis selline illusoorne mulje.
 +
 
 +
Kui nüüd aastate tagant tagasi vaadata tekib pilt, et Taola oli midagi ühiskonnas keelatu ja müstilise vahepealset , vähemalt seltskonna jaoks, kes sinna tol ajal saabusid ja kuulusid.
 +
 
 +
Eks siis sellest lähtuvalt tol ajal paljude jaoks oli Taolaga suhtlemine nagu poliitilis-religioosse keelatud vilja maitsmine.
 +
 
 +
Arvan, et Taolaga pikemalt suhelnud inimesed mõistsid et nende arusaam Taolasse saabudes oli petlik. Ainus mida taolased reaalsena võtsid olid budistlikud tegevused,mis enda olemuselt olid ikkagi väga realistlikud.
 +
 
 +
Sellesse müstilisse uskumusse Taolast olid aastaid armunud ka Tartu orientalistid, kes selle teemalist lainetust kiirgasid aktiivselt taolaste ja Taola kohta, propageerides neid halvustavalt kui "külamüstikuid" .
 +
 
 +
 
 +
===Taola rajamise eesmärk===
 +
 
 +
Kuna Eesti on olnud sajandeid kristluse mõjusfääris, polnud nagu ideoloogilist nisshi idamaadelt pärit õpetuste jaoks, seniks kuni Eestimaa pinnal võrsus mees nimega Karl Tõnisson. Tema oli see, kes esmalt süüvis budismi ja hiljem seda ka Eestimaal aktiivselt kuulutas.
 +
 
 +
Kui effektiivne see temapoolne budistlik misjonitöö oli, sellest räägib kas või fakt, et tänapäeval on budism juba enda juured kinnitanud Eestimaa vaimsesse mulda.
 +
 
 +
Tõnissoni kui budistliku jutlustaja roll ajaliselt jäi küllalt lühikeseks ,kuna enam baseerus ta kas Venemaal või Lätis, kuid sellest hoolimata oli ka enne teist maailmasõda Eestis inimesi, kes tundsid huvi budismi vastu või lausa pidasid end budistideks.
 +
 
 +
Mis puutub Lustigisse , kui Tõnissoni õpilasse ,siis Lustig olles kokku puutunud Tõnissoniga lahkus koheselt Eestist ja Tais ning Birmas olles esines Eesti budistina ,kuid mingit budismialast tegevust Eestis ei viinud läbi , seega tema mõju Eesti budismile on kaudne ja sedagi pelgalt läbi nõukogude okupatsiooni vastase hoiaku, mida ta aeg-ajalt propageeris Aasias.
 +
 
 +
Nõukogude okupatsiooni ajal oli usuline propaganda keelatud, nii et erilist budistide arvukust ei esinenud ,kuna polnud ka vastava teemalist kirjandust saada ,samuti puudusid spetsialistid ,kes oleks budismi tundnud.
 +
 
 +
Vaakum idaõpetuste osas valitses seni, kuni Eestimaale saabus valges ülikonnas dändi nimega Mihkel Tamm, kes oli teel Indiasse eesmärgiga tegeleda praktiliselt ida õpetustega ja kavatses enda Eestis asuvaid vanemaid külastada enne Aasiasse ärasõitu.
 +
 
 +
KGB rabas Mihkel Tamme ehk Ram Tamme kinni, võttis temalt dokumendid ja nii jäi kodanik sunnitult paikseks kuna sõit Indiasse oli tema jaoks sellega lõppenud.
 +
 
 +
Mihkel Tamm õpetas läbisegi nii joogat kui budismi ja tegeles nende mõlemiga.
 +
 
 +
Seega on Mihkel Tamm peale sõda sirgunud põlvkonna jaoks esimene praktiseeriv budist kaudses mõttes ,kes ka aktiivselt enda ideid levitas. Põhiline rõhk Tamme puhul oli asetetatud joogale, kuid budistlikul filosoofial ja loogikal oli Ram Tamme jaoks suur tähtsus ja osakaal just enda isikliku filosoofia ja maailmapildi loomisel.
 +
 
 +
Selle pinnalt on võrsunud ka Ram Tamme Nullteooria, mis levis 70 aastate paiku käsikirja koopiana nii vene kui eesti keeles.
 +
 
 +
Lisaks propageeris Tamm ka aktiivselt joogat. Rõhk Tamme tegevuses oli ikkagi joogal seega ei saa Tamme nimetada puhtalt budistiks.
 +
 
 +
Mihkel Tamm oli populaarne venekeelse elanikkonna hulgas ja eestlasi tema õpilaste seltskonnas oli vähe. Mihkel Tamme Eestis viibimise aastail aktiivsemaid eestlasi , kes temaga suhtles oli Haljand Udam ja vähesel määral on Tammega kokku puutunud ka kirjanik Andres Ehin.
 +
 
