Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

12 nidānat

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Karupoeg puhh.jpg
Angry-sheep.jpg


(12) kaksteist olemasolu põhjust e põhjuslikkuse ahel.


1) avidyā

teadmatus (skr avidyā; pl avijjā; tb ma rig pa; hn wuming; jp mumyō) ehk nõmedus (juhmus) on budismis kõige olulisem meeleplekk, mis on kõikide teiste meeleplekkide põhjustaja.

avidyā - alus ekslikuks visaduseks, kangekaelsuseks, kahtluseks, emotsionaalseks suhteks tegelikkusse.

Teadmatuse baasil tekivad kõik teised emotsioonid.

Emotsioonide baasil tehakse toiminguid.

Toimingute baasil saabuvad sansaara viletsus ja frustratsioon. 2 vormi:

- segasus teo ja tagajärje suhtes: sisaldab tegusid, mis võivad viia halva ümbersünnini

- segasus algse (ultimate) suhtes: sisaldab tegusid, mis panevad hästi ümbersündima


2) Samskāra

- tegutsemine pettekujutluste tasandil, meeleolud; -otseselt ‘kokkutehtused ’, mis tähendab isiksuse aktiivsuse avaldusi, ka meeleolusid tahe, mõiste e mõtestamine ka kogemus


3) vijňāna

Teadvus , täielik teadmine kõikidest olemasolevatest asjadest ja nende omavahelistest suhetest.


4) Nāmarūpa

- nimi-vorm , personaalsus, vorm ja selle nimetus, aineliste ilmingute ebatõelisuse võrdpilt.


5) sadāyatana

meelevallad ; meele vald (skr mano-āyatana) mõtlemine

6) sparśa

- kokkupuude, kompimisaisting, kompimine,taju .Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.

Taju formeerumine toimub aistingutes sisalduva elementaarinformatsiooni alusel aju vastavates keskustes ja on tegelikkuse meelelise peegeldamise või meelelise tunnetamise üks etappe aistingu ja kujutluse (kujustamise) kõrval.


7) vedanā

tunne , tundetoon : Tunne hõlmab kolme liiki kogemusi: meeldivaid, neutraalseid ja ebameeldivaid.Vastavalt kuuele võimele (skr indriya ) on tundeid kuut liiki.


8) tṛṣṇā

(elu) janu, iha.

Kõige tähtsamad on olemisejanu, olematusejanu ja lõbujanu.

Olemisejanu sisse mahub elujanu ja olematusejanu sisse surmajanu.


9) upādāna

Klammerdumine bhava loov põhjus (takerdumine elusse), millest saab jāti põhjustaja. Upādāna-t ja tṛṣṇā peetakse kaheks peamisteks kannatuse põhjustajaks . Neist vabanemine on aluseks teel saavutamaks nirvaanat.


10) bhava

- saamine, karma mõju, mis põhjustab sünni.


11) jāti

- sünd, mille läbi olend asub ühte neljast taassünnihoovusest.


12) jarāmarana


vananemine-surm, lagunemine ja surm vastavalt skandhade arenemise seadustele.