Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Bardod

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search

Bardo on tiibetikeelne sõna, mis tähendab lihtsalt üleminekut või tühimikku ühe olukorra lõpu ja teise alguse vahel. Bar tähendab "vahepeal" ja do "riputatud" või "heidetud". Sõna "bardo" on kuulsaks teinud populaarne "Tiibeti surnuteraamat"... Raamatu tegelik nimi on "Bardo tödrol Chenmo", mis tähendab "Suur vabanemine kuulmise läbi bardos". Bardo - õpetused on igivanad ja esinevad nõndanimetatud dzogtzeni tantrates. Nende õpetuste katkematu edasandmiseahel ulatub inimsoost õpetajate kaudu tagasi ürgbudismini, kes sümboliseerib meie meeleloomuse absoluutset, paljast, taevataolist algset puhtust.


Bardod

Sõna bardo seostatakse tavaliselt surmaga. On tõsi, et sõna "bardo" tähistab tiibeti algkeeles surma ja ümbersünni vahelist seisundit, ent sel on ka laiem tähendus....

Võime kogu oma eksistentis jagada neljaks reaalsuseks, elu, suremine ja surm, surmajärgne olek ja ümbersünd.

Need on neli bardot:

- praeguse elu "loomulik" bardo
- suremise "piinarikas" bardo
- Dharmataa "kirgas" bardo
- saamise "karmalik" bardo

1. Praeguse elu loomulik bardo hõlmab kogu sünni ja surma vahele jäävat aega. Meie praeguste teadmiste valguses võib see näida midagi enamat kui lihtsalt bardo ehk üleminek. Ent kui järele mõelda, saab selgeks, et võrreldes meie karmaliku biograafia tohutu pikkusega on praeguses elus veedetav aeg tegeliikult suhteliselt lühike. Õpetused rõhutavad, et praeguse elu bardo on ainus ja seetõttu parim aeg valmistutada surmaks, omandades õpetusi ja teostades neid, kuni need on kogu aeg teie elus kohal.

2. Suremise piinarikas bardo kestab alati suremiseprotsessi algusest kuni nõndanimetatud sisemise hingamise lõppemiseni; selle, kulminatsiooniks on omakorda meeleloomuse esilekerkimine surmahetkel, mida nimetatakse "algkirkuseks".

3. Dharmataa kirgas bardo hõlmab surmajärgset kiirgava meeleloomuse, kirkuse või "selge valguse" kogemust, mis ilmub heli, värvi ja valgusena.

4. Saamise karmalik bardo ongi see, mida me tavaliselt nimetame bardoks ehk vaheseisundiks, mis kestab kuni uude sündi astumiseni.

Kõiki neid bardosid eristab ja piiritleb see, et need kõik vahemikud või perioodid, mil virgumisvõimalus on eriti suur. Võimalusi vabaneda esineb pidevalt ja vahetpidamata kogu elu ja surma kestel ning bardoõpetused on võtmeks või vahendiks, mis võimaldavad meil neid võimalusi avastada ja ära tunda ning lõpuni ära kasutada.


EBAKINDLUS JA VÕIMALUS

Üks bardode keskseid tunnuseid on see,et need on sügava ebakindluse perioodid. Võtkem parima näitena praeguse elu. Maailm meie ümber muutub üha rahutumaks ja meie elu üha killustatumaks. Iseendaga kontakti leidmata oleme ängistuses, rahutud ja sageli lausa paranoilised. Ka pisim kriis torkab läbi selle strateegilise õhupalli, mille taha me end peidame. Üksainus paanikahetk näitab, kui ebakindel ja ebapüsiv kõik on. Tänapäeva maailmas elatakse ilmselgesti bardoilmas; selle kogemiseks ei olegi tarvis surra.

See on ebakindlus, mis juba praegu on kõike läbivamaks omaduseks, muutub pärast surma veel intensiivsemaks ja rõhutatumaks, kui meie meeleselgus või - segadus kasvab õpetajate sõnutsi seitsmekordseks.

