Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

2. Munkluse põhikord.

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search

Kaks vanimat ühesuguse tõenäosusastmega ürikut kuningas A�oka valitsuseelsest ajast käsitlevad eraklakorda (Vinaja).

Juba üsna varasest ajast olid Buddha Õpetusega seonduvad tavad jagunenud kaheks peamiseks suunaks �Vinaja ja Dharma. Esimene osutus rohkem püsivamaks ja ühtlasemaks, palju vähema lahkarvamuste ja ümberkorraldusega. Väitlusi Vinaja üle tuleb harva ette ning isegi hilisemate koolkondade juures on see jäänud pinnavirvenduseks, puudutades vaid riietust jne. Isegi siis, kui koos suursõidukiga (mahaajaana) tekkisid sootuks uutel tõekspidamistel põhinevad õpetused, suutis Vinaja ühe vanema väikesõiduki (hiinajaana) koolkonnana nendega koos püsida. Tegelikkuses toimus muidugi palju lihtsam, koormavatest ettekirjutustest lahtiütlemine Seadmuse pika ajaloo keskel, kuid mis puutub nende lõplikkusse sätestamisse, siis see toimus juba neljandal sajandil e.Kr. Sel ajal valmis suurteos �kandhaka� kus oli hästi korrastatud kogu hiiglaslik ainestik, Buddhistliku munkluse põhialuseid läsitlev. See sisaldas Seadmuse vastuvõtmist, sellele allumist, pihtimuslikke tavandeid, vihmaaegset eraklust, ning määras toidu, riietuse ja ravimid haigetele, samuti kohtlemise eksimuse korral. Piisavalt vana on ka �raatimook��ligikaudu 250 juhise kogu, millest on säilinud umbkaudu tosin eraldi, põhilises kokkulangevat teost ja mis olid iga poole kuu tagant toimuvatel munkade koosolekutel määratud ettelugemisele. Kõikide algupäraste pühakirjade seas ei ole ühtegi teist sellist, mis oleks saavutanud buddhalaste hulgas �raatimook��seadustega võrdväärse vastuvaidlematu, kõike hõlmava ja püsiva tunnustuse, ning seepärast on tarvilik anda lugejale lühike ülevaade nende sisust.

Kõigepealt loetakse Neli Süütegu (ehk Neli Pattu), mis on ära teeninud väljaheitmise, need on: suguline läbikäimine, vargus, tapmine ja petlik taotlus üleloomulikele jõududele või kõrgetele vaimuvõimetele. Järgneb kolmteist kergemat süütegu, mis on ära teeninud ajutise kõrvaldamise ja millest viis käsitlevad sugudevahelist sündsusetust, kaks majakeste ehitamist ja ülejäänud kuus eksimusi Seadmuses. Loetelu jätkub kahe sugulise süüteo märkimisega, mis on �aristatavad vastavalt asjaoludele�ja pärast seda tuleb kolmkümmend süütegu, mis võtavad õiguse kanda Seadmuses ettenähtud rüüd ja lisaks muudab süütegija jaoks tõenäolisemaks ebasootsa uuestisünni. Muu hulgas keelatakse kulla ja hõbedaga kauplemine, või koguduse vara isiklikuks tarbeks pidamine. Järgneb üheksakümmend süütegu, mis, kui neid ei kahetseta ega lunastata, karistatakse ebasoodsa uuestisünniga, see käib valetamise, teiste munkade halvustamise ja laimamise kohta. Suhted ilmalikega on korraldatud, keelates mittepühitsetuile pühakirjade sõnasõnalise õpetamise, munkade süütegudest rääkimise jne. Ülejäänu on hiiglaslik valik süütegusid: keelatud on kahjustada loodust ja taimesid, maad kaevata, juua alkoholi või omada tooli või voodit kaheksast tollist pikemate jalgadega. Siis märgib see kahtlemata väga vana ürik neli mööndust nõudvat süütegu, saadetuna kolmeteistkümnest väärikuseeskirjast ja lõpeb seitsme juhisega vaidluste korraldamiseks.

Vinaja seaduste eesmärk oli paremate tingimuste loomine mõtluseks ja loobumiseks, hoidumiseks seltskondlikust elust, isiklikest huvidest ja muredest, kodus ning omandusest, perekondlikest ja sugukondlikest suhetest ja oli mõeldud sõltumatuse ja kiindumustest lahtiütlemine tagatiseks. Jääb mulje, nagu oleks Seadmus kirja pandud ringihulkuvate kerjuste poolt, kes söövad almuseid oma kerjakaussidest, kannavad prügihunnikust korjatud närusid ja elavad metsas, koobastes või puude all. Ainult vihmajal (talvel) lõpetavad ringirändamise ja jäävad paigale. Alati on olnud neid, kes püüelnud loodusliku lihtsuse poole, kuid üldiselt on usu lugupeetavuse kasvades mungad asunud eraklatesse, mis võimaldab osavõtmatuse ühiskondlikest suhetest, ilma algselt kogetud peost-suhu elamise muredeta. Ükskord lõplikult väljakujunenuna on Vinaja sõnumi pikk ajalugu üks püsivamaid kokkuleppeid ühelt poolt pühade juhiste ja teiselt poolt ühiskondlike olude ja inimliku ekslikkuse vahel.

link