Amarāvatī

Amarāvatī, kunagine budismi keskus ja pühapaik Kagu-Indias, tänapäeva Andhra Pradeshi osariigis Krishna jõe äärses Gunturi maakonnas.

Amarāvatī kompleksi rajamine algas 2. saj e.m.a, kuid suurima õitsenguni jõudis see Andhrat valitsenud Šātavāhana dünastia ajal (1.–4. saj), mil rajati keskne suur *stuupa.

India sakraalarhitektuurile tüüpilist rikkalikult skulptuuride ja bareljeefidega kaunistatud kuplikujulist peastuupat ümbritses hulk väiksemaid; samuti asusid seal munkade eluruumid, väitlussaalid ja muud ehitised.

Amarāvatī kompleksi suurejoonelist väljaehitamist soodustas tema asukoht tollase Andhra pealinna Dhanjakātaka (Dhānyakat'aka) vahetus läheduses.

Šātavāhana dünastia ajal ja järgnevatel sajanditel oli Amarāvatī, oluliseks *mahajaana keskuseks Lõuna-Indias, säilitades oma tähtsuse kuni 14. saj.

Tõenäoliselt on Amarāvatīseotud ka *vadžrajaana kujunemisega, kuna selle traditsiooni kohaselt kuulutas Buddha seal *Kālacakra-tantra’t .

Tänapäeval ei ole Amarāvatī ehitised säilinud.

Suur osa arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kunstimälestisi asub maailma erinevates muuseumides.