Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

125 sõna, mida võib Jaapani kultuuriga seoses vaja minna.

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Ära on toodud 125 mitmesugust sõna, mida võib Jaapani kultuuriga seoses vaja minna. Jaapanikeelsed sõnad on kursiivis, hiinakeelsetele on taha märgitud hiina k., sanskritikeelsed on allajoonitud. Eesti keeles olevad võõrsõnad on lihtsalt niisama. Jaapani ortograafias on rakendatud üldiselt Hepburni transkriptsioonisüsteemi, kuid sõnaraamatu puudumisel ei olnud võimalik määrata o ja o vaheldumist. Siis on kirjutatud esimene ja keerulisem variant. Mõnikord on ära toodud ka eestindatud võõrsõna, üldiselt aga langevad transkriptsioon ja eesti õigekiri kokku. Sõnade esitamise järjekorras puudub läbiv süsteem, kuid sõnastikus leidub loogiliselt järjestatud sõnu ja sõnadeblokke.

Koostanud T. Meeri, toimetanud K. Eller.

  1. tsunami – hiidlaine.
  2. daimyo – valdjas, vürst, aadlikust väepealik.
  3. samurai – aadlisoost väljaõppinud sõdalane, “väikerüütel”.
  4. ronin – isandata jäänud ja sellepärast au kaotanud hulkuv endine samurai, tegutsesid palgasõdurite või röövlitena.
  5. shogun – “generalissimus”, sõjaväeülem; sõjaline asevalitseja, kes (oma võimuperioodil) tegelikult Jaapanit valitses.
  6. hatamoto – samuraiseisusest ülik.
  7. ainud – Jaapani põliselanikud, praegu ainult Põhja-Jaapanis.
  8. marionettvalitseja – tegelikult riiki valitseva isiku või isikute poolt kõrvaletõrjutud isik, kes ise ei teosta riigivõimu, vaid kelle nimel seda teostatakse; “nukuvalitseja”.
  9. haniwa – hauakuju, väikeses hauakujud haudade ümber või hilisemal ajal haudade sees.
  10. tachi – pikk, kergelt kaardus, kahekäemõõk.
  11. katana – tavaline jaapani kergelt kõver samuraimõõk, tavaliselt paaris shotoga
  12. shoto – lühike kergelt kõver samuraimõõk, paaris katanaga.
  13. kaiken – lühike nuga, ka samurainaistel enesekaitseks.
  14. bushi – sõdalane, samurai.
  15. bushido – , samuraide käitumiskoodeks; filosoofilis-religioosne õpetus sõjamehe elust ja kohustustest, mõjutatud zen-budismist ja konfutsianismist.
  16. mediteerima - , mõtisklema, mõtiskledes konsentreerudes oma meelt kõigist mõtetest vabastama.
  17. sumo – rituaalne maadlus halbade vaimude äraajamiseks ja jumalate meeleheaks; maadlevad ainult eriväljaõppe saanud ja eridieedil olevad maadlejad, kohtunikud olid algselt preestrid (ja Jaapanis on siiani).
  18. kemari – jaapani rituaalne sportmäng, kus üks võistkond mängib iseendaga; mängu eesmärk on saada pall väljaku ühest otsast teise ilma, et pall puudutaks maad ja kasutades vaid jalgu; mängu eesmärk pole võit, vaid meeskonnasisene harmoonia.
  19. tambo – veega üleujutatud riisipõld.
  20. daikon – valge redis.
  21. sake – jaapani riisiviin.
  22. taifuun – tai-fun, < suur tuul, hiina k.>, Kaug-Ida orkaan, troopiline keeristorm/ tsüklon.
  23. pärlmutter – austrikarbi vooderdis.
  24. bambus – suur troopiline kõrreliste sugukonna taim, (kuni 40 m kõrge ja suure tugevusega); vooruse sümbol.
  25. auster – põhja kinnitunud söödav merikarp.
  26. kimono – laiade varrukatega pealisrüü.
  27. ingver – troopiline üheiduleheline aromaatse risoomiga maitse- ja ravimtaim.
  28. netsuke – pöörana tarvitatav kujuke esemete vööle kinnitamiseks.
