Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

8 Kaheksaosaline tee

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Riided.jpg
Eesti-2000 max 27.jpg
4444vrumaal.jpg
Kangyur.jpg
Jinja.jpg
Dalai laama-80.jpg
Dzanabadzar 5.jpg
Jokhang-dharmawheel-potala.jpg


Kaheksaosaline tee
Ilmlikele ja munkadele:
1. Õige arusaam - nelja õilsa tee mõistmine.

2. Õige meel - himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted.
3. Õige kõne - hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikkusest, lobisemisest.
4. Õige tegutsemine - vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet.
5. Õige eluviis - vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist.
Munkadele:
6. Õige püüdlus - kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, positiivsete esilekutsumine.
7. Õige ärksus - teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist.
8. Õige keskendatus - viie meelepleki (himu, kadedus, viha, laiskus, nõmedus) ületamine.
Virgumine toob kaasa mõistmise, ärksuse, kaastunde ja meelerahu, mis lõpetab ümbersünniahela.

Täiuslik tegevus. Tuntud on 5 shila`t (keelavad juhised) ja 5 dharmat (soovitavad juhised)
shila`d


hoidumine elusolendeile kahju tegemisest (vägivaldsusetus)
hoidumine selle võtmisest, mida pole antud (varguse vältimine)
hoidumine väärast sugudevahelisest käitumisest
hoidumine valelikust kõnest
hoidumine teadvust ähmastavatest jookidest ja uimastitest
dharmad

heasoovlikus ja sõbralikkus mis väljendub ka tegudes
heldus - soov anda peab teostuma
rahulolu - piisab valitud partneritest, ajutise vahelduse otsimine pole hea
tõepärasus - väljendu täpselt enese kõnes ja tegudes (tõelisest olemusest lähtuvalt)
tähelepanelikkus e. teadlikkus igal hetkel igast hetkest. Lähtudes eelnevast ja pühendades end kogu hingega konkreetsele toimingule, võib jõuda tunnetuseni, et see ongi täiuslik tegevus.


Täiuslik elatusvahend. Idee muuta lisaks iseendale ka kogu ümbritsevat ühiskonda. Kõigepealt tuleb vältida (elatusvahendi allikana) mitmeid ameteid - elusolenditega kauplemine, mürkidega kauplemine, uimastite jms. ainete müük, relvade ja sõjavahendite müük või tootmine või käsitlemine jne, ennustamine, näitlemine jne.


Täiuslik pingutus. Sisaldab nelja pingutust:
vältimine - vältida oskamatuid või ´halbu´ mõtteid.
väljajuurimine - eemaldada juba tekkinud oskamatud meeleseisundid
arendamine - arendada oskuslikke (´häid´) meeleseiundeid, mida me meeles veel pole
säilitamine - nende oskuslike meeleseiundite kohta, mis meis on juba olemas. Protsessi toimumise eelduseks on ausus enese vastu - püüa end näha teiste silmade läbi. Kuna oskamatud mõtted tulenevad aistinguist, peame aistinguid kontrollima ja valvama. Välja juurima peame liigse himu materiaalsete asjade järele, viha, rahutuse ja ärevuse, laiskuse ja tuimuse, kahtlus e ja otsustamatuse.

1. aste:
Täiuslik või õige nägemus arusaamine neljast õilsast tõest ehk nägemus ebatõesest maailmast. Nägemus inimeksistentsi ja olemuse sügavamast loomusest.

2. aste:
Täiuslik tunne viitab mõistuse ja tunnete vahelisele vastuolule. Sageli on inimese emotsioonid, tahtmised mõtestamata või alateadlikud. Tunded on tihti mõistusest tugevamad.

Eitavas tähenduses on täiuslik tunne mitte tahtmine, mitte vihkamine ja mitte julmus.

Mitte tahtmine on loobumine tühistest eesmärkidest, andmine. Loobumine tähendab väljakasvamist soovidest.
Mitte vihkamine -- viha on frustreeritud tahtmine. Viha põhjuseks on ilma olemine materiaalsetest hüvedest, edust, tunnustusest, turvalisusest, armastusest. See põhjustab vigade otsimist, kritiseerimist. Kui väheneb tahtmine, väheneb ka frustratsioon.
Mittejulmus -- tahtliku valu ja kannatuste tegemine teistele on julmus. Selle väljenduseks on ka ükskõiksus. Julmus võib väljenduda ka mõtete ja sõnade tasandil.
Jaatavas tähenduses tunded on heldus, armastus, kaastunne.
Heldus -- materiaalne andmine, ka oma aja, mõtete andmine, teadmiste andmine, seadumuse tundmise kinkimine on kõige kõrgemal tasandil heldus.
Armastuse energia on kõige kõrgem kosmilise energia liik, kätkeb endas soovi, et kõik olendid oleksid õnnelikud. Harmoonia, vastavuse, tasakaalu loomine kõige laiemal tasandil.
Kaastunne on kõige vaimsem tundeilming.