 +
Samuti vöib siia nimekirja lisada astroloog Igor Mangi ,kes tundis neil aastail huvi jooga vastu ,mis oli ka pöhjuseks tema suhtlusele Mihkel Tammega.
 +
 
 +
Udam oli küllalt suur erikultuuride ja mõttelaadide vahendaja ,kuid seda kitsamas ringkonnas ning temapoolne teave ja idamaade vahendus eriti rahvamassidesse ei jõudnud.
 +
 
 +
Siis ilmus silmapiirile Tartu orientalist Mäll, kes hakkas orientalistlik-budistlikke ideid tasapisi propageerima Tartu ülikoolis tudengitele. Ja peale seda ,kui Mäll pääses Eestist välja õppima .Tänu sellele oli tal võimalus puutuda kokku Venemaa orientalistidega,kes omasid juba tutvusi ja suhteid budistidest burjaatidega.
 +
 
 +
Hiljem Tartusse tagasi saabunud hakkas Mäll levitama budismi ja ideid ,mis tegelikult pärinesid samast allikast kui Tõnissoni omad, nimelt Burjaatiast. Seega 70 aastate algul hakkas budism koguma endale pooldajaid mõningate Tartu ülikooli tudengite hulgas tänu Mällile.
 +
 
 +
Neist aegadest on pärit ka Mälli õpilased Maret Kark ja tema õde. Seega võiks Tartu ülikoolist esile tõsta kolmiku Mäll ja tema kaks naisõpilast,kes külastasid Burjaatiat ning suhtlesid seal üle kogu Venemaa edukalt budismi propageerinud - burjaadist thulku Bidja Dandaroniga.
 +
 
 +
See suhe katkes kuna guru Dandaron peideti KGB poolt vanglasse. Aastate pärast läksid kahe naissaatja Kark-ide ja Mälli teed lahku ning intellektuaalne Tartu budistlik troika lagunes.
 +
 
 +
Tartu orientalistide jõuk lähenemisel budismile oli puht akadeemiline ja selleks ka jäi. Raske on kujutada ette Tartu ülikoolis õpetavad orientalistid-budistid nõukogude ajal, see Tartu mastaabis ja seltskonnas oli nonsense, kuid huvitaval kombel oli selline variant vöimalik ja töötas Venemaal.
 +
 
 +
Kuna igaüks valib meist alati selle, mis meile omasem, nii valisid ka Tartu orientalistid tegevbudismi ja kergema supiteenimise võimaluste vahel.
 +
 
 +
Lisaks tekkis Eestis juurde ka muid budismi huvilisi, kuid Tartu seltskonna jaoks jäi budism pelgalt vaid intellektuaalseks mängumaaks ja praktilist lähenemist budismile nende puhul ei esinenud.
 +
 
 +
Iseseisvuse saabumisega hakkasid Tartu orientalistid end liigutama aktiivselt , nüüd juba selleks, et okupeerida alad, mis Taola lahkumisega vabanesid kohalikus budismis kuna taolased kihutati kommunistide poolt Eestist välja.
 +
 
 +
Ja pöhjus selleks oli Taola aktiivne poliitiline tegevus.
 +
 
 +
70 aastate alul käis antud loo kirjutaja Tartus ja püüdis Mälliga soetada sõprust omakasupüüdlikul eesmärgil, lootuses saada budismi alast kirjandust .Igatahes tol ajal väitis Mäll kategooriliselt, et tema tegeleb puhtalt teadusega ja budism kui religioon teda ei huvita ja ta ei ole ka huvitatud budistidega suhtlemast.
 +
 
 +
Mälli selgitus nüüd aastaid hiljem sellele juhtumile on nagu kommunistidel, et ikka nagu salaja ja peidetult tegutses budismi vallas. See on irvitama ajavalt juhm versioon mida inimene väidab takkajärgi öigustamaks enda argust.
 +
 
 +
Sama jutt endistel kommunistidel nende-poolse aktiivse iseseisvuse taastamise kohta Eestis, kuid arenematuile ja pöhmötetuile inimloomadele nagu nemad on see andestatav , kuna on vastavuses nende intellektuaalsete ja eetiliste vöimetega.
 +
 
 +
Mäll enda autokraatlikus egotsentrilises olemuses ülejäänud elu konkureeris nagu illusoorselt Väärtnõuga
 +
 
 +
Siin kirjutaja leiab, et mingit konkurentsi polnud , kuna areaalid kus ja kuidas budismiga tegutseti olid liiga erinevad ja ka erinev lähenemine .
 +
 
