Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

6 pāramitāt

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Vimalakirti1.jpg
Altar-toas0.jpg
Chan-cl0a1.jpg
Dalai laama-752.jpg
Guhyasamaja4.jpg
Firefighter friend.jpg
Gyantse-kumbum ph.jpg
Mahakala-25.jpg
Grandteton global.jpg
Jainism-a.jpg
Kshitigarbha452.jpg
Kailash-parikrama-kora.jpg
Khensur geshe lharampa tempa tenzin.jpg
Geluugi-myts.jpg
Lung20ta.jpg
Naaga 8-06.jpg
Mahakali bernachen.jpg
Namtso-lake-0.jpg
Kailash-22.jpg
Rahb2rahula.jpg
Milarepa on the top of kailash.jpg
Moblaga munk.jpg
The 8th bogd gegeen.jpg
Trisongdetsen.jpg
Lustig tnisson hiinas.jpg
Hevajrasmall.jpg
Kailash thanka.jpg
Potala-palee-000.jpg
Nga-goddess-002.jpg


Õpetus puudutas üht olulisemat meetodit Virgumismeele saavutamiseks – kuut ületavat toimingut – kuut paramitat. Garchen Rimpoche nentis, et tiibeti olulised tekstid jõuavad Euroopasse küllaltki aeglaselt.

Tänaseks on Buddhadharma Kuuest Ületavast Toimingust tõlgitud küll saksa keelde, kuid pole veel olemas täiuslikku inglise keelset varianti.

Buddhadharma on õpetus kiirest teest Virgumismeele saavutamiseks.

Buddha Shakyamuni Õpetustekste on aga leitud üle 84 tuhande ja kogu dharma on nii laiaulatuslik, et ühel inimesel on seda tervikuna võimatu haarata.

Kui kogu sellest Õpetusest arendada täiuslikkuseni ainult üht omadust, näiteks usku, siis kaasnevad sellega loomulikult ka kõik teised Buddha omadused.

Täiuslikkusesse sisenemiseks ja kannatustest vabanemiseks viib meid 8 ust:

õige vaade,

õige kavatsus,

õige kõne,

õige tegu,

õige eluviis,

õige püüdlemine,

õige keskendumine

ja õige mõtlus.

Teekonnal läbi nende uste aitavad meid 6 ületavat toimingut: ületav lahkus, ületav vooruslikkus, ületav kannatlikkus, ületav tarmukus, ületav keskendumine ja ületav tarkus.

Nendest kuuest meetodist räägivad meile kõikide budistlike traditsioonide pühad raamatud:


Gampopa oma raamatus „Ülim Tee, Hindamatu Pärlikee“, Sakya koolkonna püha tekst, mis põhineb Hevajra tantral, Lamdre („Tee ja selle Viljad“), Gelugpa`le alusepanija Je Tšongkahapa tekst LamRim, Nyingmapa Rinchen Terzod („Väärtuslik Aare“) ja 5-nda budistliku traditsiooni Bodongi De-nuid due-pa („Imeline Pidusöök“).


Kuue Ületava Toimingu eesmärk on Virgumismeele – bodhicitta – arendamine. Bodhicitta arendamisel on 3 astet:


1) sisenemine Virgumismeelde – sellel on inspireeriv tähtsus kuna tavaliselt oleme keskendunud ainult oma Minale, hakates aga arendama bodhicittat mõtleme mitte oma egole vaid teiste hüvangule.


2) Virgumismeele tugevdamine – oleme Virgumismeeles, käime seda teed ja püüame areneda.


3) Virgumismeele täiuslikkus

Niisamuti kui maailmas on palju kive, mõned neist on väärtuslikud ja ülejäänud väärtusetud, nii on ka meelel palju omadusi, mõned on väärtusetud, aga teised vägagi hinnalised. Hinnalised meele omadused on need, millest saab välja arendada bodhicitta omadused.

Nendeks omadusteks on Armastus ja Kaastunne.

Nii nagu suurimgi puu on algul väike seeme ja kasvades võib lõpuks pakkuda varju keskpäeva päikese eest, nii on meele omadused algul väikesed ja lõpuks teevad lõpu kõikidele kannatustele.


Meele Kuus Ületavat Toimingut saab kirjeldada ema suhtumisega oma lapsesse.

