Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Bön

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Lopon tenzin namdak rinpoche.jpg
Triten norbutse monastery.jpg
Bön (ka: böön; tiibeti keeles bon) oli algselt Tiibeti valitsev usund enne budismi tulekut 8. sajandil.

Bön sisaldas šamanistlikke ja animistlikke kujutlusi.

Selle preestrid olid bönpod.

Sõna bon tähendab böni järgijatel 'tõde', 'tõelus'ja 'tõeline õpetus', umbes nagu Tiibeti budismis sõna chos 'seadmus'.

Budism ja bön on Tiibetis teineteist tugevasti mõjutanud.

Bönist võttis Tiibeti budism šamanismi elemente, budism omakorda kujundas böni filosoofia ümber, nii et erinevused on nüüdseks peamiselt terminoloogilised ja ikonograafilised.

Ometi on bön – hoolimata budismi privilegeeritud seisundist riigiusundina viimastel sajanditel – säilinud ning 1977 tunnustas Tiibeti eksiilvalitsus seda ametlikult vaimse koolkonnana.


Kuni 7. sajandini oli bön levinud eelkõige Kangrinboqê mäge ümbritsevas Zhang Zhungis Tiibeti lääneosas.

Zhang Zhungi kuningate dünastia lõppes 8. sajandil, kui maa vallitas Kesk-Tiibeti kuningas Trisong Detsen ning Zhang Zhungi kuningas Ligmincha (Ligmirya) suri.

Kui 9. sajandil juurdus budism, tõrjuti bön tagasihoidlikule kohale (näiteks jäid böni preestrid kõrvale kuningate matusetseremooniatelt).

Kuningas Langdarma (valitses 836-842) aga vaenas kuningas Trisong Detseni ajast saadik üha mõjukamaks muutunud budismi ning edendas böni.

Pärast tema mõrvamist taandus bön tiibeti kultuuriruumi ida- ja läänepiirkondadesse.

On võimalik, et tollel religioossete segaduste ja tagakiusamiste ajal sai alguse tantristlike õpetuste vahetus njingma koolkonna ning böni vahel.


bön (tb bon), traditsioonilises tähenduses tiibeti rahvausund, mille juured ulatuvad eelbudistlikku aega.

Bön on saanud oma nimetuse preestrite (bönpo, tb bon po) järgi, kes tegutsesid muistses Tiibetis šamaanidena ning matusetalituste, ohvririituste ja tõenäoliselt ka kuninglike tseremooniate korraldajatena.

Kirjalike allikate puudumise tõttu on böni varasemast ajaloost väga vähe teada. bön tervikliku religioonina kujunes välja II at alguseks ja seda juba oluliselt budismist mõjutatuna, säilitades vaid vähesel määral varasema rahvausundi rituaalseid elemente ja pärimusi.

Kuigi bön on ennast ajaloo vältel budismile vastandanud, kopeerib tegelikult suur osa b-i õpetusest, pühakirjast ja rituaalist budismi.

böni rajajaks peetakse poolmütoloogilist tegelast Šenrapi (tb gshen rab), kes olevat saabunud Tiibetisse lääne poolt.

Sarnaselt *Šākjamuniga nimetatakse tedagi virgunuks ning mõlema eluloos on ühiseid jooni (nt sündimine kuningapojana ja varasem elu õukonnas, hiljem aga ilmaliku elu hülgamine).

Ka bönis on kesksel kohal budismi olulised mõisted, nagu *virgumine (tb byang chub), *virgunu (tb sangs rgyas) jt.

Sõna bön ennast kasutatakse böni tekstides sarnases tähenduses kui budismis sõna *dharma e seadmus (tb chos).

Ka böni pühakiri, mis lõplikult fikseeriti ja kataloogiti 18. saj, on jaotatud kahte kogusse nagu budismi pühakiri *Kandžur ja *Tandžur.

böni keskuseks Tiibetis on 15. saj algul rajatud Menri (tb sman ri) klooster.

Uuemal ajal, alates 19. saj teisest poolest, on bön ja tiibeti budism omavahel tunduvalt lähenenud ja tänapäeval peetakse b-i mõnikord isegi tiibeti budismi viiendaks koolkonnaks *ningma, *kagjü, *sakja ja *geluki kõrval.

Varajase böni isoleeritud haruks peetakse 9.-10. saj Tiibetist välja rännanud tänapäeva Hiina Yunnani provintsi loodeosas Lijiangis elava nahi (hn naxi) rahvakillu traditsioonilist dongpa religiooni.