Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Ašoka

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Ashoka samba ots.jpg
Ashoka.jpg
Ashokapillar.jpg
Ašoka Suur (304 e.m.a.-232 e.m.a.) oli võimsa Maurja dünastia järeltulija ja Maurja impeeriumi valitseja aastatel 273 e.m.a. kuni 232 e.m.a.

Ašoka (skr aśoka; pl asoka; u 273–232 e.m.a), Vana-India Magadha riigi Maurja dünastia valitseja, Bindusāra poeg ja Tšandragupta pojapoeg.

Ašoka ühendas esimesena suurema osa Indiast.

Ta laskis *brahmi ja teistes tähestikes (kharošthi, kreeka) vastavalt kohalikele keeltele ja kirjaviisidele raiuda kivisammastele suure hulga seadusi ja edikte, mis sageli ülistavad *budismi ja keisri budismimeelsust.

Oma valitsemise kolmeteistkümnendal aastal, olles väga veriselt ja ohvriterohkelt vallutanud Kalinga riigi, olevat Ašoka budismi mõjul loobunud edasistest vallutustest ja kuulutanud sõjad ebakõlbelisteks.

Ta käis palverännakutel budismi pühapaikades, millest annavad tunnistust nendesse kohtadesse paigutatud Ašoka sambad.

Keiser saatis saadikuid kuulutama budismi ka väljapoole Indiat, läänes kuni Vahemeremaadeni. Tema toetus pani aluse budismi positsiooni tugevnemisele india ühiskonnas ja selle laialdasele levimisele.


Enda valitsemisaja alguses pidas Ašoka lõunanaabritega küllalt veriseid vallutussõdu.

Ajaloos tuntakse teda kui imperaatorit, kes kiindus Buddha õpetusse ja lasi rajada suure hulga budistlike mälestusmärke.


Ta käskis n-ö Ašoka sambad ehk (stambha-d), paigutada igasse tähtsamasse kohta enda impeerimus, teatamaks rahvale Budda õpetuse suurust ja vägevust.

Keiser Ašoka budismialaseks vaimseks õpetajaks oli munk Upagupta.

Pikale poleeritud liivakivist sambale või kõrvalasuvale kivitahvlile on sissegraveeritud Ašoka budistlikus laadis valitsemise põhimõtted ja budistliku mõtte alused.

Samba tipus on alaspidi pööratud lootosega kapiteel, mille peal omakorda sümboolne loom (enamasti lõvi).

Eeskuju on arvatavasti võetud Pärsiast (sarnaseid on leitud näiteks Persepolisest), kuid sümbolism on kindlalt India-pärane ja budismil põhinev.


Sammas kujutab endast maailmatelge, mis ühendab maad ja taevast; maailma sümboliserib hiiglaslik lootos, mille kese paikneb Himaalajas,neli ilmakaart; lõvi on kuninglik embleem, seda on seostatud Šakja klanniga, kuhu kuulus ka ajalooline Buddha Šakjamuni.


Lisaks Pärsia mõjudele võib näha ka hellenistlikke Ašoka laskis budismi pühadesse paikadesse püstitada mitmekümne tonnised mälestussambad budistlike sümbolitega ja ümmarguselt 84 000 massiivset kivist kuppelehitist.

Tuntuim kivisammas (Sarnathis ) on kaunistatud ülaosas nelja lõvikujuga. Erinevatesse ilmakaartesse vaatavad lõvid näivad valvavat riigi piire. Sarnathi kivisamba neli lõvi on praegu India riigivapil.

Kuppelehitisi ümbritsevad nelja väravaga piirdeaiad.

Ehitisi kaunistati inim- ja loomakujudega, budismi sümboliseerivate rataste ja päevavarjudega.

Kitsapihalised ning laiapuusalised haldjakujutised kehastavad tolleaegseid arusaamu naiseilust.

Kaljusse raiuti koobastempleid ja kloostreid, mille kaunistused matkivad puuarhitektuuri. Rikkalikult kaunistatud sissekäigu kohal on aken, altariruum on kuplikujuline.

Hiljem said kiviraidurite meelisobjektideks mõtiskleva Buddha kujud.

Üks sambaid asub Besarhis, selle puhul on veel näha Pärsiale iseloomulikku baasi ja nelinurkset soklit lõvi ja lootose vahel.

Hiljem need enamasti kaovad (nt Laurija-Nandangarhi sammas).

Kõige kuulsaim neist on siiski alates 1947. aastast India embleemiks olev Sarnathi sammas, millel on lootuse asemel ringikujuline sokkel ja selle kohal igasse ilmakaarde vaatavad neli lõvi pead.

Lõvi asemel võib samba otsas olla ka mõni teine loom: Rampurwas on selleks näiteks sõnn ja Sankisas elevant.

Loomi on kujutatud looduslähedaselt, kuid ometi stiliseeritult.

Pärast Ašoka surma käis impeerium alla ja 185 a e.m.a tapeti viimane Maurjade dünastia järeltulija.

Riik lagunes mitmeks osaks.