• Esimene paramita – heldemeelsus – ema püüab alati anda oma lapsele parimat – parimat toitu, parimaid riideid, parimat haridust – ta on alati oma lapse suhtes helde


• Teine paramita – vooruslikkus, eetika – ema püüab alati suunata oma last õigele teele, valvata, et laps viga ei saaks, halba seltskonda ei satuks, hästi õpiks.


• Kolmas paramita – kannatlikkus – ema on alati oma lapse suhtes kannatlik, ootab kannatlikult tema esimesi samme, õpetab rääkima, ootab last alati koju ja ei kaota iial lootust, et laps teeb elus valed valikud


• Neljas paramita – tarmukus, entusiasm – ema püüab alati töötada oma lapse hüvanguks. Ja kui laps mõnikord hätta jääb, julgustab ema teda ületama eluraskusi.


• Viies paramita – kontsentratsioon – ema on alati keskendunud oma lapsele, ta kannab last oma südames.


• Kuues paramita – tarkus – kahjuks puudub emal tavaliselt tarkus ning see nullib kõik 5 eelmise ületava toimingu pälvimused.

Ema tahab last omada, ta ületab ennast oma omanduse nimel.


Selleks, et muuta ema tarkus paramitaks, peaks ema mõtlema, et see laps ei ole üheski eelnevas elu olnud tema oma ning ei saa ka enam üheski järgnevas elus olema tema oma.

Kuid minu vaenalase laps praeguses elus võib just tulevases elus olla minu laps.

Mõeldes niiviisi eemaldame oma meelest takistused, rajame uue kvaliteedi ja muutume kangelasteks. Omandame bodhisattva, pühaku omadused.

Kõikide aistivate olendite loomus on Buddha loomus, mis on varjutatud meelepetete looriga.

Selleks, et vabaneda meelepetest ja jõuda oma tõelise olemuseni on palju meetodeid, näiteks mantrate järjepidev kordamine.

Mantraid lugedes ma hääldan oma meelepetted välja ja arendan oma Virgumismeelt, selleks, et aidata kõiki teisi olendeid. dschang tsch´ub sem dag


Virgumismeelbodhicitta – on väärtuslik, see kõrvaldab meelepetted, seega ka kannatused ja annab rõõmu.

Näiteks kui sa oled rikas ja oma varas kinni, siis sinu meel muutub raskeks.

Eneseülistus ja rikkus toob raskust. Kui sa aga soovid teisi aidata, muutud kergemaks, bodhicitta teeb meele kergeks.


Meelepetete loori saab eemaldada ka näiteks järgides pidevalt bodhisattva 37 harjutust (Tema Pühaduse XIV Dalai-laama „ Tarkuseõpetused “).

Arendades bodhicittat peame meeles pidama, et kõik pälvimused tulenevad oskuslikest tegudest, enesesse klammerdumine viib aga arenguteel ainult allapoole.

Näiteks hea aromaatse tee saame ainult siis kui lisame kuuma vette õiges koguses kvaliteetset teepuru, aga lisades kuuma vette kehva segu, saame ikka ainult kuuma vee.

Paramita, ületavus tähendab lõpuni minemist ja sealt edasi teisele poole minemist, oma Mina ületamist. Ületavus peab olema kõigis kuues toimingus.

1. Dana paramita – lahkus heldemeelsus – annetustest saame rikkaks. Budism õpetab paradoksi: mida rohkem me anname, seda rohkem me tagasi saame, energiana, rikkusena jne.


2. Sila paramita – vooruslikkus, eetika – on vastand igasugusele ebamoraalsele käitumisele.

Voorusliku käitumise tulemusena muutub meie keha kauniks. Samuti on meile kindlustatud taassünd inimesena, st. me ei sünni enam kolme alumisse maailma: põrgusse, näljaste vaimude, preetade ja loomade maailma.


3. Kshanti paramitakannatlikkus – ületades kannatlikkuse vastandi kannatamatuse saavutame meelerahu.


4. Virya paramitatarmukus, entusiasm, energia – ilma energia olemasoluta ei toimu liikumist, mingit edasiminekut. Virya paramita on laiskuse vastand.


