Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Avalokitešvara

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Avalokita-taola-oma.jpg
Avalokitesvara kuan yin by tigermyuou.jpg
Avalokitesvara-kk0.jpg
Avalokita-gyalwa gyamtso red chenrezig.jpg
Avalokita-ju5.jpg
Avalokiteshvara 1.jpg
Avalokitešvara - (tiib; - spyan ras gzigs) mahajaana ja vadzhrajaana mütoloogias peamisi bodhisattvaid, kaastunde kehastus.

Nimetuse " Avalokitešvara " tähendus ja päritolu pole täiesti selge. Liitsõna avalokita-ishvara tõlgitakse

erinevalt "allavaatavaks jumalaks", "jälgivaks isandaks", "isandaks, keda on nähtud", "pilgu isandaks" jne.


Avalokitešvara tiibetikeelne nimetus on spyan-ras-gzigs ("vaatav silm"), mongolikeelne - nidü-ber-üjegchi ("silmitsev").

Täiesti võimalik, et Avalokitešvara nimetuse algupäraseks vormiks oli avalokita-svara ("helisid jälgiv"), mis esineb Sise-Aasiast leitud iidsetes käsikirjades.


Seda oletust kinnitavad ka budistlike suutrate varased tõlked hiina keelde, kus Avalokitešvara nimeks on Guanyin ("helisid jälgiv") või Guan-shi-yin ("maailma helisid

jälgiv"), mis on säilinud vaatamata VI sajandi algul tehtud katsetele asendada see nimetusega Guan-zi-zai ("vaatlev valdjas"), mida võib pidada sanskritikeelse Avalokitešvara otsetõlkeks.


Hiina keelsele nimele Guan-shi-yin viitab ka teine mongolikeelne nimetus Honshim (Hongshim, Homshim), mida kasutatakse (eelkõige tavamütoloogias: šamanistlikes

ülistuslauludes, pärimustes jm.) kõrvuti õige sanskritikeelse nimekuju ja selle mongolipärase variandiga Arja-Bolo,Arja-Bula jt.

Avalokitešvara võib võtta erinevaid kujusid (ühtekokku on neid kolmkümmend kaks), et päästa kannatavaid olendeid, kelle karjeid ja oigeid ta kuuleb.


Avalokitešvara võib esineda hinduistliku jumala (Brahma, Ganeša, Višnu, Šiva jt) kujul, budana või mistahes olendina ning ilmuda mistahes sansaara sfääris (sealhulgas ka põrgus).

Indiast alguse saanud Avalokitešvara kultus levis eriti laialt Hiinas ja teistes Kaug-Ida


Alates VII-VIII sajandist on Hiinas märgata Avalokitešvara soo muutumist: mehekujulise Avalokitešvara kõrvale tekkis ka naisekujuline, mis hiljem tõrjus mehekujulise hüpostaasi välja.

Vadžrajaanas võtab Avalokitešvara (Sinhanada Avalokitešvara), küll lootosõit hoidvana (Padmapani Avalokitešvara), küll neljakäelisena (Shadakshari Avalokitešvara), küll üheteistnäolise ja sajakäelisena (Ekadashamukha Avalokitešvara) jne.


Ka siin rõhutatakse tema sidet Amitabhaga, kuid peale selle, et Avalokitešvara elab Sukhavatis, on tal ka isiklik paradiis lumistel mägedel - Potala.

Vadzhrajaana Avalokitešvarat austatakse eriti Tiibeti budismis, kus tema maiseks


kehastuseks peetakse kagjü koolkonna juhti karmapad ning geluki koolkonna juhti dalai-laamat.

Tšhenrezig (sanskr. Avalokitešvara) on mahajaana ja vadžrajaana üks olulisem bodhisattva ning kaastunde kehastus.



Ta nime võib tõlkida kui “Tema, kes jälgib maailma, kannatus silmis“.

Ta valab pisaraid nähes kuue ilma ja kolme sfääri olendite kannatusi ja ei lakka kunagi aitamast kõikidel olenditel saavutada valgustumist.

Tšhenrezig võib võtta erinevaid kujusid, ühtekokku on neid kolmkümmend kaks, et päästa kannatavaid olendeid.


Samuti võib ta kehastuda suurtes õpetajates.

Näiteks dalai-laamat peetakse Tšhenrezigi kehastuseks.

Enamasti kujutatakse teda lootosõiel säravalt valgena.

Ühes käes hoiab ta palvehelmeid, teises lootoslille õit ning südame kohal kalliskivi.



Üle õla on visatud hirvenahk.

Tšhenrezigil on ka üheteistpealine, tuhandekäeline kuju.

Legendi järgi purunes ta pea tohutut hulka probleeme lahendades.

Nagu kõikidel bodhisattvatel nii on ka temal mitte ainult visuaalne kuju, vaid ka mantra.

Mantra on heliline sümbol, mis annab valgustumise väärtusi edasi samamoodi kui visuaalse vormi värv ja poos.

Mantra sõnadel polegi otsest tõlget ega tähendust ning tegelikult pole see ka oluline.




