Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

4 neli õilsat tõde

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Boeddha-mata.jpg
Boeddhaindia 10.jpg
Machig labdron.jpg
Anakonda-katel.jpg
Nagasena.jpg
Prajna.jpg
Galta-sadhu.jpg
Nun Tibet.jpg
MARY PICKFORD.jpg
Mgedes-4.jpg
Uni arvutis.jpg
Kannatus.jpg
Monkey peksab kepiga.jpg
Nunnad jaapan.jpg

Neli õilsat tõde (paali k cattāri ariyasaccāni) on Siddhārtha Gautama õpetuse ja selle põhineva budistliku usundi alus.baas.

Gautama sündis 6. saj e. Kr tänapäeva Nepali territooriumil rikkas, kuninglikus Šakja suguvõsas, kuid loobus pärandusest ja hakkas 29-aastaselt rändaskeediks (hulkur-askeediks ) ja löpuks koguni erakuks.

Ühel ööl Bodhgaya lähedal bodhipuu all mediteerides avanes talle olemise mõte ja Gautama mõistis nelja õilsat tõde:

Maailm on täis kannatusi.

Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks.

Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust.

Seda tõde nimetatakse kannatamise tõeks.


Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes.

Seda tõde nimetatakse kannatuse põhjuste tõeks.

Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest.

See on kannatuse lõppemise tõde.

Et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida nn õilsat kaheksaosalist teed:

  1. täiuslik nägemus,
  2. täiuslik tunne,
  3. täiuslik kõne,
  4. täiuslik käitumine,
  5. täiuslik eluviis,
  6. täiuslik püüdlus,
  7. täiuslik tähelepanelikkus ja
  8. täiuslik keskendumine.

Seda nimetatakse kannatuse lakkamise õilsa tee tõeks.


Neli õilsat tõde ütles Gautama legendi järgi esimest korda välja oma esimeses jutluses, mille ta pidas Varanasi linna lähedal esmalt hirvedele ja siis oma saatjatest rändaskeetidele.

Kirja on see õpetus pandud Dhammacakkappavattana (paali k ´seadmuseratta käivitamine´) suutras).

Mahajaana budismi traditsioon väidab et, kannatus tuleneb buda igavikulise loomuse mitte mõistmisest ning kannatuse kõrvaldamise teeks on buda-loomuse saavutamine (tathagatagarbha).


1. Maailm on täis kannatusi, mille toovad endaga kaasa näiteks vihkamine ning asjatu võitlus oma vajaduste rahuldamiseks.

Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab paratamatult kurbust.

Seda tõde nimetatakse Kannatamise Tõeks.


2. Inimkannatuse põhjused peituvad keha ihades ja maiste kirgede petlikkuses.

Kirgede aluseks on tugev elujanu, otsitakse seda, mis tooks naudingut – isegi siis, kui see nauding võib kaasa tuua surma.

Seda tõde nimetatakse Kannatuse Põhjuste Tõeks.


3. Selleks, et vabaneda kirgedest, kannatustest ja elu ning surma tsüklist ehk sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest, jõudmaks täieliku vabanemise ehk nirvaanani.

See on Kannatuse Lõppemise Tõde.


4. Et jõuda seisundisse, kus pole ihasid ega kannatusi, tuleb käia teatud kindlat Teed mööda.

Selle Õilsa Kaheksaosalise Tee astmed on:

  1. Täiuslik Nägemus,
  2. Täiuslik Tunne,
  3. Täiuslik Kõne,
  4. Täiuslik Käitumine,
  5. Täiuslik Elatusvahend,
  6. Täiuslik Püüdlus,
  7. Täiuslik Tähelepanelikkus
  8. Täiuslik Mõtlus.

Seda nimetatakse Kannatuse Lakkamise Õilsa Tee Tõeks.



Neli Õilsat Tõde


Juba enne Buddhaks saamist, kui kuningapoeg Siddhartha elas kuningalossis ilmalikku naudingute elu oma haaremi keskel, oli Tal neli kuulsat kokkupuudet maise elu kannatustega.

Ühel päeval, kui Ta lossist väljus ja linna külastas, nägi Ta nelja nägemust, tunnustähte, mis Teda täielikult, hingepõhjani, vapustasid.