5. Dhyana paramita – kontsentratsioon, suunatud meditatsioon – dyana paramita on aluseks Virgumismeele arendamisele, ilma kontsentratsioonita pole võimalik meele loomust mõista.


6. Prajna paramita – tarkus, mõistminetarkus, võimaldab meil eristada meelepetted ja jõuda valgustunud Virgumismeelde.

Bodhicitta omamine muudab kõik tegevused ja toimingud pälvimusteks.

Kui teeme midagi või annetame ilma bodhicittata, siis tegutseme enesekeskselt ja sellel on alati karmilised tagajärjed.

Isegi kui me teeme kellelegi head on tulemus, pälvimus lühiajaline.

Kuigi kõik religioonid räägivad kaastundest, siis erinevalt teistest religioonidest, kus kaastunne ilmneb iga konkreetse objekti, toimingu suhtes eraldi, arendab budism spetsiaalselt armastuse ja kaastunde keha.

Näiteks kristlik kirik tegeleb küll heategevuse ja misjonitööga, aga annetus on juhuslik, kaastundemeelt eraldi ei arendata.

See on hinge praktika. Lugedes Buddhadharma tekste paluge alati nii enda kui ka teiste aistivate olendite bodhicitta arenemist.

Sest oma MINA külge klammerdumine on kannatuse põhjus. Kõik inimesed ihaldavad vääriskive, kulda ja teemante.

Buddhad hindavad bodhicittat rohkem kui kõik inimesed kokku hindavad vääriskive.

DANA PARAMITA


Praktiseerides heldemeelsust tuleb sul annetada kõik – keha, meel, lapsed, suhted, vanemad, vara.

Annetada tuleb

1) teistele inimestele


2) kõikidele buddhadele


3) bodhicittale


Annetada saab

1) materiaalseid esemeid


2) hirmu puudumist


3) dharmat

1) materiaalseid esemeid annetage kõigile puudustkannatajaile, selleks et valmistada teistele rõõmu


2) annetades hirmu puudumist, hirmutust – saame aidata kõiki hädasolijaid, haigeid. Näiteks ostes turult elusaid kalu, et need vette vabaks lasta.


3) Jagades teistega dharma õpetusi aitame teisi olendeid vabanemise teele, üldiseks hüvanguks, kõik kogutud pälvimused annetame samuti teistele olenditele ja buddhadele


Puhas on niisugune annetamine, mis toob kasu kõikidele inimestele ja olenditele ning aitab meil vabaneda kiindumusest rahasse, jms omandusse Mittepuhas on niisugune annetamine, mis teeb kellelegi kahju või haiget, näiteks relvade andmine sõjapidamiseks, tapmiseks, aga samuti annetamine vihaga või annetuse järgi tasu ja kiituse ootamine, teistega suurema annetuse pärast võistlemine jms.

Dharma annetamine on kasulik kõikide olendite hüvanguks. Selle sügavamat tähendust mõistame alles surma hetkel või pärast surma st kui mõistame tõelist elu ja surma tähendust.

Ei tohi unustada annetada kõiki oma pälvimusi teiste olendite hüvanguks.

Tundes piiritut õndsust, on tähtis see samuti kõikidele buddhadele annetada ja samas teiste olendite kannatusi enda kanda võtta.

Ületavuse saavutame praktiseerides lõputut võtmist ja piiritut andmist.


Loomulikult on tähtis teada mida, millal ja kellele anda. Näiteks lubamatu on anda suhkruhaigele lapsele kommi.

Õige motivatsioon aitab meil teiste vajadusi õigesti mõista. Näitena tõi Auväärne Garchen Rinpoche annetamise tehases:


Annetades oma keha, saame õige töövahendi millega toimida, et ettevõttele ja teistele inimestele kasu tuua.

Annetades oma vooruslikkuse, eetika – saavutame õige tegutsemise, annetades kannatlikkuse – saavutame oskamatusest jms valest toimimisest tekkinud vigade ületamise, annetades tarmukuse – saavutame kiiruse töötamisel, tootmisel, annetades kontsentratsiooni ja tarkuse – saavutame efektiivsema tegutsemise.

Heldemeelsuse praktiseerimist võiks alustada näiteks oma riiete annetamisest.

Rinpoche nentis, et eesti inimestel on liiga palju riideid. Sageli on veel oluline missugust firmamärki riided kannavad.

