Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Difference between revisions of "Alateadvus"

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
m (Bot: Automated text replacement (-yuyu108uuyu.*?yuyu108uuyu +))
m (bot adding links)
 
Line 7: Line 7:
  
  
Alateadvus ehk (mitte-teadvus) (ka: teadvusetu, ebateadvus, ird-teadvus; (saksa keeles das Unbewusste) on Sigmund Freudi järgi psüühika komponent, mille sisu ei ole antud hetkel hoolimata tahtepingutusest võimalik teadvusesse tuua. Freudi järgi koosneb alateadvus kõikidest psüühika-sisudest, mida teadvusesse ei lasta.
+
[[Alateadvus]] ehk (mitte-[[teadvus]]) (ka: teadvusetu, ebateadvus, ird-[[teadvus]]; (saksa keeles das Unbewusste) on Sigmund Freudi järgi psüühika komponent, mille sisu ei ole antud hetkel hoolimata tahtepingutusest võimalik teadvusesse tuua. Freudi järgi koosneb [[alateadvus]] kõikidest psüühika-sisudest, mida teadvusesse ei lasta.
  
Eriti kuuluvad sinna lapselikud tung-soovid. Hiljem asendas Freud psüühikamudeli, mis räägib teadvusest, eelteadvusest ja alateadvusest, teooriaga, mille järgi psüühika instantsideks on Id (Es), Ego (Ich) ja Super-Ego (Über-Ich). Selle mudeli järgi on alateadvus enam-vähem sama mis Id, kuid võib sisaldada ka Super-Ego ja Ego teatud piirkondi.
+
Eriti kuuluvad sinna lapselikud tung-soovid. Hiljem asendas Freud psüühikamudeli, mis räägib [[teadvusest]], eelteadvusest ja [[alateadvusest]], teooriaga, mille järgi psüühika instantsideks on Id (Es), Ego (Ich) ja Super-Ego (Über-Ich). Selle mudeli järgi on [[alateadvus]] enam-vähem sama mis Id, kuid võib sisaldada ka Super-Ego ja Ego teatud piirkondi.
  
Carl Gustav Jung võttis kasutusele kollektiivse alateadvuse mõiste. Igal inimesel on lisaks isiklikule ka kollektiivne alateadvus, mis sisaldab inimsoo minevikust pärit kogemuste jälgi ja mis on meil kõigil enam-vähem ühesugune. Selles leidub hulk emotsionaalse värvinguga mõttevorme, arhetüüpe.
+
Carl Gustav Jung võttis kasutusele kollektiivse alateadvuse [[mõiste]]. Igal inimesel on lisaks isiklikule ka [[kollektiivne alateadvus]], mis sisaldab inimsoo minevikust pärit kogemuste jälgi ja mis on meil kõigil enam-vähem ühesugune. Selles leidub hulk emotsionaalse värvinguga mõttevorme, arhetüüpe.

Latest revision as of 12:21, 31 January 2016

Freud.jpg
Alateadvus ehk (mitte-teadvus) (ka: teadvusetu, ebateadvus, ird-teadvus; (saksa keeles das Unbewusste) on Sigmund Freudi järgi psüühika komponent, mille sisu ei ole antud hetkel hoolimata tahtepingutusest võimalik teadvusesse tuua. Freudi järgi koosneb alateadvus kõikidest psüühika-sisudest, mida teadvusesse ei lasta.

Eriti kuuluvad sinna lapselikud tung-soovid. Hiljem asendas Freud psüühikamudeli, mis räägib teadvusest, eelteadvusest ja alateadvusest, teooriaga, mille järgi psüühika instantsideks on Id (Es), Ego (Ich) ja Super-Ego (Über-Ich). Selle mudeli järgi on alateadvus enam-vähem sama mis Id, kuid võib sisaldada ka Super-Ego ja Ego teatud piirkondi.

Carl Gustav Jung võttis kasutusele kollektiivse alateadvuse mõiste. Igal inimesel on lisaks isiklikule ka kollektiivne alateadvus, mis sisaldab inimsoo minevikust pärit kogemuste jälgi ja mis on meil kõigil enam-vähem ühesugune. Selles leidub hulk emotsionaalse värvinguga mõttevorme, arhetüüpe.