3. aste:
Täiuslik kõne. Selles peegeldub inimkommunikatsiooni ideaal. Haridus, teadvuse avardumine baseerub kõnel. Täiuslik kõne on tõepärane, abistav, kooskõla ja ühtsust loov väljendusviis. Täisuliku kõne vastand on kalk, kahjulik, konfliktne, vastuolusid ja vaenu tekitav kõne. Enese õige väljendamine eeldab täpset teadmist inimese sees toimuvast. ´Tunne iseennast.´

Enamus inimesi ei räägi alati tõtt. Tõe rääkimine tähendab oma sügavama mina ilmsiks tulekut. Tõe rääkimine puhastab inimest ja toob kergendust.
Täiuslik kõne eeldab ka teise inimese tunnetamist. Inimene omistab teisele iseenda suhtumise. Inimesed suhtlevad sageli oma mõtteliste projektsioonidega. Teise mitte tundmisest tulenevad vastuolud ja tülid. Kui teine inimene on teadvustatud, siis teatakse, mida ta endast kujutab. Abistav kõne põhjustab teise inimese aspektist tema teadvuse avardumist. Inimene peab alati jälgima oma väljendusviisi. Sõnalises osas ei tohiks olla negatiivne, ülikriitiline, alavääristav.

Täiusliku kõne tasandid:
1) puht-sõnaline tasand, kõige madalam;
2) info edastamine sümbolite või kunstiliste kujundite abil;
3) sõnadeta tasand -- vaikne, vahetu kommunikatsioon meelest meelde, inimesest inimesse.

4. aste:
Täiuslik tegu eeldab hoidumist selle võtmisest, mis ei kuulu olemuslikult inimese juurde ja mis ei ole tema sügavama olemuse väljendus. Täiusliku tegevuse aluseks on terve tahe.
Täiuslik tegevus eeldab tööd. Samas on ka mitmeid töid, mida tuleb vältida. Näiteks tapamajas töötava inimese vaimne seisund ei saa olla kunagi puhas. Välditavad tööd on ka kauplemine elavate olenditega ja mürkidega, teadvust tumestavate ainete tootmine ja müümine, tapariistade tootmine ja müümine, meelt määriv lõbustuskunst ning ametid, mis ahvatlevad inimest tarbima seda, mida ta tegelikult ei vaja

5. aste:
Täiuslik eluviis või elatusvahend, loova vaimuga tehtud töö.
Elatusvahendite hankimisele tuleb kulutada nii vähe aega, kui võimalik. Oskuslik tegevus on mõistmise ja taipamisega tehtud teod. Oskamatud tegevused on seevastu teod, mis saavad alguse himust, egoismist, meelesegadusest, vaimsest pimedusest. Täiuslik elamisviis ei lähtu ainult välistest normidest, vaid lähtub inimese sügavama mina tasandist. Vägivald on oskamatu meeleseisund.

6. aste:
Täiuslik püüdlus on seotud inimese teadliku arenguprotsessiga. Valgustuse tee eeldab püüdlust vaimse täiustumise suunas. Inimesed on väga erineval teadvuse tasandil. Nende püüdlused on erinevad: osa püüdlevad materiaalsete eesmärkide poole, s.o. püüdluste madalam tase. Täiuslik püüdlus on aga püüdlus vaimse tasandi suunas. See on seotud eelnevate astmetega.

Neli püüdlust:

  • oskamatute meeleseisundite vältimine;
  • oskamatute meeleseisundite väljajuurimine;
  • oskuslike meeleseisundite teadlik arendamine;
  • oskuslike meeleseisundite säilitamine;

Aluseks on mina-pildi kriitiline analüüs, ausus iseenda vastu.

Viis taskistust, mille ületamist täiuslik püüdlus eeldab:

  • himu materiaalsete asjade ja ebatervete naudingute järele
  • viha ületamine
  • rahutuse ja ärevuse ületamine


  • laiskus ja tuimus muudavad inimese jäigaks ja inertseks
  • kahtlus ja otsustamatus takistavad oma probleemide teadvustamist.


Eristatakse veel madalamat ja kõrgemat evolutsioonitasandit. Madal evolutsioon on seotud teadvuse madalamate tasanditega. See on alati kollektiivne evolutsioon. Kõrgem evolutsioon on seotud peenemate vaimsete energiatega ning oma olemuselt individuaalne. Oma püüdlustes võib inimene ületada nii madalama kui kõrgema evolutsioonitasandi.

7. aste:
Täiuslik teadvustamine või tähelepanu. Suur osa inimesi on ainult osaliselt teadvusel, kuna nende meel on tasakaalustamatuse seisundis. Inimene ei ole suuteline keskenduma kogu oma tegevusega. Tähelepanu vastand on tähelepanematus: unustamine, hajevil olek, sihitus.

Teadvustamise tasandid:

Inimesel puudub sageli aeg millegi sügavamaks vaatlemiseks -- pilved, puud, vms. Ümbritsevaid asju nähakse kui projitseeritud arvamusi. Sageli tunnetatakse asju kasu saamise eesmärgil. Budism eeldab objektiivset vaatlemist ilma sihtideta. Täiuslik nägemus tähendab seda, et inimesel on sügavuses võime ületada piir iseenda ja objektide vahel.