 +
Mäll tegeles teadusega ja Väärtnöu budismiga.
 +
 
 +
Kindlasti peab lisama, et ka inimestena on mõlemad isikud väga erinevad.
 +
 
 +
Mäll akadeemilises teadurlikus juhmuses polnud võimeline seda ei mõistma ega endale tunnistama.
 +
 
 +
Nii tekitas Mäll korvamatu kahju Eesti budismile , selle asemel et soodustada teadurite ja budistide koostööd .
 +
 
 +
Seda ei korva ka Budismi instituudi loomine, idee lähtepunktiks oli Mälli poolt selleks tekkinud vöimalus ja soov domineerida Eesti budismi maastikul peale taolaste lahkumist.
 +
 
 +
Mälli poolt mahamärgitud suhtumist kannavad endas kõik Tartu orientalistid, kes juhmilt järgivad enda alkohoolikust guru juhtnööre suhtumisel neisse budistidesse , kes alati on astunud iseseivalt enda budistliku teed .
 +
 
 +
Paralleelselt Mälli tegevusega oli Eestis olemas ka palju muud rahvast, kes väljaspool Tartut või Tartu ülikooli tegid esimesi samme idaõpetuse või õpetuste propageerimiseks ja järgimiseks .
 +
 
 +
Võib öelda, et mingi elementaarne potentsiaal oli 70 aastate alguseks tekkinud Eestis, selleks et budismil kui eluviisil võiks tekkida sobiv leviku tingimus praktilisel tasandil.
 +
 
 +
Seda perioodi võiks siis nimetada budistlike ideede ja budismi intellektuaalseks kasvuperioodiks rahva hulgas
 +
 
 +
See oleks siis budismi ettevalmistav periood selleks, et teiseneda juba eluliseks, traditsiooni järgivaks budismiks.
 +
 
 +
Varem või hiljem pidi see nähtus üle minema praktiliseks tegutsemiseks Buddha õpetuse valdkonnas ja selle rolli vöttis endale Taola.,kuna siiani keegi polnud seda osa kohalikus filosoofilis-religioosses ruumis täitnud.
 +
 
 +
Igaüks lähtub enda tegemistes isiklikust potentsiaalist ja sisemisest organiseeritusest.
 +
 
 +
Idee mingist grupiviisilisest tegutsemisest oli siin kirjutajal olemas juba 70 aastate algul, kuid kuna polnud rahvast, polnud piisavalt teadmisi ja nappis praktilist kogemust, siis sai antud idee reaalseks alles aastal 1982.
 +
 
 +
Siit edasi lähebki Taola kui nähtus , mis oli sunnitud ise looma uut pinnast budistide kasvuks Eestis ja ainus lahendus selleks oli budistlike ideede levitamine kirjanduse abil.
 +
 
 +
Kuna tolleaegne vöim ei andnud võimalust budismi ametlikult propageerida ei trükistena ega muul viisil, tegi Taola seda keeluvastaselt, tõlkides ise ja edastades teiste kohalike tehtud tõlkeid publikule koopiatena nö kopeermismasinatel paljundatud tõlkeid.
 +
 
 +
Seda perioodi saab juba käsitleda kui praktilise budismi leviku perioodi Eestis.
 +
 
 +
Miks?
 +
 
 +
Kuna Taola hakkas esimesena Eestis läbi viima budistlikke rituaale. Küll kitsale kontingendile määratuna , kuid esimene samm sel alal oli tehtud ja see kuulub juba praktilise budismi valdkonda .
 +
 
 +
Lisaks hakkas Taola rajama ainukesena Eestis nö. budismi maist keha budistlike ,stuupade , kujude, thankade, altarite ja muu budismialase inventari näol.
 +
 
 +
Siiani kasutab Lhadakist pärit Drikungi laama Taolale kuuluvat palvetrummi , mis ei sega Drikungi liikmel Kaido Soobikul avalikult väita, et Taola loob müüte enda kui esimese praktilise budismi rajaja ja tegutseja näol Eestis.
 +
 
 +
Igakord kui Drikungi laama taob palvetrummi jöuab Drikungi budistideni Taolaste valmistatud palvetrummi ehk siis esimese budistliku traditsiooni reaalne heli.
 +
 
 +
Kui Pärnu Drikungi seltskond enda grüünesse sõidul tallus jalgupidi Rotaalia stuupal koos laama Sangyas-ega, ei tulnud neile pähegi, et need stuupad rajati ammu enne seda kui drikunglastest said budistid.
 +
 
 +
Ja Rotaalia stuupade rajajaks ehk ehitajateks olid taolased. Siiani pole ükski Eestis tegutsev budistlik seltskond olnud vöimeline sellisteks budistlik-materiaalseteks, früüslisteks pingutusteks peale Taola ehk Eesti Njingma.
 +
 