Ometi on inimesel tarvis ainult 2 rõivakomplekti, millega väljas käia – üks pesus, teine seljas. Hea kui inimesel on 3 väljaskäimise komplekti, kuid 4 on juba liiga palju, raiskamine.

Selline suhtumine kehtib kõikide asjade kohta.

Vabastage ennast üleliigsetest asjadest. Kõige parem on kui annetate üleliigsed asjad emale. Sest tänu talle on meil selles elus võimalik oma Virgumismeelt arendada.

Just ema on see, kes annab meile elu, õige suuna ja armastuse.

Tänu ema lahkusele on meil võimalik ka teistele armastust anda.


Annetades ei tohi mõelda – MINA ANNETAN – oluline on tunda seda rõõmu, mis teistes annetust saades tekib. Teised teevad meile head sellega, et võimaldavad meil neile annetada.


Head tehes ja annetades võiks teistele annetada ka oma kehaorganeid.

Lisage oma testamenti klausel, et surmajärgselt annetate oma organid teistele elavatele ja abivaja-vatele inimestele, sest muidu lähevad need niikuinii lihtsalt raisku.

Budistid hindavad kangelasi, kes annetavad haigetele kehaorganeid juba oma eluajal.

Näitena võib tuua lugusid, kus õilsad saddhud oma keha näljastele loomadele ohverdavad.


Kuigi kõik bodhisattvad on andnud tõotuse, iga hinna eest kaitsta pealinnu, kus elavad pealikud ja juhid, siis võivad nad sellest tõotusest taganeda, kui see otsus peaks kaitsma maad ja kõiki teisi olendeid.

Sageli on peredes tülisid kodutööde jaotamise pärast.

Ka see kui saame oma peret teenida on samuti oma keha annetamine, kodutööd on ju kogu pere hüvanguks.

Vale on mõelda – miks mina... Teised teevad meile head sellega, et me saame nende jaoks midagi teha.

Niisamuti on oma keha annetamine ümber stuupade kõndimine, palvetamine, kummardamine.

Je Tšongkhapa kirjutas oma õpetuses LamRim, et õige annetmine koos kannatlikkuse ja tarmukusega viib kontsentratsiooni ja mõistmiseni.


Hiilgav Gampopa on öelnud: laiendamaks meelt läbi mõistmise kasutame tarkust kõigi Kuue Ületavuse saavutamiseks.

Annetada tuleb alati mitte ühele vaid kõigile. Kui loeme mantrat või palveid, siis oleks vale teha seda ainult ühele Jumalusele vaid ikka Kõiksusele, mis koos mõistmisega avardub lõputult.

Annetades tuleks mõelda, et ükskord sureme me kõik ja midagi ei saa me kaasa võtta.

Miks me siis peaksime olema selles elus rikas või võimukas.

Annetamine vähendab pahasoovlikkust ja kasvatab armastust teiste vastu, vähendab oma Mina tunnetamist ja tähtsutamisest ning kasvatab eetikat ja kannatlikkust.

SILA PARAMITA


Eetilise käitumise võiks kokku võtta järgmise põhitõega – mitte kunagi ei tohi kahjustada teisi aistivaid olendeid.

Duaalses maailmas jagame kõik asjad ja olendid mina, minu oma ja objektid, mida ma tahan endale saada ning kõik ülejäänu, mis ei ole mina ega minu oma.

Arendades endas mitteduaalset meelt hakkame mõistma, et kõik mida me teeme teistele, tuleb meile kas siis selles või järgnevates eludes tagasi.

Selleks, et vähendada oma tegude karmilisi tagajärgi tuleb meil aste astelt harjutada vooruslikku, eetilist käitumist:


1) õppida oma meelt kontrollima ja taltsutama


2) harjutada voorusi


3) arendada endas puhast meelt, puhtaid meeleseisundeid

Voorusliku elu mõistmiseks on vaja teada, missugused on ebaeetlised teod, mida me iga päev oma elus teeme ja hea on teada ka tagajärgi, mida ebaeetlised teod meile järgnevas eluseludes toovad.


