Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel ! |
Difference between revisions of "Alateadvus"
(Bot: Automated import of articles) |
m (bot adding links) |
||
| (One intermediate revision by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
| − | + | ||
{{Create Article | {{Create Article | ||
|image=Freud.jpg, | |image=Freud.jpg, | ||
| Line 7: | Line 7: | ||
| − | Alateadvus ehk (mitte-teadvus) (ka: teadvusetu, ebateadvus, ird-teadvus; (saksa keeles das Unbewusste) on Sigmund Freudi järgi psüühika komponent, mille sisu ei ole antud hetkel hoolimata tahtepingutusest võimalik teadvusesse tuua. Freudi järgi koosneb alateadvus kõikidest psüühika-sisudest, mida teadvusesse ei lasta. | + | [[Alateadvus]] ehk (mitte-[[teadvus]]) (ka: teadvusetu, ebateadvus, ird-[[teadvus]]; (saksa keeles das Unbewusste) on Sigmund Freudi järgi psüühika komponent, mille sisu ei ole antud hetkel hoolimata tahtepingutusest võimalik teadvusesse tuua. Freudi järgi koosneb [[alateadvus]] kõikidest psüühika-sisudest, mida teadvusesse ei lasta. |
| − | Eriti kuuluvad sinna lapselikud tung-soovid. Hiljem asendas Freud psüühikamudeli, mis räägib teadvusest, eelteadvusest ja alateadvusest, teooriaga, mille järgi psüühika instantsideks on Id (Es), Ego (Ich) ja Super-Ego (Über-Ich). Selle mudeli järgi on alateadvus enam-vähem sama mis Id, kuid võib sisaldada ka Super-Ego ja Ego teatud piirkondi. | + | Eriti kuuluvad sinna lapselikud tung-soovid. Hiljem asendas Freud psüühikamudeli, mis räägib [[teadvusest]], eelteadvusest ja [[alateadvusest]], teooriaga, mille järgi psüühika instantsideks on Id (Es), Ego (Ich) ja Super-Ego (Über-Ich). Selle mudeli järgi on [[alateadvus]] enam-vähem sama mis Id, kuid võib sisaldada ka Super-Ego ja Ego teatud piirkondi. |
| − | Carl Gustav Jung võttis kasutusele kollektiivse alateadvuse mõiste. Igal inimesel on lisaks isiklikule ka kollektiivne alateadvus, mis sisaldab inimsoo minevikust pärit kogemuste jälgi ja mis on meil kõigil enam-vähem ühesugune. Selles leidub hulk emotsionaalse värvinguga mõttevorme, arhetüüpe. | + | Carl Gustav Jung võttis kasutusele kollektiivse alateadvuse [[mõiste]]. Igal inimesel on lisaks isiklikule ka [[kollektiivne alateadvus]], mis sisaldab inimsoo minevikust pärit kogemuste jälgi ja mis on meil kõigil enam-vähem ühesugune. Selles leidub hulk emotsionaalse värvinguga mõttevorme, arhetüüpe. |
Latest revision as of 12:21, 31 January 2016
Alateadvus ehk (mitte-teadvus) (ka: teadvusetu, ebateadvus, ird-teadvus; (saksa keeles das Unbewusste) on Sigmund Freudi järgi psüühika komponent, mille sisu ei ole antud hetkel hoolimata tahtepingutusest võimalik teadvusesse tuua. Freudi järgi koosneb alateadvus kõikidest psüühika-sisudest, mida teadvusesse ei lasta.
Eriti kuuluvad sinna lapselikud tung-soovid. Hiljem asendas Freud psüühikamudeli, mis räägib teadvusest, eelteadvusest ja alateadvusest, teooriaga, mille järgi psüühika instantsideks on Id (Es), Ego (Ich) ja Super-Ego (Über-Ich). Selle mudeli järgi on alateadvus enam-vähem sama mis Id, kuid võib sisaldada ka Super-Ego ja Ego teatud piirkondi.
Carl Gustav Jung võttis kasutusele kollektiivse alateadvuse mõiste. Igal inimesel on lisaks isiklikule ka kollektiivne alateadvus, mis sisaldab inimsoo minevikust pärit kogemuste jälgi ja mis on meil kõigil enam-vähem ühesugune. Selles leidub hulk emotsionaalse värvinguga mõttevorme, arhetüüpe.