  29. gei – kunst, and, anne
  30. sha, shi - inimene
  31. geisha - , noor, tänapäeval naissoost, meelelahutaja.
  32. yamagushi – , mägilased Jaapanis
  33. geta´d – riidest rihmadega ja tavaliselt paksu tallaga puusandaalid.
  34. obi – siidriidest lai naistevöö.
  35. indigo – troopiline taim ja sellest saadav sinine värvaine.
  36. kinaver – punane värvimuld ja sellest saadav punane värv.
  37. inro – vööle riputatav väike karp ravimite, kirjatarvete vmt. Hoidmiseks.
  38. hiragana – silptähestik jaapani päritolu sõnade kirjutamiseks ja hiina kirjas jaapani sõnade käändelõppude kirjutamiseks.
  39. katakana – silptähestik laen- ja võõrsõnade ning võõrnimede kirjutamiseks.
  40. palankiin – kandetool.
  41. haiku – kolmerealine 17-silbiline kolmikvärss, milles silbid paiknevad ridade kaupa 5/7/5 ja mis on tavaliselt loodusteemaline.
  42. no – teater või etendus või näidend, mis on alati väärikas ja tõsine mütoloogilise sisuga draama, mida vaatas ainult aadelkond ja milles mängisid kas aadlikud ise või professionaalsed no-näitlejad.
  43. kabuki – komöödiasugemetega rahvapärane draamateater või selle teatri etendus.
  44. bunraku – jaapani nukuteater või jaapani nukunäidend.
  45. kyogen – koomiline interluudium ehk vahemäng no teatris.
  46. faktooria – võõrama kaupmeeste kaubandusesindus või kaubandusasula.
  47. kamijumal, loodusvaim, vaim-jumalus, varemalt ka jumaliku keisripere liikme tiitel.
  48. Shinto - , jaapanlaste põlisusk.
  49. torii – suur rituaalne värav, shinto pühamu sissekäik.
  50. bonsai – kääbuspuu, puu (mänd, kadaks, kask vmt) mida ei ole lastud kasvada mõnekümnest sentimeetrist kõrgemaks, kuid millele on antud sama liigi suure puu kuju.
  51. ikebanajaapani lilleseadekunst.
  52. hanami – kirsiõite või üldiselt lillede imetlemine ja neid imetledes mediteerimine; zen-mõtluse vorme.
  53. tatami – pilliroost või õlgedest põrandamatt.
  54. mikado – e.k. ka mikaado; Jaapani keisri arhailine nimetus luules, laialt levinud Jaapani keisri tiitlina euroopa keeltes.
  55. tenno – keiser, keisri ametlik tiitel Jaapanis.
  56. shakuhachi – jaapani bambusflööt.
  57. koto – jaapani keelpill; põhimõttelt kandle moodi, aga välimuselt mitte.
  58. origami – paberivoltimise kunst.
  59. kara-oke – e.k. ka karaooke, , iselaulmine tuntud meloodia saatel lugedes laulusõnu ekraanilt.
  60. pedomeeter – , sammuloendaja.
  61. ksenofoobia – võõrastekartus, võõrastevihkamine.
  62. kanji – hiina hieroglüüfkirja Jaapanis kasutatav mõneti lihtsam variant.
  63. kamikaze – , poeetiline nimi taifuunile, mis hävitas Jaapanit vallutada püüdnud Kubilai-khaani mongolite väe ja päästis Jaapani mongolite vallutusest; II maailmasõja aegne enesetapulendur.
  64. kaiten – inimtorpeedo ja selle enesetapujuht II maailmasõja ajal.
  65. rikša – inimese veetav sõidukaarik Kaug-Idas.
  66. kakemono – seinale riputatav siid- või paberrull, millele on maalitud maastikumotiiv või stiliseeritud loomad/linnud/olendid koos kalligraafilises kirjas filosoofilise mõttetera või lühiluuletusega; või maastikumotiiv või stiliseeritud loomad/linnud/olendid ilma kalligraafiata; või ainult kalligraafiline luuletus ehk mõttetera.
  67. ukiyo-e – puugravüür, millel on tõetruult kujutatud igapäevast olustiku; selline stiil ja koolkond.
