Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Amatsoonid

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Amatsoon.jpg
Amatsoon-01.gif
Amatsoon-0.jpg
Amatsoonid olid kõige rahuarmastavama nümfi, Harmonia tütred, ent nende isa oli kohutav sõjajumal Ares .

Nad olid vallutushimulised naised, kes elasid omaette rahvana Väike-Aasias (Antiigileksikon, 1983) Kaukasuse ümbruses ja nende

pealinna kutsuti Themiskyraks (Hamilton, 1975), moodustades sõjakate naiste kogukonna, keda sküüdid nimetasid

„meestetapjateks“.

Nad heitsid oda, käisid jahil ega pidanud lugu naiste tööst. Võidetuna Väike-Aasia kreeklaste poolt Thermodoni jõe ääres,

tõmbusid nad Sküütiasse tagasi ning segunesid noorte pärismaalastega, kes nende usalduse võitsid ja nendega ühinesid,

sauromaatide rahvaks.

Arvamus, et amatsoonid lasid endal parema rinna ära lõigata või ära põletada, et nad saaks takistamatult vibu pingutada, ulatub

rahvaetümoloogiasse, mis mõtestab lahti sõna a-mazones tähenduse „rinnatud“ . Amatsoonimüütide ajalooliseks aluseks

peetakse kaduva ürgühiskonna matriarhaalsete hõimude enesesäilitamisvõitlust, kuivõrd mainitakse, et mehi vajasid amatsoonid

ainult soo jätkamiseks (Antiigileksikon, 1983), samaaegselt peegeldavad amatsoonimüüdid meestemaailma hirmu naiste ees, keda

teatakse kasutavat relva. .



Kuigi amatsoonid on küllaltki tuntud, on nendest säilinud ainult üksikud lood.

On teada, et nad vallutasid Lüükia ja Früügia ning tungisid Atikasse.

Trooja sõjas võitlesid nad kreeklaste vastu oma kuninganna Penthesileia juhtimisel.

Kreeka kirjanik Pausanias märgib, et Penthesileia tapja oli vapraim kreeka võitleja Achilleus, kellel oli hiljem kahju, kui nägi noore ja ilusa naise surnukeha.

Amatsoonidega võitlema saatis Tirynsi kuningas Proitos oma naise õhutusel vapra korintoslase Bellerophoni, et noor heeros sureks, ent Bellerophoni saatis edu.

Ateena kangelane Theseus läks sõjakate naiste maale (mõned autorid väidavad – koos Heraklesega, teised – üksi) ja tõi sealt kaasa ühe naise, nimega Antiope, teiste allikate järgi Hippolyte.

Neil sündis poeg Hippolytos, pärast kelle sündi tulid amatsoonid oma röövitud kaaslast päästma, kuid naistevägi õnnestus viimaks puruks lüüa. Amatsoonidega oli tegemist ka Heraklesel.

Üheksandaks ülesandeks, mille Euryshtes talle andis, oli ära tuua amatsooni Hippolyte vöö.

Kui olümplaste käskijanna Hera poleks andnud amatsoonidele mõtet, et Herkles tahab nende kuningannat ära röövida, oleks kangelane vöö vist üsna hõlpsalt kätte saanud.

Nüüd aga ründasid sõjakad naised vägilase laeva ning Hippolyte lahkus oli unustatud, sest teda peeti rünnaku eest vastutavaks.

Kuninganna tapeti, ka teistest naissõdalastest saadi jagu ning vöö toodi ära (Hamilton, 1975).


Amatsoonid on rohkem inspireerinud kunstnikke kujusid raiuma ja pilte maalima kui luuletajaid neist kirjutama.

Võitlust Hippolyte vöö pärast on kujutatud Pariisis asuval Kleophadrese vaasil, Theseuse sõjakäiku ja Antiope/Hippolyte röövimist

kujutab Mysoni amfora (amfora – kahe kõrvaga kõhukas anum, valmistatud enamasti savist, harvemini metallist, puust või

klaasist), amatsoonide kuninganna tapmist Trooja sõjas kujutab Penthesileia vaas.


Amatsooniskulptuuride hulgas paistavad eriti silma kreeka kujurite Polykleitose, Pheidiase, Kresilase ja Phradmoni loodud nn.

Efesose haavatud amatsoonid.

Antiigijärgses kunstis, eriti barokis, on amatsoone sageli kujutatud ajastu kunstistiiliga kohandatult (Antiigileksikon, 1983).

Tänapäeval kasutatakse sõna “amatsoon” rohkem naissõduri, naisratsaniku või naismootorratturi kohta.