Igaüks, kes elu ausalt vaatab, näeb, et me elame pidevas pinge - ja ebakindlusseisundis. Meie meel sõelub pidevalt segaduse ja selguse vahel. Kui me oleksime kogu aeg üksnes segaduses, saaksime selles vähemasti mingisugust selgust luua. Elus teeb meid aga nõutuks just see ,et mõnikord võime vatamata oma meelesegadusele olla ka üsna targad! See näitab bardo olemust : see on lakkamatu, närvidelekäiv kõikumine selguse ja segaduse, peataoleku ja mõistmise, kindluse ja ebakindluse, terve mõistuse ja vaimuhaiguse vahel. Meie meeles, nagu nagu see praegu on, tekivad tarkus ja segadus üheaegselt ehk, nagu me ütleme, nad on "koostekkinud". See tähendab, et meil seisab ees pidev valik nende kahe vahel ja et kõik sõltub sellest, kumma me valime.

Taolise pideva ebakindluse valguses võib kõik paista peaaegu lootusetu; ent kui vaadata sügavamale, näete, et ebakindluse loomus ise loob tühimikke, ruume, kus pidevalt tärkab muutumisvõimalusi - muidugi, kui neid võimalusi näha ja neist kinni haarata.

Kuna elu pole muud kui lakkamatu sünni, surma ja ülemineku vaheldumine, saame me bardoelamusi kogu aeg ja need moodustavad meie psühholoogilise ülesehituse põhiosa. Tavaliselt aga ei oska me bardosid ja nende tühimikke tähele panna, sest meie meel liigub ühest niinimetatud "kindlast" olekust teise, eirates harjumuspäraselt kogu aeg toimuvaid üleminekuid. Õpetused aitavad meil mõista, et tegelikult on iga hetk, mille me läbi elame, bardo, kus iga mõte ja iga tunne tärkab meele loomusest ja kaob sellesse tagasi. Teravate muutuste ja üleminekute hetkel, nagu õpetused meile näitavad, on meele tõelisel taevataolisel, ürgsel loomusel võimalik esile tulla.

...näide. Kujutlege, et te tulete ühel päeva töölt koju ja leiate, et uks on sisse löödud ja ripub hingedel. Teid on paljaks röövitud. Astute sisse ja näete, et kõik,mis teil oli, on läinud. Hetkeks tardute vapustatult paigale ning püüate meeleheites palavikuliselt mõttes üle vaadata, mis siin kõik enne oli. Siis tabab teid tõdemus: olete kaotanud kõik. Rahutu. ärevil meel on otsekui uimastatud, mõttetegevus lakkab. NIng järsku tekib sügav, peaaegu, et õndsuslik vaikus. Ei mingit rabelemist enam, ei mingeid ponnistusi, sest sel pole mõtet. Nüüd tuleb lihtsalt loobuda; muud valikut ei ole.

Nõnda leiate ühel hetkel, et olete kaotanud midagi hinnalist, ent järgmisel silmapilgul vaibub meel sügavasse rahuseisundisse. Ärge kunagi midagi niisugust kogedes tormake kohe lahendusi otsima. Püsige mõnda aega selles rahulikus olekus. Laske sel olla tühimikus. NIng selles tühimikus puhates ja oma meele sisse vaadates näete silmapilguks virgunud meele surematut loomust.

Mida suurem on teie vastuvõtlikkus ja mida teravam võime märgata erakordseid võimalusi, mida pakuvad elus sedasorti vahemikud ja üleminekud, et leida murrangulisi mõistmishetki, seda enam oleme sisemiselt ette valmistunud, kui need meil surres tohutult palju võimsamate ja kontrollimatutena ette tulevad.

See on äärmiselt tähtis, sest bardoõpetustes öeldakse, et on hetki, mil meel on tunduvalt vabam kui tavaliselt - hetki, mis kannavad palju suuremat karmalikku laengut ja tähendust. Neist ülim on surmahetk, sest sel hetkel jäetakse keha maha ning meie ees on suurmi vabanemisvõimalus üldse.