Tavatunnetuses ei suuda inimene ületada piiri enda ja teiste vahel, tajub teisi kui asju. Paljud pole suutnud näha teist kui endasugust indiviidi.


8. aste:

Täiuslik keskendumine- samadhi. Lääne arusaamas on see meditatsioon, millegi üle mõtlemine või arutlemine. Budismis on see kõik muu peale intellektuaalse aktiivsuse. Meditatsioonis kutsutakse välja uus tunnetuse tasand. See eeldab kõige väljalülitamist, v.a. iseenese seesmine olemine. Meditatsiooni eesmärk on rahutut meelt koondada ja suunata inimese tähelepanu ühele objektile, seisundile või protsessile.

Meditatsiooni(tehnikad) astmed:

  • Keskendutakse mingile välisele objektile: näiteks iseenda hingamise protsess, küünlaleek, Buddha kuju, püha kujund mandala.
  • Meditatsiooni objektiks palju visuaalselt halvemini tajutav või kujuteldav objekt (näiteks täpp).
  • Täismeditatsiooni seisund, kui mediteerija samastub objektiga, inimene läheb sisse asja iseendasse.

Sügavam meditatsioon eeldab tavateadvuse vaatenurga ümberpööramist, meditatsioonis vaadatakse sisse. Saavutanud sügava meditatiivse seisundi, võib see muutuda püsivaks.
Meditatsiooniprotsessis võib inimene hakata kogema ebaharilikke ilminguid, nägema värve, kuigi silmad on suletud; kuulma helisid, sõnu, lausekatkendeid; saada lõhnaaistinguid; võib näha kujundeid eriti sageli geomeetrilisi kujundeid; võib tekkida tugev kuuma- või külmaaisting. Kõrgema meditatsiooni puhul võib ilmneda selgeltnägemine.
Meditatsiooni tulemusena jõutakse ületajusesse seisundisse. Esimestel astmetel esineb veel mõttekujundeid, kõrgematel astmetel mõttemoodustused kustuvad. Buddha saavutas kõige kõrgemad astmed. Tahtepingutuse abil neid seisundeid ei saavutata, toimub inimese olemuse ümberpaiknemine, ümberkujunemine. Meditatsiooni läbi jõutakse ülima tõesuse tajumise seisundisse. Mediteeriv inimene ei tunne enam vahet iseenda ja maailma vahel. Meditatsioon lõhub seose ego vangistuses oleva teadvuse ja väljaspool asuva kõiksuse vahel.

8-osaline tee kujutab liikumist materiaalsest eksistentsist ülemeelelisse eksistentsi, tõelisse maailma. Selle protsessi käigus energiad puhastuvad, muutuvad, saavutavad tasakaalu. Lõpptulemuseks on jõudmine nirvaanasse.

8-osalise tee astmetele vastavad teatavad emotsioonid, mida inimene hakkab tundma:
1. Rahulolematus. Kõik algab rahulolematusest. See sunnib inimest hakkama otsima rahulolematuse põhjuseid.
2. Usu seisund. Rahulolematusest tekib usk, et on võimalik leida vastust iseenda ja maailma sügavama olemuse kohta. Usuga kaasneb lootus, et on võimalik iseendaga midagi peale hakata.

3. Rõõmu seisund. Rõõm tuleneb sellest, kui inimesel pole enam põhjust enese süüdistuseks. Kui inimene on pidevalt süümepiinades, siis pole ta suuteline keskenduma. Kui see seisund on saavutatud, ei tohiks enam tagasi pöörduda enese süüdistuste juurde.
4. Vaimustus. Hakatakse puht-materiaalsest tasandist jõudma peenematele tasanditele. Vabaneb tundeenergia, mis enne oli lukustatud alateadvusesse.
5. Vaikuse, rahu ja tasakaalu seisund. Kuna energiad peenenevad, siis saabub meele ja keha vaikus.
6. Õndsuse seisund. Tekib näivalt põhjuseta õnnetunne, mis kerkib üles inimese seest, inimene lihtsalt ON õnnelik. Õnnetunne on nii tugev, et selle kõrval ununeb kõik muu. See seisund võib olla mööduv. Budismi eesmärgiks on selle seisundi säilitamine.
7. Ühtsuse tunne kõigega. Kogu maailm on inimese keha. Kuna kõiksus on hävimatu, saab inimene teadlikuks oma igikestvusest ja absoluutsest täiuslikkusest.
8. Eemaletõmbumise seisund. Inimene tunnetab maailma paratamatut olemist ilma emotsionaalse sekkumiseta, kaovad duaalsused.
9. Täieliku vabaduse seisund. Inimene kogeb, et ta on ilma igasuguste piiranguteta. Vabadus tähendab vabanemist sansaarast, elurattast ja jõudmist nirvaanasse.