Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Amoha

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Digital-brain.jpg
Drinking-milk.jpg
Orient-beach.jpg
Tea-cup of tea.jpg
Amoha - (meeleselgus)

Täielik arusaamine praktilisest teadmisest - tänu eelmiste elude viljadele, juhistele, mõtlemisele, mõistmisele.

Funktsioon: sama mis eelmine.

Hoiakud:

- madal mees: pöörab küll oma meele sellelt elult ära ega ole sellesse kiindunud, aga siiski valmistub tulevaseks eluks

- keskmine mees: pöördub ära ihast kiinduda elu headesse asjadesse

- suur mees: pole kiindunud ei sansaarasse ega nirvaanasse

See, mida inimene on saavutanud sünni kaudu, tuleneb varasemate elude viljadest, mitte elutingimustest.

Mida ta on uurinud, tuleb kuulamise, mõtlemise ja mõtisklemise kaudu.

Mõistmine (prajna) tuleneb Buddha õpetustest ja kommentaaridest.

Õpetustel on 12 alajaotust:

- sutra,

- geya,

- vyakarana,

- gatha,

- udana,

- nidana,

- avadana,

- itivrittaka,

- jataka,

- vaipulya,

- adbhutadharma,

- upadesa.

Need üldistuvad 3-ks:

- sutrapitaka: vaimse ühtsuse harjutamine

- vinayapitaka: distsipliini harjutamine (selgitab distsipliini ja vaimset ühtsust)

- abhidharmapitaka: kriitikavõime harjutamine

Maitreja: “Kõik peale PP tuleb ära jätta.

Järelikult on prajna kõrgeim (väärtus).

Ja kuna selle aluseks on õppimine, on õppimine kõrgeim (väärtus).”