10 ebaeetilist tegu on


I KEHA EBAEETILISED TEOD


1) tapmine sh. Ka loomade tapmine, karmiline tagajärg on lühike järgmine elu


2) varastamine karmiline tagajärg on äriline ebaedu


3) seksuaalne väärkäitumine karmiline tagajärg on üksindus, mahajäetus


II KÕNE EBAEETILISED TEOD


4) valetamine enda hüvanguks


5) solvavalt rääkimine karmiline tagajärg on sõprade puudumine


6) laimavalt rääkimine


7) lobisemine


II MEELE EBAEETILISED TEOD


8) teistest halvasti mõtlemine karmiline tagajärg on pahatahtlikkuse kogemine


9) himustamine, ihad, omamissoov karmiline tagajärg on keegi himustab sinu omandust


10) valed vaated – seda mida pole, peetakse olemasolevaks, nt. Materiaalne maailm on tegelikult suur illusioon.


Selles, mis olemas on, kaheldakse, nt. Dharma on buddhade koostatud, kolm kalliskiviBuddha, Dharma ja Sangha kaitsevad inimesi.

Need kahtlused on valede vaadete karmiline tagajärg ja meele kolmest ebaeetilisest teost halvimad.

Seepärast on ka kõige ebaeetilisem kritiseerida teist usku või filosoofilist traditsiooni. Näiteks budistlikes traditsioonides võib kohata teiste koolkondade halvustamist.

Kujutage ette kui kagyü järgijad ütleksid, et gelugpa praktiseerijad on kohutavad inimesed?

Kuna mõlemad traditsioonid lähtuvad Buddha Dharmast, siis sisuliselt kritiseeritakse buddhade õpetust. Iga inimene saab hinnata ainult omi vaateid kuna me niikuinii ei tea, mis teiste meeles toimub.

Nende voorused viivad neid edasi ja ükskord puhastuvad nende meeleplekid nagunii. Kõige tähtsam on mitte lasta kahtlustel oma meelde tõusta, sest see võib viia vaimse seisundi languseni.

Käies mööda bodhisattva teed, tuleb teada, et bodhisattva käitub valesti siis, kui ta


1) solvub


2) keeldub raha või muu asja andmisest teiste hüvanguks


3) ei aita inimesi kui see on tema võimuses


4) keeldub andestamisest.

Näiteks kui õpilane palub oma halva teo või käitumise pärast bodhisattvalt andestust, siis on õpilane käitunud õigesti, aga kui bodhisattva talle ei andesta, siis on see ebaeetiline käitumine.


5) katkestab kellegi praktika, öeldes, et tema oma on parem. Selline bodhisattva käitumine on lubamatu, kuna õpilasel võib kaduda usk ja tekkida kahtlused.

Kui näiteks enne mõne Jumaluse murti või tangka ostmist pöördutakse bodhisattva poole nõu saamiseks, siis on tema kohus soovitada õpilasele sobivamat.

Kui aga murti või tangka on juba ostetud, siis jääb bodhisattval üle ainult ostetud eset igati kiita.

Tangkade ja kujude müümine kasu saamise eesmärgil on ebaeetiline tegu, kuna aga tuuakse kasu sellele, kes seda eset vajab, siis peetakse seda väikeseks ebaeetliseks teoks.


6) Bodhisattva vande andmine eeldab õige eetilisuse saavutamist, 10 ebapuhtast teost hoidumist, tähelepanelikkuse arendamist, magamise vähendamist 5-6 tunnini ööpäevas, puhta meele harjutamist.

Kõike seda selleks, et ellu viia tõotusi, mida oleme andnud.


Vandeid ja tõotusi on palju:


• Individuaalsed praktikad – mokshad


Bodhisattva tõotused (37)


Tantra tõotused (lugeda mõnele Jumalusele iga päev kõikide aistivate olendite hüvanguks teatud arv mantraid jne.)


Vooruslikkuse saavutamisele aitab kaasa see kui me püüame vaadata kõiki inimesi kas põhijumalustena või teiste jumalustena.

Samuti kui me on kujustame ennast jumalusena ja väljendame kogu oma keha, kõne ja meelega seda jumalust.

Näiteks kui ma kujustan ennast lõpmatult kõiki olendeid armastava Milarepana, siis on ju mõeldamatu, et ma oma sõpra kuidagi solvaksin või arvaksin, et Milarepat pole olemas, kuna ma ise olen ju sellisel juhul oma buddhaloomuses Milarepa.


