Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Abhidharma

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Bouddha abhaya-mudra.jpg
Abhidharma (Tib. chö ngön pa)

Tripitaka paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas.

Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr).

Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (Suutra-pitaka) Buddha õpetuskõned;(Abhidharma Pitaka) “Ülima seadmuse korv” filosoofilised traktaadid .

abhidharma (skr ‘seadmuste kohta, seadmuste üle’; pl abhidhamma; tb chos mngon pa; hn apidamo; jp abidatsuma), budismis käsitlus seadmustest, seadmusi kui budismi põhimõisteid süstematiseerivad ja nende tähendust selgitavad tekstid.

abhidharma kujunes aagama suutrate olulist mõisteaparaati korrastava süsteemina u 3.-2. saj e.m.a. A. tekstid koondati budismi pühakirja omaette kogumikuks Abhidharmapit´aka’ks.

Erinevate koolkondade a-d tõenäoliselt erinesid mõnevõrra üksteisest. Tervikuna on säilinud ainult theravaada koolkonna paalikeelne Abhidhammapit´aka. Hiljem loodi mitmeid mittekanoonilisi a.

Tekste, nagu Vasubandhu Abhidharmakośa ja Asanga Abhidharmasamuccaya. A. hõlmab seadmuste loetelusid e maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone. abhidharma süsteemis jaotatakse kõik seadmused kahte ossa: kokkupandud ja kokkupandamatud seadmused.

Esimesse kuuluvad kõik põhjuslikud seadmused, mis hoiavad käigus sansaarat.

Kokkupandud seadmuste arv on eri süsteemides erinev. Sarvastivaada a. kirjeldab 72 seadmust, joogatšaara 100, theravaada erinevad tekstid 170 või 202. A-s grupeeritakse seadmusi mitmel viisil. Tuntuim on jaotus viide kuhja, mida tõlgendatakse kui isiksuse koostisosasid.

Kokkupandud seadmusi iseloomustab kolm tunnust: püsitus, kannatus ja isetus. Kokkupandamatuks seadmuseks on nirvaana, mõnes süsteemis veel ka ilmaruum.