Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

12-osaline söltuvusliku tekkimise ahel . Mait Raun

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Mait Raun.jpg
Buddhists.jpg
Buryat lenin.jpg
Paraad-a.jpg
Kalijapytt.jpg
Nouka-laulupidu.jpg
Anakonda-katel.jpg


Ligilähedaselt samasuguse ülesehitusega kui astroloogia 12-jaotus on ka samsāra ringkäigu kirjeldus budismis – 12 lülist koosnev sõltuvusliku tekkimise ahel (pratītya samutpāda). Lihtsustatult öeldes, kui astroloogia ülesanne on kirjeldada inimese välist, ajalikku arenguteed ja saatust maailmas, siis sõltuvusliku tekkimise ahela ülesanne on kirjeldada samamoodi inimese sisekaemust.[i]

Sõltuvuslik tekkimine on lülide (nidāna) kaupa järgmine:

1) Teadmatus ( avidyā )

2) Meeleolud ( samskārās )

3) Teadvus ( vijňāna )

4) Nimi-vorm (nāmarūpa)

5) Meelevallad (sadāyatana)

6) Kokkupuude ( sparśa )

7) Tunne ( vedanā )


8) Janu ( trsna )

9) Klammerdumine ( upādāna )

10) Saamine ( bhava )

11) Sünd ( jāti )

12) Vananemine-surm ( jarāmarana )[ii]

Kuna tegu selgelt spiraalse ahelaga, mille puhul eeldatakse keerdude kordumist, on ahelat otstarbekas vaadelda korrutise tasemel. Lülisid saab grupeerida järgmiselt:

a) Taseme järgi

Esimene tase: 1) teadmatus, 2) meeleolud, 3) teadvus.

Ehk siis spiraalikeeru algus, mis on sümboolselt võrreldav kevadega (mille komponentideks on Jäär, Sõnn, Kaksikud).

Teine tase: 4) nimi-vorm, 5) meelevallad, 6) kokkupuude. Suvi (Vähk, Lõvi, Neitsi).

Kolmas tase: 7) tunne, 8) janu, 9) klammerdumine. Sügis (Kaalud, Skorpion, Ambur).

Neljas tase: 10) saamine, 11) sünd, 12) vananemine-surm. Keeru lõpp, talv (Kaljukits, Veevalaja, Kalad).

Analoogia põhjal astroloogiaga, kus just aastaaegade keskmised kuud on kõige tüüpilisemad, ehkki samas paradoksaalselt antiteesid, võib neljaks meeleseisundiks nende põhijoontes pidada järgmisi lülisid:

meeleolud (samskārās) – meelevallad (sadāyatana) – janu (trsna) – sünd (jāti).


b) Oleku järgi

Kardinaalsed (tees): 1) teadmatus, 4) nimi-vorm, 7) tunne, 10) saamine.

Matemaatika tehetega suhestatuna kujuneb järgmine jada: teadmatus (avidyā) on oma sünteesiastmelt liitmistehe, nimi-vorm (nāmarūpa) on korrutustehe, tunne (vedanā) on astendustehe ja saamine (bhava) on integreerimistehe.

Kindlad (antitees): 2) meeleolud, 5) meelevallad, 8) janu, 11) sünd. Negatsioon-positsioonid ehk paradoksaalsed põhitasemed.

Muutlikud (süntees): 3) teadvus, 6) kokkupuude, 9) klammerdumine, 12) vananemine-surm. Põhjustavad väljalööke uuele tasemele ja spiraalikeerule.

Sääraste jaotuste puhul on küllaltki paradoksaalne, et kindel on just antitees, mitte aga tees. Miks tüüpiline meeleseisund on antitees, võib olla meeleharjutuse teema.

c) Laadi/tonaalsuse järgi

Pealesuruvad (aktiivsed dominantsed): 1) teadmatus, 5) meelevallad, 9) klammerdumine.

Isepüsivad (passiivsed dominantsed): 3) teadvus, 7) tunne, 11) sünd.

Kaasatoimivad (aktiivsed refleksiivsed): 2) meeleolud, 6) kokkupuude, 10) saamine.


Allaheitlikud (passiivsed refleksiivsed): 4) nimi-vorm, 8) janu, 12) vananemine-surm.