Tšhenrezigi mantra on tuntud OM MANI PADME HUNG, millel on sajanditega kogutud tohutu vägi ning mida mõnikord tõlgitakse “Om kalliskivi lootoses Hung”. erinevaid kujusid ja kannab erinevaid nimesid.

Teda kujutatakse küll India printsina.




On olemas ka hüpotees, mille kohaselt on bodhisattva nime aluseks hoopis sõna avalokita (pl apalokita) kõrvaltähendus ‘päästja, vabastaja’; Avalokitešvara tähendus oleks

sel juhul ‘päästja isand’, mis vastaks tema kirjeldusele ja iseloomustusele varajastes allikates, nt «Lootossuutras».

Avalokitešvara tiibetikeelne nimetus tähendab ‘vaatav silm’, mongolikeelne nidüber üjegci ‘silmitsev’.

Veel ühe hüpoteesi järgi on nime Avalokitešvara algkujuks hoopis avalokita-svara (skr ‘helisid jälgiv’), mis esineb Sise-Aasiast leitud «Lootossuutra» fragmentides.


Seda oletust kinnitavad ka budistlike suutrate varajased tõlked hiina keelde, kus Avalokitešvara nimeks on

Guanyin (hn ‘helisid jälgiv’) või Guanshiyin (hn ‘maailma helisid jälgiv’).

See nimi on Hiinas jäänud üldkasutatavaks tänapäevani vaatamata 7. sajandil tehtud katsetele asendada see

nimega Guanzizai (hn ‘vaatlev valdjas’), mida võib pidada sanskritikeelse Avalokitešvara otsetõlkeks.


Hiinakeelsele nimele Guanshiyin viitab ka Avalokitešvara teine mongolikeelne nimetus Honšim, mida kasutatakse

eelkõige tavamütoloogias nagu šamanistlikes ülistuslauludes, pärimustes jms kõrvuti õige

sanskritikeelse nimekuju ja selle mongolipärase variandiga Arja-Bolo, Arja-Bula jt.

Üks varasemaid tekste, mis räägib Avalokitešvarast, on Gan´d´avyūha-sūtra, kus ta esineb Lõuna-Indias Potalaka mäel elava õpetaja-bodhisattvana, mitte aga veel kõikvõimsa päästjana.

Veidi hilisemas Sukhāvatīvyūha-sūtra’s esindab A. bodhisattvana Amitābhat. «Lootossuutras» ja Samādhirāja-sūtra’s kohtame A-t aga juba kõikide olendite päästjana.

«Lootossuutras» võrdsustatakse Avalokitešvara austamine loendamatute buddhade austamisega.

Ta võib võtta erinevaid kujusid (ühtekokku on neid kolmkümmend kaks), et päästa kannatavaid olendeid.

Avalokitešvara võib esineda ka mõne hinduistliku jumala (Brahma, Ganeša, Višnu, Šiva jt) kujul, buddha või mistahes muu olendina ning ilmuda ükskõik missuguses sansaara vallas, sh ka põrgus.


Avalokitešvara kultus kulmineerus Karan´d´avyūha-sūtra’s (4.–5. saj), kus teda austatakse palju rohkem kui buddhasid ning talle omistatakse isegi mõningaid jumal-looja omadusi.

Indiast alguse saanud A. kultus levis eriti Hiinas ja teistes Kaug-Ida maades, kus alates 7.-8. sajandist on märgata A. soo muutumist: mehekujulise A. kõrvale tekkis ka naisekujuline, mis hiljem tõrjus mehekujulise välja.

Vadžrajaanas võtab Avalokitešvara erinevaid kujusid ja kannab erinevaid nimesid.

Teda kujutatakse küll India printsina (Sinhanāda Avalokitešvara), küll lootosõit hoidvana (Padmapāni Avalokitešvara), küll kuuekäelisena (Šadakšari Avalokitešvara), küll üheteistnäolise ja sajakäelisena (Ekadašamukha Avalokitešvara) jne.

Ka siin rõhutatakse tema sidet Amitābhaga, kuid peale selle, et Avalokitešvara elab Sukhāvatīs, on tal ka oma asupaik lumistel mägedel – Potala.

Avalokitešvarat austatakse eriti tiibeti budismis, kus tema maiseks kehastuseks peetakse karmapad ning dalai-laama t.

Avalokitešvara mantraks on om mani padme hum.


100 silbiline Avalokitešvara mantra ;

Namo Ratna Trayaya Namah Arya Gyana Sagara Vairochana Byuha Rajaya Tathagataya Arhate Samyaksam Buddhaya Namah Sarva Tathagatebhyah Arhatebhyah Samyaksam Buddhebhyah Namah Arya Avalokiteshvaraya Bodhisattvaya Mahasattvaya Mahakarunikaya Tadyatha Om Dhara Dhara Dhiri Dhiri Dhuru Dhuru Itti Vatte Chale Chale Prachalae Prachalae Kusume Kusumavare Ilae Mae Lae Chetae Jvalam Apanaya Svaha