Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Avastamata imed

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Tuuru-stuupa.jpg
Rotaalia-stuupad-vrv.jpg

Eesti peidab hämmastavaid asju.

Peale seda, kui Dalai-Laama sai Tartu Ülikooli audoktoriks, ei saanud me jätta külastamata mõnda Eesti stuupat . Suurejoonelisim ja esimene neist, Tuuru küla stuupade ansambel oligi meie eesmärgiks.

Üks stuupa on veel kuskil Viljandimaal, selle jätsime järgmiseks korraks.

Kõigepealt tiirutasime ringi Tuuru küla ümbruses ja kui visuaalsel vaatlusel stuupade tippe tuvastada ei õnnestunud, kasutasime ära esimese õlekõrre, milleks oli aerofoto.

Seegi ei andnud kuigi palju tulemusi ja pidime võtma teise õlekõrre - kohaliku võõrastemaja.

Sealne administraator juhatas meid kolmanda õlekõrre - kohaliku eluga kursis oleva naabrinaise juurde. ja tema juba juhataski, kuhu vaja.

Tuuru stuupad olid üllatavalt lihtsas kohas. Imestasime, et me neid varem ei näinud.

Perenaine ütles, et stuupad olid just eelmisel nädalal üle lubjatud, milline vedamine.

Mantralipud olid vaid räbaldunud, sest torm oli hoolega mantraid keerutanud ja vihmane aasta oli ka teksti lippudel ära pleegitanud.

Järgmisena otsisime üles Puhtulaiu, mis teadupärast pidi olema üks imelisemaid paiku Läänemaal ja miks mitte ka kogu Eestis.

Seegi vastas enam-vähem tõele.

Kes küll oskaks oodata laialehise metsaga kaetud laiult Schilleri mälestusmärki ja tervet rida teisi romantilisi ausambakesi kuus ornitoloogiajaama 1953. aastal ehitatud kena majakesega.

Vaatetorn oli aga jaanuaritormist vildakaks pekstud ja seisab ilmselt oma viimaseid aastaid omal jalal, kui teda parandama ei hakata. Silmapiirilt hiilis Virtsu tuulikute tagant ligi äikesepilv ja selle saatel me tagasi Tallinna läksimegi.

link