  68. harakiri – , rituaalse enesetapuna kõhuõõne avamine kasutades nuga või lühikest mõõka ja sooritades ruudukujuliselt kuni neli lõiget alustades maksast ( tavaliselt neljanda lõike lõpetamiseni ei jõutud).
  69. maiko – geisha õpilane.
  70. fugu – kerakala, mürgiste siseelunditega kala ja sellest valmistatud toit, mis võib olla surmavalt mürgine, ehkki tavaliselt ei ole, aga selles fugu söömise võlu seisabki.
  71. nihon-ga – tušimaal siidil või paberil.
  72. ksülograafia – , puutrükk, puugravüür, puulõige.
  73. kurtisaan – kergemeelne naine (õukonnas).
  74. peisažist – maastikumaalija.
  75. ninja – eriväljaõppega salakuulaja ja salamõrtsukas.
  76. gaijin – Jaapanis elav Euroopa või Põhja-Ameerika päritolu välismaalane.
  77. šogunaat – perioodid Jaapani ajaloos ja Jaapani ajaloole iseloomulik valitsemisvorm, kus ilmalik võimutäius oli feodaalse iseloomuga sõjaväe ülemjuhataja (šoguni) käes, kes sai volitused valitseda keisrilt.
  78. süserään – feodaalajastul vasalli suhtes kõrgeim lääniisand (senjöör).
  79. do - , tee, rada, kulg; hiina tao, taoistliku filosoofia alus, väga tähtis ka zen-budismis, kus võib tähendada ühekorraga saatust, õpetust, oskust, viisi millegi tegemiseks, sellega tegelemist ja ehtsat maanteed.
  80. chado - , teejoomise õpetus ja viis, teetseremoonia.
  81. jutsu, jitsu – võitluskunst.
  82. ju-jutsu – , ajalooline võitlusviis relvadeta ja sobivate tarbeesemetega võitluseks, koosneb peamiselt maadlusvõtetest koos mõnede löökidega, kuulus samuraide väljaõppesse ja sisaldab surmavaid võtteid.
  83. judo – , e.k. ka džuudo; eelmisest arendatud maadlusviis ja õpetus; ei sisalda surmavaid võtteid ja väljaspool Jaapanit sisaldab vähem filosoofilist õpetust meditatsiooniga.
  84. ken-jutsu – , ajalooline võitlusviis bambusest harjutusmõõkade ja teravate terasmõõkadega, kuulus samuraide väljaõppesse.
  85. kendo – , eelmisest arendatud meditatiivne mõõgavõitlus, kus kantakse traditsioonilist kaitsevarustust ja kasutatakse bambusest harjutusmõõku.
  86. kyu-jutsu – , ajalooline võitlusviis, kujutab endast noolte laskmist kõige erinevamate sihtmärkide pihta, k.a. elavad sihtmärgid lahingus.
  87. kyodo – , eelmisest arenenud meditatiivne vibulaskeviis, mida harjutatakse aiaüksinduses.
  88. iai-jutsu – voitluskunst, ajalooline võitlusviis, mis seisneb vastasest kiiremas mõõgatõmbamises ja esimese hoobi surmavana andmises. Tänapäeval üldiselt ei praktiseerita.
  89. iaido – tee, eelmisest arenenud meditatiivne harjutus ja õpetus kiirest mõõgatõmbamisest ja löögi andmisest õlgnuku pihta.
  90. karate-do – , relvadeta või põllutööriistu relvadena kasutav võitlusviis ja filosoofiliste õpetuste süsteem.
  91. aikido – enesekaitse viis ja õpetus, põhineb vastaste endi jõu ärakasutamisel ja loodusnähtuste jäljendamisel; loodud XIX saj. algul.
  92. tsukimi – kuu imetlemine ja teda imetledes mediteerimine, zen-mõtluse vorme.
  93. yukimi – lume imetlemine ja teda imetledes mediteerimine, zen-mõtluse vorme.
  94. toko-no-ma – seinaorv lillede, (budakuju) ja maalirulli asetamiseks.
  95. ie – perekond, klann, kollektiiv; jaapanlaste grupiteadvuse olemus ja tingimatu lojaalsus kollektiivile.
  96. sento – avalik saun.
  97. honden – šintoistliku templi pühamu, pühamus või hiies asuv jumala ruum või hoone.
  98. okami - , mägede vaim.