Vooruslikkuse eesmärk on mitte haarata oma Mina loomuse järele vaid kasvatada tähelepanellikust ja teadlikkust. Teadlikkus on aga mõistmise aluseks.


KSHANTI PARAMITA


Kui inimene arendab endas vooruslikkust, aga tal pole kannatlikkust, siis võib iga väiksemgi tõrge tekitada temas ärritust ja isegi viha, mis hävitab koheselt kõik pälvimused. Kannatlikkuse saavutamise eelduseks on kaastunne.

Teised olendid, kes meid kahjustavad teevad seda teadmatusest.

Arendades kaastunnet, meele kalliskivi väärtusega omadust, on meil võimalik ka järjekindlalt arendada võrdset suhtumist kõikidesse inimestesse.

Seda võrdset suhtumist aitab meil saavutada mõistmine, et kõik aistivad olendid on olnud eelnevates eludes meie emad või saavad selleks meie tulevastes eludes.

Kuna ka meie vaenlased olid kord või saavad kord meie emadeks, siis viha oma ema suhtes lahtub. Viha on armastuse ja kaastunde vaenlane ning hävitab armastuse ja kaastunde.


Kõik meie positiivsed omadused ja edukus on eelmiste elude pälvimuste tagajärg, kuid pälvimusi on väga lihtne kaotada. Seepärast tuleb järjekindlalt ja püsivalt arendada kannatlikkust.

Näiteks kui keegi tahab meid tappa, siis selle asemel, et enesekaitseks endale relv muretseda, võiks mõelda, et relvade kandmine pole veel kedagi surematuks teinud. Bodhicitta on meie kindlaim kaitse.

Annetage oma elu parem buddhadele, paludes, et teie ebaõiglane surm ärataks vaenlases kaastunde, mis hakkab temas positiivseid meeleomadusi arendama, paludes, et te mõlemad saavutaksite järgmises eludes Virgumismeele.

Kui arendame endas piisavalt kannatlikkust, siis ei suuda meid enam ükski rünnak ega solvang meid enam kahjustada.

Me peame oma füüsilisteks vaenlasteks tavaliselt olendeid ja olukordi, mis põhjustavad meis ärrituse, viha ja vihkamise tekkimise.

Budism õpetab, et kõik materiaalsed asjad koosnevad 5 algelemendist – maast, veest, tulest ja õhust.

Need elemendid omakorda kannavad endas tunnete energiaid.


Element maa väljendab vaikust, rahulikkust, kannatlikkust, vastutusvõimet, stagnatsiooni


Element vesi väljendab emotsioone, tundlikkust, vastuvõtlikkust


Element tuli väljendab võitlust, armukadudust, viha, kaitset


Element õhk väljendab intelligentsust, energiat, püüdlemist.


Haigused tekivad inimesel siis, kui need elemendid pole organismis tasakaalus. Kontsentreerudes samatha teele on meil võimalik neid elemente endas muuta – vesi muutub tuleks, tuli muutub õhuks jne. Seega kannatlikkuse energia, mida kannab element maa tasakaalustab viha, mida kannab tule element. Selgitamiseks kuidas see protsess täpselt toimub, tuleks laskuda liigsetesse detailidesse ja see teadmine võiks muutuda praktiseerijale takistuseks.

Kuulus Shantideva on oma ülimas teoses Bodhitsharjavatara öelnud: „Pole olemas vihkamisega võrdset pattu, pole olemas kannatlikkusega võrdset askeesi. Seepärast tuleb kõige mitmekülgsemate vahenditega kujustada kannatlikkust.“

Haigused tulenevad nagu kõik teised head ja halvad karmilised tagajärjed meie eelnevasteelmistest eludest.

Haigustesse tuleb samuti suhtuda äärmise kannatlikkusega ja mõista, et elu lõpeb ükskord nagunii.

Näiteks kui meil on vähk, siis selle asemel, et haiguse tõttu kannatada, on meil ületavaks kannatlikkuseks 3 võimalust:


1) suuna tähelepanu vähist nakatunud kohale ja kujusta sinna Iidam nt. Tara, loe Tara mantraid ja tee Iidamile annetusi


2) tunne rõõmu haiguse üle, sest väljendunud haigus vabastab meid karmilistest tagajärgedest


3) mediteeri tühjusele – sunyatale – haigus on tühjus ja meelepete nagu kõik muugi siin maailmas.