 +
Neil puuduvad selleks vastavad spetsialistid ja teadmised.
 +
 
 +
See, milles siin jutt, see oleks siis juba Eesti budismi teine faas, kus budism ideede tasandilt realiseerus materiaalse , rahvale juba meelte poolt vastuvõetaval ja teadvustatud kujul.
 +
 
 +
Eesti budismi teise perioodi sisse mahuvad juba hiljem dalai-laama külastused ja tiibeti laamade ilmumine Eesti ideoloogilisele turule.
 +
 
 +
Taola oli ja on tiibeti njingma koolkonna järgija ,seega oli ka Eesti tingimustes budismi praktilise traditsiooni aluspanijaks njingma koolkond .
 +
 
 +
Siit võiks tõmmata paralleeli Tiibetiga ,kus sama njingma koolkond tekkis ja millele rajati juba praktiline tiibeti budism. Taola oli seltskond, kes end juba avalikult tol perioodil määratles budistidena, kuna ülejäänud nö budismist huvitatud ja muu rahvas end nii ei esitlenud avalikkusele.
 +
 
 +
Taola läbi enda tegevuste rajas ja kasvatas Eesti budismi maist keha, pluss õppimine ja selle kõrval ka aktiivne budismi levitamine Eestis.
 +
Viimastel aastatel on ilmnenud tendents võimul olijate poolt, mis väljendub Eesti Njingma aadressil korraldatud laimu kampaaniatega, millega seoses ilmus koheselt välja mingi seltskond ühiskondlikke aktiviste, kes puhuvad võimuga hoogsalt ühte pasunat.
 +
 
 +
Nõukogude ajal loeti koostööd võimu ja kommunistidega negatiivseks faktoriks, nüüd tundub selline suhtumine, käitumine lausa auasjaks olevat.
 +
 
 +
Iseseisvuse saabumisega on kirjutatud ümber juba eestlaste lähiajalugu ja sama reformi püüab teatud seltskond läbi viia ka Eesti budismi ajaloo kallal.
 +
 
 +
Olenemata inimese panusest ühiskonda ja omariiklusse, pead enda kunagist osalust taas tõestama mingitele aktivistidest sitapeadele, kes tallavad porri kõik , mis inimesed end ohtu seades on kunagi vaimset ja väärtuslikku loonud.
 +
 
 +
[[Vello Väärtnöu]]

Revision as of 06:09, 14 October 2015

Rotaalia-stuupad-remonditud-2.jpg
Jyri-saard-enn-jaanson-tnis-promet-VV-Mmmi.jpg
Rotaalia-stuupad-remonditud-4.jpg
Paraad.jpg
Vaartnou-Siim-Joesaar.jpg
Buddaspriesteris.jpg
Rama-germany.jpg
Udam.jpg
Linnart-Maell.jpg
Ivolgaa-kloostri-vrastema.jpg
1971.jpg
Ivolgaa-kloostri-vrav.jpg
Taola-Rahvas-Leineris.jpg
IMG 6281.jpg
Teksti-lugemine.jpg
IMG 6282.jpg
Veltsa-hoov-stuupa-poolt-roheline.jpg
IMG 3990.jpg

"Eestimaa budistlik vennaskond" asus ja tegutses 1980.ndatel Tallinnas Kadriorus Roheline Aas 17 ning sai tuntuks Taola nime all.

Vennaskonna liikmeid kutsuti taolasteks ja Väärtnõud, Taola rajajat, vaimset juhti ja õpetajat , VanemTaolaseks.

See on lausa auklikuks kulunud väljend juba, Taola , taolased jne.

Pigem tuleks öelda , et Väärtnõu organiseeris kodanikud , kes olid huvitunud budismist kokku ühtseks funktsioneerivaks kollektiiviks, mis suundus "kollektiivse" budistliku eesmärgi suunas.

Esimeseks taolaseks, kes oli Väärtnöuga tuttav eelnevalt sai, Arno Arrak, hiljem lisandusid veel ,Tõnis Promet, Jüri Saard jt. Iga uue taolase liitumine kollektiivi võttis aega ja Taola kujunemine selliseks nagu ta enda lõppfaasis väljendus , see võttis mitu aastat aega.

Esimene aasta olime Arnoga praktiliselt kahekesi ,kui mitte arvestada Siim Jõesaart, kes elas kord Rotaalias , kord Vändras ja käis pisteliselt Tallinnas kahe taolasega suhtlemas .

Siim tõlkis suure hulga Tiibeti folkloori eesti keelde , lisaks veel muid budistlikke lugusid ja Siim oli nõus, et tema õue peale ehitatakse stuupad. Mis iseendast oli juba kangelastegu ,sest nõukogude okupatsiooni tingimustes nõustuda sellega oli väga suur risk.