Esmalt nägi prints vanurit, kes vaevu komberdas tee ääres.

Vanakese juuksed olid hallid, suu hambutu, põsed auku vajunud, nahk kuiv ja kortsus.

Silmad olid tal kurvad ja tuhmid, selg küürus.

Vanakese kõhnad ja kõverad käed ja jalad vaevu toetasid tema räbaldunud keha.

See õudne nägemus vanadusest vapustas printsi väga tõsiselt.

Ta hakkas mõtlema inimelu kannatusele ja mõistis, et kõik inimesed vananevad, jäävad nõrgaks ja viletsaks, ning peavad taluma kohutavaid piinasid.

Teine kord nägi prints haiget meest.

Haige oli nii nõrk, et suutmata tõusta, vähkres ja väänles maa peal.

Tema silmad olid verd täis valgunud, suu vahutas ja ta oigas ning hingeldas suure valu pärast.

Kaastundest ja kurbusest haaratud prints mõistis, et keegi pole kaitstud haiguse eest ja et haigus on inimelu lahutamatu osa, põhjustades tohutut valu, õudust ja ängi.

Kolmandal korral nägi kuningapoeg matuse rongkäiku - surma.

Leinajad itkesid ja karjusid, samas laip, keda nad kandsid, lebas liikumatult ja elutult nagu kuju.

Kui laip puuriidal ära põletati, jäi sellest järele vaid tuhk.

Ta mõistis, et inimese keha muutub külmaks ja liikumatuks, hingamine jääb seisma, süda lakkab löömast, et inimene lõpuks kaob, saab otsa, et on olemas surm, mis järgneb haiguse ja vanaduse piinadele.

Neljandal korral nägi prints uut ja täiesti harjumatut vaatepilti.

Aga sel korral polnud see õudne.

Tee ääres seisis paljasjalgne kiilaspäine mees päiksevärvi rüüs, mis kumas hommiku mahedas valguses, ja hoidis käes kerjakaussi.

Näol oli rahulik, mõtlik ilme, pilk suunatud maha, nagu oleks ta rahu leidnud inimene, keda valdavad meeldivad mõtted.

Prints imestas: ´Kas ta on inimene või jumal, kes seisab seal nii rahulikult ja omaette, nagu ei puudutaks teda selle ilma rõõmud ja mured?´

See mees oli erak, kes oli mõistnud, et kõik olendid vaevlevad vanaduse, haiguste ja surma käes, ja ta oli loobunud maailmast, et otsida lahendust elu saladusele.

Tal ei olnud kodu, ta ulualuseks olid koopad ja metsad.

Ta kerjas nii palju toitu, et jätkuks üheks lihtsaks eineks päevas.

Ta elas ranget ja lihtsat elu, püüdes olla puhas tegudes, sõnades ja mõtetes, ning otsis väljapääsu maailma kannatusest mõtluse teel.

Ta rändas paigast paika ja püüdis inimestele õpetada, kuidas elada õnnelikult.

Need neli nägemust panid kuningapoja riigist loobuma, maha jätma maised sekeldused ja mured, ning viisid laia ilma rändama ja tõde otsima.

Pärast 6 a kestnud mõtlust parimate India tarkade juures jõudis Ta sihile - sai Buddhaks, Virgunuks, Ärganuks, kelle silmad on avatud, ja Ta andis inimkonnale Neli Õilsat Tõde.


Neli Õilsat Tõde on Dharma ehk Buddha õpetuse tuum.

Kui Buddha jõudis 2500a tagasi Põhja-Indias valgustusele, siis mõistis Ta täielikult inimese, elu ja kannatuse olemust, ning pidas viiele õpilasele Benaresi Hirvepargis oma esimese jutluse.

Seda jutlust tuntakse ´Dharma-ratta Veerema Panemise Suutrana´, milles Ta rääkis Neljast Õilsast Tõest.

Need tõed on Dharma õpetuse põhisisu:

Maailm on täis kannatusi.
Sünd on kannatus,
vanadus on kannatus,
haigused ja
surm on kannatused.