Tänapäeva inimesed kannatavad palju ükinduse tõttu. Suhteid ja suhete puudumist on samuti väga hea kasutada praktikana.


1) kui teil on suhe, siis mõelge, et te praktiseerite Minast loobumist ja teiste teenimist.


2) Kui te olete üksinda, siis tänage seda vabadust, mida teil on võimalik kasutada enese arendamiseks ja intensiivsete praktikate tegemiseks. Üksindus on teie eelnevate elude karmiline tagajärg. Te kas olete kedagi ise maha jätnud või mõnel isiklikul põhjusel suhetest loobunud.

Lisaks kolmele esimesele ületavusele heldemeelsusele, vooruslikkusele ja kannatlikkusele võtta vastu raskusi vajame praktikate teostamiseks veel rõõmsa pingutuse ja visaduse paramitat.


VIRYA PARAMITA

Kui lisame eelmistele ületavustele reipa tarmukuse mõjutavad need meie elu veelgi võimsamalt.

Virya paramita olemus on julgus, energia, vastupidavus jätkuvalt praktiseerida Dharmat selleks, et saavutada kõikide olendite hüvanguks valgustuse ülim eesmärk.

Kui saavutame tarmukuse, energia ja entusiasmi oleme endas arendanud piisavalt pälvimusi, et


1) saada teadlikuks sellest, mis on õige ja mis vale


2) kui meie käitumisele lisandub tarmukus, hakkab Dharma harjutaja ennast arendama jõuliselt, panustades praktiseerimisse üha rohkem energiat


3) tekib jõud öelda halbadele harjumustele ja toimingutele“ei“.


Ei, ma ei laiskle, ei laima, ei valeta, ei kasuta isiklikeks vestlusteks töötelefoni.

Meil tekib jõudu, et teha praktikaid ja pikki palveid, jätkuvalt reipalt pingutada ja koguda uusi pälvimusi


Sügavast kaastundest kõikide aistivate olendite kannatuste vastu me kannustame endas eksimatut, püsivat ja rõõmsat pingutust.

Me kasutame oma keha, kõne ja meelt, et töötada lakkamatult ja väsimatult teiste hüvanguks, ilma tasu või kiitust ootamata. Oleme alati valmis teisi aitama vastavalt oma võimetele.

Pühendunud energiaga praktiseerime Dharmat ilma rajalt kõrvale kaldumata või laiskuse tundmata.

Ilma Virya Paramita arendamiseta võib meie vaimne inspiratsioon hõlpsasti puruneda ja ebasoodsate tingimuste ilmnedes võime praktikad lõpetada.

Harjutades hoolsust ja sihikindlust saame tugeva ja terve meele. Me praktiseerime püsiva pingutuse ja entusiasmiga, sest mõistame Dharma praktika tohutut väärust ja kasu.

Harjutades seda praktikat arendame endas ka eneseusaldust ja see muutub meie peamiseks omaduseks.

Omades entusiastlikku pingutust ja tarmukat sihikindlusega vaatleme läbikukkumist lihtsalt järgmise sammuna edu poole, hädaoht inspireerib meid julgusele ja meelepetet on järjekordne võimalus harjutada tarkust ja kaastunnet.

Me arendame oma iseloomu tugevust ja eneseusaldust, sest järgmist paramitat pole just kerge saavutada, seega me vajame oma teel entusiastlikku enesekindlust.


DHYANA PARAMITA


Kogudes piisavalt energiat ja harjutades eelmise paramitaga sihikindlust ja visadust saavutame lõpuks samadhi – meelerahu, milles on võimalik kontsentratsioon, 1-le objektile suunatud meditatsioon, teadlikkus ning mentaalne stabiilsus.

Meie muidu nii ärrituv, rahutu, alati ühelt mõttelt ja tundelt teisele liikuv meel, mis on tavaliselt fikseeritud egole ja pinnapealsetele emotsioonidele, mille tõttu me järgime ühtesid ja samu käitumismustreid, muutub treenituks, rahutus kaob, saavutame keskendatuse.