Seega budistlik kollektiiv mass-nähtusena ei tekkinud äkitselt vaid tasa ja targu saabus Taolasse uudistajad ja huvilisi,et uurida kes,mida teeb ja milleks. Igaühel tolleaegsest budistidest taolastest oli Taolas mingi elementaarne primitiivne elamine ja samuti valdkond budismis , millele taolane pidi nagu spetsialiseeruma.

Prioriteediks Taolas, mida arendati ja laiendati oli budismialane kirjandus ehk siis Taola raamatukogu. Taola raamatukogu esmaversiooni ehk põhja moodustas Väärtnõu isiklik raamatukogu ,mis varem aastatega oli kujunenud ja sinna peale hakati siis kasvatama juba uusi ajalisi ja kirjanduslike kihte .

Kui võrrelda Taolas olnud elamisstandardeid kaasaja Euro tasemega,siis elasid taolased viimases pärapõrgus,kuid eks alati ole määravaks ka huvid ja vahel ka kindlasti mugavus,kuid elu laabus kuidagi.

Erinevatel perioodidel nõukogude ajal on Taolas elanud ja tegutsenud Boris Saabas, Peep Paasian, Peeter Kaasik ,Eke-Pärt Nömm ja teised. Eks eelmainitud isikud siis jõudumööda kõik enda tolle aegse töö ja tegevusega on aidanud mingil määral rajada Nijngma koolkonna budistlikku traditsiooni Eestimaale.

Traditsiooni , mis saab alguse 7. sajandil Tiibetis Samje kloostrist. Kui ajas tagasi , vaadata on Taolal , mille peale enda tegemistes toetuda. Njingma on üle tuhande aasta vanune traditsioon , seega tegu võimsa ja ajaloos funktsioneeriva õpetusega.

Neil aegadel oli Taola ümber kogunenud palju nii nimetatud usupooldajaid - nagu neid omal ajal nimetati.

Usupooldajad tol ajal tõi Taolasse huvi eksootika vastu. Oli ju kogu Taola seltskond tol kommunistide poolt juhitavas okupatsioonitsoonis nimega Eesti lindpriide seisuses ,sest ametlikult ei tunnustanud Taolat keegi.

Ametlikult võimude ehk kommunistide ja ametlike ringkondade silmis Taolat ei eksisteerinud , kuid teisalt pidev KGB autode maja ees passimine ja muu vöimude poolne aktiivne jälitustegevus andis mõista et ametlik süsteem haiglaselt jälgis iga sammu ja sõna ,mis taolaste poolt lendu lastud.

Eks see sundis Taolat paljusid enda tegevusi ja toimetusi läbi viima arvestusega , et kellegi valvas silmapaar jõllitab kusagilt kuklasse. Nüüd endised kommunistid väidavad avalikkusele, et nad tegid kõike seda eesmärgiga taastada iseseivat Eestit.

Yldiselt jagunes Taola juba enda algperioodil kaheks inimrühmaks : taolasteks ja usupooldajateks. Esimesed elasid Taolas ja tegutsesid seal, teised elasid enda kodudes ,kuid suhtlesid Taolaga aktiivselt ja osalesid paljudes ühistes üritustes, tegevustes.

Selgituseks: usupooldaja ei tähenda et inimene on budist, kuid eeldatavalt peaks pooldavalt suhtuma budismi.

Ja eks enamus tolle aegsest seltskonnast, kes Taolaga lävis, suhtus Buddha õpetusse ehk budismi omamoodi positiivselt . Vähemalt tol ajal tekkis selline illusoorne mulje.

Kui nüüd aastate tagant tagasi vaadata tekib pilt, et Taola oli midagi ühiskonnas keelatu ja müstilise vahepealset , vähemalt seltskonna jaoks, kes sinna tol ajal saabusid ja kuulusid.

Eks siis sellest lähtuvalt tol ajal paljude jaoks oli Taolaga suhtlemine nagu poliitilis-religioosse keelatud vilja maitsmine.

Arvan, et Taolaga pikemalt suhelnud inimesed mõistsid et nende arusaam Taolasse saabudes oli petlik. Ainus mida taolased reaalsena võtsid olid budistlikud tegevused,mis enda olemuselt olid ikkagi väga realistlikud.

Sellesse müstilisse uskumusse Taolast olid aastaid armunud ka Tartu orientalistid, kes selle teemalist lainetust kiirgasid aktiivselt taolaste ja Taola kohta, propageerides neid halvustavalt kui "külamüstikuid" .