  99. buddhasanskriti keeles valgustatu.
  100. sansara – e.k. ka sansaara, emotsiaalne ja materiaalne maailm, milles surmad ja sünnid vahelduvad rattal ja millel ei ole algust, kuid millel võib olla lõpp. (budism)
  101. nirvana – e.k. ka nirvaana, , emotsioonideta ja kehatu maailm lõputu rahu ja lõputu valgusega, millel on algus, kuhu võib saada virgumise läbi ja millel ei ole lõppu.
  102. bodhisattva – virguja, teistele budadele teenäitaja.
  103. dharma – sanskr.k. kord, seadus.
  104. konfutsianismhiina algupära religioon, mis peab tähtsaks esivanemate kultust, perekonnapeale, keisrile ja seadustele allumist ja traditsioonide järgimist, samuti oma kohuse täitmist perekonna ja ühiskonna ees, mis konfutsianismi järgi on seotud. Lõi filosoofilise õpetusena Kong Fu-ze [kung futsõ] ca 2500.a. tagasi.
  105. taoismhiina põlisusust arenenud religioon, mis peab universumi aluseks tasakaalu ja kulgu (teed, hiina k. tao) ning inimese kooskõla teiste inimeste, vaimude, jumalate ja loodusega. Koosneb müstilisemast lihtrahva suunast ja filosoofilisemast haritlaskonna suunast; viimase rajas Lao-ze [lao tsõ].
  106. mon – Jaapani vapp, kus tavaliselt on ringi sisse joonistatud lilleõitest, puulehtedest või putukatest perekonna tunnismärk.
  107. montsuki – perekonnavapiga lühike pealmine meestekimono.
  108. hashi – söögipulgad.
  109. zenhiina k. chan [tšan], budistlik õpetus ja koolkond, kus valgustuse ja virgumise poole püüeldakse hingelise tasakaalu saavutamise ja oma tegevuse täiuslikuni viimistlemise läbi; viimast omakorda saavutatakse läbi mõtluse ja meditatsiooni ning läbi luuletamise, musitseerimise, teejoomise, lilleseadmise, võitlemise ja sportimise, ilukirjutamise jne.jne. meditatsiooni ja harjutamise abil täiuslikkuse poole püüdlemise kaudu. Nii mediteeritakse tunde enne kui kirjutatakse siidile üks hieroglüüf, kuulatakse vihma üksikute langevate piiskade häält ja mõõgalöök on kunstiteos. On avaldanud mõõtmatut mõju jaapani kunstidele, kirjandusele, esteetikale ja võitlusviisidele.
  110. seppuku – samuraiseisuse rituaalne enesetapp, mis meestel seisnes kõhu lõhkilõikamises (harakiri) ja naistel ning teatud munkadel noa kõrri torkamises. Enesetapule eelnes meditatsioon ja tavaliselt surmaluuletuse kirjutamine, järgnes tavaliselt sekundandi halastushoop piinade lõpetamiseks. Sooritati häbi vältimiseks, ka karistusena; enda süüst vabastamiseks või etteheiteks isandale.
  111. hachimaki – valge peaside, mõnikord peale tikitud sümbolitega, kandsid samuraid ja ka surmaminejad sõdurid II maailmasõjas; sümboliseerib surmavalmidust.
  112. zazen – mediteerimine istudes.
  113. koan – irratsioonaalse lahendusega või lahenduseta mõistatus zen-õpetuses.
  114. sumi-e – tušijoonis õhukesel riisipaberil.
  115. haikai – 5-realine luuletus.
  116. sakura – jaapani kirss
  117. chashitsu – teemajake
  118. terene – kaasaegne vaba aja veetmise viis: teleri ees lamasklemine.
  119. go – jaapani lauamäng, mille välimus meenutab kabet ja reeglid malet.
  120. seepia – “tindikala”, peajalgne.
  121. sushijaapani roog, mis koosneb hapustatud riisist ja toorest kalast.
  122. füsiognoomika – näojoonte ja ilmete lugemise kunst.
  123. shiatsu – jaapani punktmassaaži süsteem.
  124. fundoshi – meeste ja poiste traditsiooniline niudevöö.
  125. nunjaku – riisikoot, tööriist viljapeksusks, karates relv.

link