See meele võime toob selguse, ökonoomsuse, valgustuse.

Kontsentreerume omadustele, mida tahame endas saavutada – bodhicittale.


Dhyana paramita jaguneb kaheks osaks


1) Ühele objektile suunatud meelt vaigistav ja kõigutamatu rahu seisund – samadhi


2) meeleruumi vaatlemise meditatsioon – vipassana – meele peatamine ja 5 skandha vaatlemine


• vormi, mateeria – välimised ja sisemised vormid


• aistingud, tunded – ilmingute jagamine meeldivaks ja ebameeldivaks


• tajumine, tunnetamine – varjud, helid, maitsed


• mõtted, arvamused, otsused, käitumismustrid


• teadlikkus – mina olen

Kontsentratsioon lubab meile sügavat sisekaemust, mis on vajalik käitumislike vigade ja kiindumuste, mis põhjustavad segadust ja kannatust, muutumiseks.

Selle harjutamise tulemusena tekib rõõm, kaastunne ja oma tõelise olemuse mõistmine.

Hakkame nägema enda üle valitsevaid meelepetteid ja mõistame kõikide asjade tõelist loomust – Tühjust.

Ilma kontsentratsiooni ja meditatsiooni arendamiseta pole ka võimalik saavutada mõistmist ja valgustumist, kuna puudub sisemine teadlikkus, mis tuleb meditatsioonist.

Läbi kontsentratsiooni, meditatsiooni ja teadlikkuse arendame seega meelt, selleks, et saavutada tarkus, kaastunne ja valgustus, mis on teisel pool kõiki meelepetteid.


PRAJNA PARAMITA

Tarkust saab jagada kolmeks


1) sõnadega mõistetav tarkus, kuhu kuuluvad näiteks kõik selle nähtava maailma teadused, loogika jne.


2) Transtsendentaalne mõistmine – kannatuste põhjuste, oma seisukohtade ja karmiliste kalduvuste mõistmine


3) Ülim transtsendentaalne mõistmine – transtsendentaalse tarkuse valgustunud omadus, uks, mis viib Buddha seisundisse.

Ülim tarkus ja kaastunne, mis teab, et kõikide asjade tõeline olemus on TÜHJUS ja kõik siin ilmas on omavahel seotud.

Ületav mõistmine on kõrgeim mõistmine, mida elavad olendid on võimelised saavutama, ületades sõnu ja täiesti vaba ideedest ja konseptsioonidest või intellektuaalsest teadmisest, me kogeme virgunud tarkuse südamemeelt ja kaastunnet.

See täiuslik tarkus eemaldab kõik valed vaated. Ne hakkame nägema äärmise selgusega reaalsuse tegelikku olemust; meie tajumine ületab materiaalse maailma illusoorsed loorid.

Koos täiusliku tarkusega me arendame võimet näha tõde kõigi näivuste ajutist loomust. Prajna on üheaegselt tegevus, tulemus, omadus ja seisund. Nagu tegevust võib prajnat võtta kui tulemuste hinnanguteta omaksvõttu.

Prajna paramita tõelise realiseerumiseks võime pidada seda kui me lihtsalt ei püüa teha teistele head vaid teiste olendite heaolu eest hoolitsemine on lihtsalt meie virgunud südame väljendus.

Pole olemas eraldi kaastundlikku tegu, kellegi teenimist, kaastunnet või teo tegijat – kõik on üks.

Selle ülima tarkusega me lahustame lõplikult kiitvad ja laitvad hinnangud, lootused ja hirmud, dualistlikud mõtted ja egosse-klammerdumise, me lahustame ettekujutused mõistes kõike surematu tõe läbipaistva näivusena.

Sest isegi siis kui meie ego klammerdub nendesse paramitadesse, tajume me maailma valesti ja kaldume ainult ühest äärmusest teise.

Selleks, et ennast nendest äärmustest vabastada, peame me vabanema kiindumusest oma egosse ja lahustama oma dualistlikud kontseptsioonid ületava tarkuse sisekaemusega.

See tarkus transformeerib ka teised viis paramitat nende transtsendentaalsesse seisundisse. Ainult ülima ületava tarkuse ilmnemine teeb valgustumise võimalikus.