Taola rajamise eesmärk

Kuna Eesti on olnud sajandeid kristluse mõjusfääris, polnud nagu ideoloogilist nisshi idamaadelt pärit õpetuste jaoks, seniks kuni Eestimaa pinnal võrsus mees nimega Karl Tõnisson. Tema oli see, kes esmalt süüvis budismi ja hiljem seda ka Eestimaal aktiivselt kuulutas.

Kui effektiivne see temapoolne budistlik misjonitöö oli, sellest räägib kas või fakt, et tänapäeval on budism juba enda juured kinnitanud Eestimaa vaimsesse mulda.

Tõnissoni kui budistliku jutlustaja roll ajaliselt jäi küllalt lühikeseks ,kuna enam baseerus ta kas Venemaal või Lätis, kuid sellest hoolimata oli ka enne teist maailmasõda Eestis inimesi, kes tundsid huvi budismi vastu või lausa pidasid end budistideks.

Mis puutub Lustigisse , kui Tõnissoni õpilasse ,siis Lustig olles kokku puutunud Tõnissoniga lahkus koheselt Eestist ja Tais ning Birmas olles esines Eesti budistina ,kuid mingit budismialast tegevust Eestis ei viinud läbi , seega tema mõju Eesti budismile on kaudne ja sedagi pelgalt läbi nõukogude okupatsiooni vastase hoiaku, mida ta aeg-ajalt propageeris Aasias.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli usuline propaganda keelatud, nii et erilist budistide arvukust ei esinenud ,kuna polnud ka vastava teemalist kirjandust saada ,samuti puudusid spetsialistid ,kes oleks budismi tundnud.

Vaakum idaõpetuste osas valitses seni, kuni Eestimaale saabus valges ülikonnas dändi nimega Mihkel Tamm, kes oli teel Indiasse eesmärgiga tegeleda praktiliselt ida õpetustega ja kavatses enda Eestis asuvaid vanemaid külastada enne Aasiasse ärasõitu.

KGB rabas Mihkel Tamme ehk Ram Tamme kinni, võttis temalt dokumendid ja nii jäi kodanik sunnitult paikseks kuna sõit Indiasse oli tema jaoks sellega lõppenud.

Mihkel Tamm õpetas läbisegi nii joogat kui budismi ja tegeles nende mõlemiga.

Seega on Mihkel Tamm peale sõda sirgunud põlvkonna jaoks esimene praktiseeriv budist kaudses mõttes ,kes ka aktiivselt enda ideid levitas. Põhiline rõhk Tamme puhul oli asetetatud joogale, kuid budistlikul filosoofial ja loogikal oli Ram Tamme jaoks suur tähtsus ja osakaal just enda isikliku filosoofia ja maailmapildi loomisel.

Selle pinnalt on võrsunud ka Ram Tamme Nullteooria, mis levis 70 aastate paiku käsikirja koopiana nii vene kui eesti keeles.

Lisaks propageeris Tamm ka aktiivselt joogat. Rõhk Tamme tegevuses oli ikkagi joogal seega ei saa Tamme nimetada puhtalt budistiks.

Mihkel Tamm oli populaarne venekeelse elanikkonna hulgas ja eestlasi tema õpilaste seltskonnas oli vähe. Mihkel Tamme Eestis viibimise aastail aktiivsemaid eestlasi , kes temaga suhtles oli Haljand Udam ja vähesel määral on Tammega kokku puutunud ka kirjanik Andres Ehin.

Samuti vöib siia nimekirja lisada astroloog Igor Mangi ,kes tundis neil aastail huvi jooga vastu ,mis oli ka pöhjuseks tema suhtlusele Mihkel Tammega.

Udam oli küllalt suur erikultuuride ja mõttelaadide vahendaja ,kuid seda kitsamas ringkonnas ning temapoolne teave ja idamaade vahendus eriti rahvamassidesse ei jõudnud.

Siis ilmus silmapiirile Tartu orientalist Mäll, kes hakkas orientalistlik-budistlikke ideid tasapisi propageerima Tartu ülikoolis tudengitele. Ja peale seda ,kui Mäll pääses Eestist välja õppima .Tänu sellele oli tal võimalus puutuda kokku Venemaa orientalistidega,kes omasid juba tutvusi ja suhteid budistidest burjaatidega.

Hiljem Tartusse tagasi saabunud hakkas Mäll levitama budismi ja ideid ,mis tegelikult pärinesid samast allikast kui Tõnissoni omad, nimelt Burjaatiast. Seega 70 aastate algul hakkas budism koguma endale pooldajaid mõningate Tartu ülikooli tudengite hulgas tänu Mällile.

