Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

10. Hoshini viimane luuletus

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Zen art.jpg
Aaa.jpg
China24.jpg


Mõtlusõpetaja Hoshin elas pikka aega Hiinas. Sealt tuli ta tagasi ja hakkas teistele mõtlust õpetama.

Kui ta oli juba üpris vana, rääkis ta õpilastele järgmise loo:


"Ühe aasta 25. detsembril ütles Tokufu, kes oli juba üpris vana, oma õpilastele: "Järgmisel aastal sel ajal ei ole mind enam elus, sellepärast peaksite minusse väga hästi suhtuma."


Õpilased arvasid, et ta naljatab, aga kuna ta oli väga hea õpetaja, siis kostitasid teda aasta vältel iga päev pidusöögiga.

Uue aasta eelõhtul Tokufu ütles: "Te oleta minu vastu kenad olnud, lahkun teist homme pärastlõunal, kui lumesadu lakkab."


Õpilased muigasid, arvates, et ta on raugastunud ja räägib rumalusi. Pealegi oli selge õhtu ja lund ei sadanud.

Järgmisel päeval aga ei leidnud nad õpetajat ja hakkasid teda otsima, mõtlussaalist leidsid nad surnud õpetaja."
Kui Hoshin oli selle loo oma õpilastele jutustanud, ütles ta: "Mõtlusõpetaja ei pea tingimata oma lahkumist ette ennustama, kui aga peab seda vajalikuks, siis võib seda teha."


"Kas teie suudate seda?" küsis keegi õpilastest. "Jah," vastas Hoshin. "Seitsme päeva pärast näitan ma teile, mida ma suudan."


Mitte keegi õpilastest ei uskunud teda ja enamik neist unustas selle jutuajamise.
Kui Hoshin nad järgmine kord kokku kutsus, ütles ta: "Seitse päeva tagasi ütlesin teile, et lahkun teist.

On tavaks enne lahkumist kirjutada luuletus. Aga kuna ma ei ole kunstnik, siis kirjutagu keegi teie seast minu sõnad üles."


Õpilased arvasid, et ta naljatab, kuid üks neist asus siiski kirjutama. Hoshin lausus:

Tulin hiilgusest
Ja pöördun hiilgusesse.
Mis see on?

Luuletusel puudus üks rida tavapärasest neljast ja sellepärast õpilane ütles: "Õpetaja, puudub üks rida."
Hoshin aga vastas võiduka lõvi möirgega: "Haa!" ja oligi surnud.