Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

BUTOKUKAI

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Butokukai016.jpg
Karate-kick.jpg
Karate 3.jpg

Kui rääkida kaasaegse Budo ajaloost, ei saa mainimata jätta Butokukaid (korrektselt – Dai Nihon Butokukai – Dai=suur, Nihon=Jaapan).

1876.a. kaotati samurai-reziim, Tokugawa Bakufu Jaapanis ja loodi kaasaegne Meijin-valitsus. 1889 kinnitati Jaapanis põhiseadus Euroopa mudeli järgi. 1890 avati Jaapani Riigipäev. 1894-95 sõdis Jaapan Hiina vastu. Jaapan võitis sõja ja sai Korea ja Taiwani oma võimu alla. Algas jaapanlaste tee koloniaalvõimude kõrvale. Aja jooksul muutus kliima Jaapanis europaseerumisest läbi Jaapani õppimise Euroopalt, et kiirendada moderniseerumist ja industrialiseerimist, natsionalismiks (et Jaapan pöördub tagasi kõige Jaapanipärase poole). See lõi konflikti kahe grupi vahel: ühed toetasid progressiivset europaseerumist, teised konservatiivset natsionalismi. Natsionalism hakkas vähehaaval domineerima üle kogu Jaapani. Keiser Kanmu viis 794a. pealinna Nahast üle Kyotosse. 1895 tähistati selle sündmuse 1100-aasta juubelit Heian Jingu (Shinto tempel) ehitamisega palee järgi, mis asus Kyotos. 1100.a. tagasi. Sellega seoses asutati Butokukai, et jälle taaselustada Budotegevust Jaapanis. Budo alaväärtustati Jaapanis 1867.a. europaseerimise ajal. Siis vaadeldi kõike jaapanipärast kui mittekaasaegset. Kuid ajad muutusid ja jaapanlane olemine muutus jälle tähtsaks.

Butokukai pidi ehitama Butokudeni (Budo treeninghalli) Heian Jingusse Kyotos ja korraldama Budotreeninguid iga aasta. Alguses toimusid treeningud oktoobrikuus.

Butokukai oli iseseisev organisatsioon, kuid selle president oli suguluses Jaapani keisriga, esimees oli Kyoto-lääni maavalitseja ja asepresident oli Heian Jingu ülempreester. Igale maavalitsejale pakuti presidendikohta oma lääni haruorganisatsioonis. See tähendab, et mitmed ametiisikud olid asjaga seotud. 1889 valmis plaanikohaselt Butokuden. Samaaegselt viidi treeningupäevad vana Jaapani traditsiooni kohaselt maikuusse. Treeningud mai alguses jätkuvad ka tänapäeval, kuigi Butokukai ise lakkas olemast 1946.a.

Samaaegselt hakkas Butokukai välja jagama Seirensho diplomeid (diplom, et see isik on tublisti treeninud) 5-15 tublile Budoõpilasele, et innustada nende Budotegevust.

1902.a. hakkas Butokukai kasutama Hanshi ja Kyoshi tiitleid. Need, kes said Hanshi-tiitli, said Butokukailt elu lõpuni pensioni 25 yeni aastas. 1934.a. võeti kasutusele ka Renshi (väljaõpetatud) tiitel.

Peale selle avas Butokukai kooli tulevastele Budoinstruktoritele (1905 oli selle nimi BujutsuKyoin Yoseisho – Bujutsuõpetajate Instituuti tunnustati kui asutust 1909, Bujutsu Senmon Gakko 1912 – Bujutsu kool Jaapani kooliseaduse järgi, Budo Senmon Gakko 1919 – esimest korda kasutati sõna “Budo” ametlikus seoses Jaapanis).

1912.a. kinnitas Butokukai Dai Nihon Kendo Kata, mis koosneb 10 tehnikast. Seda õpivad Kendoharrastajad ka tänapäeval.

Dan-kraade Kendos jagab Butokukai alates 1917.

Butokukai hakkas välja andma Dan-kraade ka Judo-harrastajatele, mis lõi konflikti Kodokaniga (Kano Jigoro, ajakiri “Judo”, aprill 1932).

II.ms alguses võttis riik Butokukai juhtimise üle, et tõmmata see sõjategevusse (1942) koos selleaegse peaministri Tojo Hidekiga kui president (üldiselt kutsuti seda Tojo-Butokukai). Kuid Jaapan kaotas sõjas USA ja Liitlaste vastu 1945. Võitjate okupatsiooniarmee peakorter (GHQ – General Headquarters) vaatles Butokukaid kui rahuvaenulikku organisatsiooni ja 1946 oli Butokukai sunnitud tegevuse lõpetama. Kuid GHQ polnud sellega rahul ja likvideeris Butokukai okupatsiooniseaduse abil. Kõik Butokukai varad konfiskeeriti ja Butokukai juhte tabas nn. “puhastus” – nad vallandati töölt ja nad ei tohtinud teatud perioodil teha avalikku tööd.

Tänapäeval jagab Jaapani Kendoföderatsioon oma liikmetele Dankraade ja tiitleid Renshi, Kyoshi ja Hanshi.

Mis puudutab Karated ja Butokukaid, siis võttis Funakoshi Gichin osa 1916a. osa õpetamisest (F.G. raamatu järgi, kuid kahjuks muud tõendid puuduvad). 1929 pidas Konishi Kosuke seal Karatetreeninguid. Edasi võtsid 1930.a. Butokukai treeningust osa Ueshima Kyotada ja Konishi Kosuke. Nad said esitleda Karated kui Judo osa. 1933.a. tunnustas Butokukai Karated kui iseseisvat Budokunsti. Treeninguteks Butokukais 1940 registreeriti järgmised 7 Karatestiili:

Shotokanryu - Funakoshi Gichin
Wadoryu - Ohtsuka Hironori
Shitoryu - Mabuni Kenwa
Gojuryu - Miyagi Chojun
Kosokunryu - Nagamine Shoshin
Keishi Kenpo - Namiki Kotaro
Kushinryu - Uejima Sannosuke
Nippon Kenporyu - Konishi Kosuke

See on esimene Karatestiilide deklaratsioon.

Miyagi Chojun sai tiitli Kyoshi Butokukailt 1937, samaaegselt Konishi Kosuke ja Uejima Sannosukega. 1938 sai Ohtsuka Hironori tiitli Renshi ja 1942 tiitli Kyoshi.

Niisiis on Butokukai mänginud võtmerolli Karateühiskonna tunnustamisel ja heakskiitmisel.

Kuidas on lugu tiitlitega tänapäeval? Mis puutub Wadokaisse, jagab Wadokai välja oma liikmetele tiitleid Hanshi, Kyoshi ja Renshi. Kuid kahjuks puudub pension nagu Butokukai ajal.

http://www.wadokai.ee/butokukai.php