Neist aegadest on pärit ka Mälli õpilased Maret Kark ja tema õde. Seega võiks Tartu ülikoolist esile tõsta kolmiku Mäll ja tema kaks naisõpilast,kes külastasid Burjaatiat ning suhtlesid seal üle kogu Venemaa edukalt budismi propageerinud - burjaadist thulku Bidja Dandaroniga.

See suhe katkes kuna guru Dandaron peideti KGB poolt vanglasse. Aastate pärast läksid kahe naissaatja Kark-ide ja Mälli teed lahku ning intellektuaalne Tartu budistlik troika lagunes.

Tartu orientalistide jõuk lähenemisel budismile oli puht akadeemiline ja selleks ka jäi. Raske on kujutada ette Tartu ülikoolis õpetavad orientalistid-budistid nõukogude ajal, see Tartu mastaabis ja seltskonnas oli nonsense, kuid huvitaval kombel oli selline variant vöimalik ja töötas Venemaal.

Kuna igaüks valib meist alati selle, mis meile omasem, nii valisid ka Tartu orientalistid tegevbudismi ja kergema supiteenimise võimaluste vahel.

Lisaks tekkis Eestis juurde ka muid budismi huvilisi, kuid Tartu seltskonna jaoks jäi budism pelgalt vaid intellektuaalseks mängumaaks ja praktilist lähenemist budismile nende puhul ei esinenud.

Iseseisvuse saabumisega hakkasid Tartu orientalistid end liigutama aktiivselt , nüüd juba selleks, et okupeerida alad, mis Taola lahkumisega vabanesid kohalikus budismis kuna taolased kihutati kommunistide poolt Eestist välja.

Ja pöhjus selleks oli Taola aktiivne poliitiline tegevus.

70 aastate alul käis antud loo kirjutaja Tartus ja püüdis Mälliga soetada sõprust omakasupüüdlikul eesmärgil, lootuses saada budismi alast kirjandust .Igatahes tol ajal väitis Mäll kategooriliselt, et tema tegeleb puhtalt teadusega ja budism kui religioon teda ei huvita ja ta ei ole ka huvitatud budistidega suhtlemast.

Mälli selgitus nüüd aastaid hiljem sellele juhtumile on nagu kommunistidel, et ikka nagu salaja ja peidetult tegutses budismi vallas. See on irvitama ajavalt juhm versioon mida inimene väidab takkajärgi öigustamaks enda argust.

Sama jutt endistel kommunistidel nende-poolse aktiivse iseseisvuse taastamise kohta Eestis, kuid arenematuile ja pöhmötetuile inimloomadele nagu nemad on see andestatav , kuna on vastavuses nende intellektuaalsete ja eetiliste vöimetega.

Mäll enda autokraatlikus egotsentrilises olemuses ülejäänud elu konkureeris nagu illusoorselt Väärtnõuga

Siin kirjutaja leiab, et mingit konkurentsi polnud , kuna areaalid kus ja kuidas budismiga tegutseti olid liiga erinevad ja ka erinev lähenemine .

Mäll tegeles teadusega ja Väärtnöu budismiga.

Kindlasti peab lisama, et ka inimestena on mõlemad isikud väga erinevad.

Mäll akadeemilises teadurlikus juhmuses polnud võimeline seda ei mõistma ega endale tunnistama.

Nii tekitas Mäll korvamatu kahju Eesti budismile , selle asemel et soodustada teadurite ja budistide koostööd .

Seda ei korva ka Budismi instituudi loomine, idee lähtepunktiks oli Mälli poolt selleks tekkinud vöimalus ja soov domineerida Eesti budismi maastikul peale taolaste lahkumist.

Mälli poolt mahamärgitud suhtumist kannavad endas kõik Tartu orientalistid, kes juhmilt järgivad enda alkohoolikust guru juhtnööre suhtumisel neisse budistidesse , kes alati on astunud iseseivalt enda budistliku teed .

Paralleelselt Mälli tegevusega oli Eestis olemas ka palju muud rahvast, kes väljaspool Tartut või Tartu ülikooli tegid esimesi samme idaõpetuse või õpetuste propageerimiseks ja järgimiseks .

Võib öelda, et mingi elementaarne potentsiaal oli 70 aastate alguseks tekkinud Eestis, selleks et budismil kui eluviisil võiks tekkida sobiv leviku tingimus praktilisel tasandil.

Seda perioodi võiks siis nimetada budistlike ideede ja budismi intellektuaalseks kasvuperioodiks rahva hulgas

See oleks siis budismi ettevalmistav periood selleks, et teiseneda juba eluliseks, traditsiooni järgivaks budismiks.

Varem või hiljem pidi see nähtus üle minema praktiliseks tegutsemiseks Buddha õpetuse valdkonnas ja selle rolli vöttis endale Taola.,kuna siiani keegi polnud seda osa kohalikus filosoofilis-religioosses ruumis täitnud.