Inimesele toovad kannatusi vihkamine, armastatud inimesest lahusolek, asjatu võitlus oma vajaduste rahuldamiseks.

Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, toob tõepoolest alati kurbust.

Seda tõde nimetatakse Kannatuse Tõeks.


Inimkannatuse põhjused peituvad keha ihades ja maiste kirgede petlikkuses.

Minnes ihade ja illusioonide allikateni, näeme, et aluseks on kehalistest tungidest lähtuvad võimsad soovid.

Niisiis, kirgede aluseks on tugev elujanu, otsitakse seda, mis tooks naudingut, seda isegi siis, kui see nauding võib kaasa tuua surma.

Seda tõde nimetatakse Kannatuse Põhjuste Tõeks.


Kui kaotada himud ja ihad, siis kaovad ka kired ja kannatus.

See on Kannatuse Lõppemise Tõde.


Et jõuda seisundisse, kus pole ihasid ega kannatusi, tuleb käia teatud kindlat Teed mööda.

Selle Õilsa Kaheksaosalise Tee astmed on:

  1. Täiuslik Nägemus,
  2. Täiuslik Tunne,
  3. Täiuslik Kõne,
  4. Täiuslik Käitumine,
  5. Täiuslik Elatusvahend,
  6. Täiuslik Püüdlus,
  7. Täiuslik Tähelepanelikkus ja
  8. Täiuslik Mõtlus.

Seda nimetatakse Kannatuse Lõppemise Õilsa Tee Tõeks.


Inimesed peaksid neid Tõdesid alati meeles hoidma, kuna maailm on täis kannatusi.

Kui keegi tahab kannatustest vabaneda, tuleb purustada maiste kirgede köidikud, sest vabale elule viib ainult Virgumine, milleni pääseb vaid Õilsa Kaheksaosalise Tee kaudu.

Nelja õilsat tõde vaadeldakse kolmest erinevast aspektist.

Seda nimetatakse ka kolmeastmeliseks teeks.

Esimene aste on darśanamārganägemise tee (“ õilis tõde kannatusest andis mulle silma näha” jne), mis viitab sellele, et kõigepealt seda teed .

Teine tee (“tunda on vaja just seda õilsat tõde kannatusest”) on bhāvanāmārga.

Bhāvanā on üks paljudest sõnadest, mida tavaliselt on harjutud tõlkima meditatsiooniks.

Kuid tuleks silmas pidada, et ladina keelne sõna meditatio on kristlik termin.

Budismis on kaks olulist terminit – bhāvanā ja dhyāna (ehk cintana ).

Need on täiesti erinevad asjad ja neid ei ole õige tõlkida ühe sõnaga meditatsiooniks.

Bhāvanā on kujustamine.

Siin on otseses kõnes öeldud: “Tunda on vaja just seda õilsat tõde kannatusest” – kui ma seda endale ütlen, siis nõnda tõmban ma selle tõe endale sisse ja kujustan enda sees tema olevaks.

Kolmas tee on aśaikshamārga – ‘mitte õppimise tee’.

“Ma tunnen seda õilsat tõde kannatusest” – see teadmine väljendab seda, et õppida ei ole enam vaja. Lihtsalt nähakse ilma seda iseenese peal rakendamata.

Igas inimeses on peidus piiramatud võimalused, Buddha loomus: võimalused väljuda elurattast, jõuda kõrgema teadvuse tasandile.

Elude ja surmade ringis inimene tavateadvuses, sealt vabanemiseks neli õilsat tõde:


1. elu on kannatus
2. kannatustel on põhjus
3. kannatusi on võimalik kaotada
4. kannatustest vabanemisele viib 8-astmeline tee.


Paratamatud kannatused: haigused, vananemine, surm.

Kannatuste põhjuseks iha, viha ja rumalus.


Kui saaks ohjeldada ihasid, lõppeksid ka kired.

Ihade ja soovide kütkes olev inimene on rahulolematu.


Soov, tegu ja kannatus on nagu pöörlev ratas.

Enamus inimesi ei usu ega arvesta põhjuse ja tagajärje seost.


Kannatusi saab kaotada, astudes virgumise teele.

Virgumise aluseks on teadvuse avardumine ja ülima tõe mõistmine.