Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Asanga

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Asanga.jpg
Asanga ( tiib: thogs med skr asan´´ga,) Gandhārast pärit 4- 5. sajandil elanud India budistlik õpetlane pandit,kes alustas enda budismi õpinguid hinajaana traditsioonis,kuid tänu enda venna Vasubandhu mõjutusel kolis üle mahajaana koolkonda.

Ta olevat algul järginud *hinajaanat, kuid siis pöördunud *mahajaanasse, kuhu pööras ka oma noorema venna *Vasubandhu.

Mütologiseeritud eluloo järgi olevat ta kujustanud *bodhisattvat ja tulevast *buddhat *Maitrejat ning viibinud isegi viimase juures *Tušita taevas.

Maitrejalt olevat ta saanud õpetusi, mida edastas oma töödes, mistõttu Maitreja on isegi märgitud mõne Asangale omistatud töö autoriks.

Asanga tähtsamad teosed on *Abhidharmasamuccaya, *Mahāyānasam´graha ja *Yogācārabhūmi-śāstra.

Asanga on samuti koostanud värsskokkuvõtteid-kommentaare *ületava mõistmise suutratele, millest tuntumad on *Abhisamayālam´kāra ja *«Teemantsuutra » kommentaar «Seitsekümmend salmi» (skr kārikasaptati).



Alayavijñāna kontseptsioon on esitatud peamiselt kahes *mahajaana suutras, *Sam'dhinirmocana-sūtra’s ja *Lankāvatāra-sūtra’s, samuti *Asanga teoses *Mahāyāna-sam'graha.

Ālayavijñāna teooria on *abhidharma viie * isiksuse koostisosa hulka kuuluva ‘ teadvusekogumi ’ (skr vijñānaskandha ) käsitluse edasiarendus.

Asanga määratleb seda kolmeosalisena: *meel (skr citta), meeleorgan (skr manas) ja *teadvus (skr vijñāna ).

Esimest neist mõistab ta kui ālayavijñānat, mis sisaldab ‘kõige oleva seemneid’ (skr sarvabījaka ) ja on põhjuslikult sõltuv *tegudest.