Igaüks lähtub enda tegemistes isiklikust potentsiaalist ja sisemisest organiseeritusest.

Idee mingist grupiviisilisest tegutsemisest oli siin kirjutajal olemas juba 70 aastate algul, kuid kuna polnud rahvast, polnud piisavalt teadmisi ja nappis praktilist kogemust, siis sai antud idee reaalseks alles aastal 1982.

Siit edasi lähebki Taola kui nähtus , mis oli sunnitud ise looma uut pinnast budistide kasvuks Eestis ja ainus lahendus selleks oli budistlike ideede levitamine kirjanduse abil.

Kuna tolleaegne vöim ei andnud võimalust budismi ametlikult propageerida ei trükistena ega muul viisil, tegi Taola seda keeluvastaselt, tõlkides ise ja edastades teiste kohalike tehtud tõlkeid publikule koopiatena nö kopeermismasinatel paljundatud tõlkeid.

Seda perioodi saab juba käsitleda kui praktilise budismi leviku perioodi Eestis.

Miks?

Kuna Taola hakkas esimesena Eestis läbi viima budistlikke rituaale. Küll kitsale kontingendile määratuna , kuid esimene samm sel alal oli tehtud ja see kuulub juba praktilise budismi valdkonda .

Lisaks hakkas Taola rajama ainukesena Eestis nö. budismi maist keha budistlike ,stuupade , kujude, thankade, altarite ja muu budismialase inventari näol.

Siiani kasutab Lhadakist pärit Drikungi laama Taolale kuuluvat palvetrummi , mis ei sega Drikungi liikmel Kaido Soobikul avalikult väita, et Taola loob müüte enda kui esimese praktilise budismi rajaja ja tegutseja näol Eestis.

Igakord kui Drikungi laama taob palvetrummi jöuab Drikungi budistideni Taolaste valmistatud palvetrummi ehk siis esimese budistliku traditsiooni reaalne heli.

Kui Pärnu Drikungi seltskond enda grüünesse sõidul tallus jalgupidi Rotaalia stuupal koos laama Sangyas-ega, ei tulnud neile pähegi, et need stuupad rajati ammu enne seda kui drikunglastest said budistid.

Ja Rotaalia stuupade rajajaks ehk ehitajateks olid taolased. Siiani pole ükski Eestis tegutsev budistlik seltskond olnud vöimeline sellisteks budistlik-materiaalseteks, früüslisteks pingutusteks peale Taola ehk Eesti Njingma.

Neil puuduvad selleks vastavad spetsialistid ja teadmised.

See, milles siin jutt, see oleks siis juba Eesti budismi teine faas, kus budism ideede tasandilt realiseerus materiaalse , rahvale juba meelte poolt vastuvõetaval ja teadvustatud kujul.

Eesti budismi teise perioodi sisse mahuvad juba hiljem dalai-laama külastused ja tiibeti laamade ilmumine Eesti ideoloogilisele turule.

Taola oli ja on tiibeti njingma koolkonna järgija ,seega oli ka Eesti tingimustes budismi praktilise traditsiooni aluspanijaks njingma koolkond .

Siit võiks tõmmata paralleeli Tiibetiga ,kus sama njingma koolkond tekkis ja millele rajati juba praktiline tiibeti budism. Taola oli seltskond, kes end juba avalikult tol perioodil määratles budistidena, kuna ülejäänud nö budismist huvitatud ja muu rahvas end nii ei esitlenud avalikkusele.

Taola läbi enda tegevuste rajas ja kasvatas Eesti budismi maist keha, pluss õppimine ja selle kõrval ka aktiivne budismi levitamine Eestis. Viimastel aastatel on ilmnenud tendents võimul olijate poolt, mis väljendub Eesti Njingma aadressil korraldatud laimu kampaaniatega, millega seoses ilmus koheselt välja mingi seltskond ühiskondlikke aktiviste, kes puhuvad võimuga hoogsalt ühte pasunat.

Nõukogude ajal loeti koostööd võimu ja kommunistidega negatiivseks faktoriks, nüüd tundub selline suhtumine, käitumine lausa auasjaks olevat.

Iseseisvuse saabumisega on kirjutatud ümber juba eestlaste lähiajalugu ja sama reformi püüab teatud seltskond läbi viia ka Eesti budismi ajaloo kallal.

Olenemata inimese panusest ühiskonda ja omariiklusse, pead enda kunagist osalust taas tõestama mingitele aktivistidest sitapeadele, kes tallavad porri kõik , mis inimesed end ohtu seades on kunagi vaimset ja väärtuslikku loonud.

Vello Väärtnöu