Kui üleolek (dominantsus, meesalge, yang) käib vaheldumisi allaolekuga (refleksiivsus, naisalge, yin) üle lüli, siis aktiivsus-passiivsus kaks sektorit järgemööda, sel alusel oleks tegu justkui kuue sektoriga.

Esimesed kaks meeleseisundit on selle skeemi järgi aktiivsed, teised kaks passiivsed, millest võib järeldada aktiivus=horisontaal ja passiivsus=vertikaal. See pole aga muidugi tõde, vaid eelkõige tõendus sellest, et skeem on koostatud horisontaalsuse pinnalt.

Iga lüli on omaette dünaamiline kvadraad, olles vahetult seotud eelmisega ja järgmisega, oleku või laadi põhjal veel mitmega kaugemalt, nii sarnasuse kui vastandumise mõttes, ning asub ka osa-suhtes ahela kui tervikuga. Reegliks on seegi, et kuna tegu on muudatust kajastava ahelaga, peab iga uus lüli olema kirjeldatav eelmise lüliga toimunud muudatuse kaudu.

See keeruline kombinatsioon erinevatest tunnustest ja tingimustest sobib hästi mõtteharjutuseks. Harjutaja võiks aga kindlasti püüda mitte lasta end segada lülide nimetustest, nagu öeldakse “nimetatav nimi on püsitu nimi”, need saab igaüks panna uued ja sobivamad,[iii] oluline on jälgida positsioonide omavahelisi suhteid. Viimased on avaldise 3 · 4 = 12 raames väga kindlapiirilised (väljaspool seda avaldist aga ei kehti).


Kui tasemed, olekud ja laadid tabelis kokku panna, saame järgmise ahela:

Esimene meeleseisund

1) Pealesuruv tees

2) Kaasatoimiv antitees

3) Isepüsiv süntees

Teine meeleseisund

4) Allaheitlik tees

5) Pealesuruv antitees

6) Kaasatoimiv süntees


Kolmas meeleseisund

7) Isepüsiv tees

8) Allaheitlik antitees

9) Pealesuruv süntees

Neljas meeleseisund

10) Kaasatoimiv tees

11) Isepüsiv antitees

12) Allaheitlik süntees

Meeleseisundid oma tüüpesituses on skeemi järgi järjest järgmised: kaasatoimiv yin – pealesuruv yang – allaheitlik yin – isepüsiv yang. Põhjendus asjaolule, et just 2. ja 3. taseme vahelt jookseb läbi suur vastandus (pealesuruv, allaheitlik), on ilmselt jällegi sama, et horisontaali pinnalt vaadates paistab vertikaali-kesksusele ülekolimine kuristik.


See on omast kohast 4-osalise mandala vastandus. Teine suur vastandus allaheitlik-pealesuruv jookseb 12-osaliseks harutatud mandala´s ning see juhtub 12. lüli ja 1. lüli vahelt.

Allpool toodud lülide kirjeldused pretendeerivad subjekti tunnetusprotsessi kirjeldamisele, mis ju ka kogu pratītya samutpāda praktiline siht ja mõte, kuid teevad seda pigem kujundlikult kui formaalloogiliselt, kuna viimast on teistes peatükkides nagunii palju. Need visandid on eelkõige mõeldud aimu andmiseks, tunnetusprotsessi skeemide pildiliseks ja metafoorseks täienduseks, mitte aga selle etappide täpseks seletamiseks. Pealegi, nagu eespool mainitud, ei olegi mandala ilma suurte kadudeta etappideks liigendatav.


[i] 12-lülilise ahela interpreteerimist siin ja allpool on tugevasti mõjutanud raamat: Rune E. Johansson. The Dynamic Psychology of Early Buddhism. London, 1979

[ii] Ida mõtteloo leksikon , lk 196.

[iii] Allpool on ahela lülisid käsitletud umbes niisugustena:

a) subjektne pool: 1) tahe – 2) meelestatus – 3) teadvus – 4) duaalsus – 5) meelevald – 6) subjektobjektsus b) objektne pool: 7) tunne – 8) võimendamine – 9) kinnistamine – 10) monaad – 11) märkamine – 12) tegutsemine.

Link