Kui täiuslikud me vaimselt ka poleks, piirab meid siiski keha ja selle karma. Ent koos kehast vabanemisega toob surm kaasa kõige imelisema võimaluse viia täide kõik, mille poole me oma vaimsel teel oleme püüelnud. Isegi suurima õpetaja puhul, kes on jõudnud ülima täiuslikkuseni, saavutanud lõpliku vabanemise, saabub nõndanimetatud parinirvaana alles surres. Seetõttu ei tähistatagi tiibeti traditsioonis õpetajate sünnipäevi; tähistatakse hoopis nende surma, lõpliku vigrumise hetke....

Surmahetk on nii võimalusterikas seetõttu, et just siis tuleb loomulikult, võimsalt ja hiilgavalt esile meele põhiloomus, algkirkus ehk selge valgus. Kui me sel tähtsal silmpilgul suudame algkirkuse ära tunda, räägitakse õpetustes, võime me vabaneda.


TEISED REAALSUSED

Bardod on võimalused, nad kõik on meele erinevad seisundid ja erinevad reaalsused.

Budistliku koolituse käigus valmistutakse mõtluse ja kujustamise kaudu meele mitmesuguseid omavahel seotud aspekte uurima ning oskuslikult erinevaid teadvuse tasandeid kogema. Bardoseisundite ja teadvusetasandite vahel, mida me kogu elu ja surma tsükli vältel läbime, on selge ja täpne seos. Nii, et kui me nii elus, kui ka surmast ühest bardost teise liigume, toimub vastav muudatus ka teadvuses, millega me vaimsete harjutuste kaudu võime lähemalt tuttavaks saada ja mida me võime lõpuks ka täielikult mõistma õppida.

Kuna surmabardodes avanev protsess lähtub meie meele sügavustest, ilmneb see ka elus mitmel tasandil. Näiteks valitseb selge vastavus teadvuse erinevate peentasandite vahel, mida me läbime magades ja und nähes ning kolmes surmaga seonduvas bardos:

- Uinumine sarnaneb suremisbardoga, kus elemendi ja mõtteprotsessid lagunevad, andes maad algkirkuse kogemusele.

- Unenäod on võrreldavad saamisbardoga, vaheseisundiga, kus teil on selgelnägev ja äärmiselt liikuv "vaimukeha", mis elab läbi mitmesuguseid sündmusi. Ka unenäos on meil samalaadne keha - unenäokeha, milles me elame läbi mitmesuguseid unenäo elu sündmusi.

- Surmabardo ja saamisbardo vahel on väga eriline kirkuse ehk selge valguse seisund, mida nimetatakse, nagu juba öeldud dharmataa bardoks. Selle teevad läbi kõik, ent üksnes väga vähesed oskavad seda märgata, rääkimata juba täielikust kogemisest, sest üksnes väljaõppinud kujustaja oskab seda ära tunda. Dharmataa bardo vastab uinumise ja unenägude alguse vahelise vahemikuga.

Muidugi on surmabardode puhul tegemist palju sügavamate teadvusseisunditega ja ka palju võimsamate silmapilkudega kui une puhul, ent nende peentasandite suhteline sügavus on võrreldav ning näitab teadvuse eri tasandite vahel eksisteerivadi seoseid ja paralleele. Tihti kasutavad õpetajad seda võrdlust, et näidata, kui raske on bardoseisundeis meelmärkusel püsida. Kui palju on meie seas neid, kes märkavad teadvusemuutust magama jäädes? VÕi unemomenti enne unenägude algust? Kui paljud meist üldse teavadki und nähes, et nad näevad und? Kujutlege siis, kui raske on jääda meelemärkusele surmabardo tohuvabohus.

See, kuidas meel uneseisundis käitub, näitab seda, missugune ta on vastavates bardoseisundites. Näiteks see, kuidas te praegu reageerite unenägudele, luupainajatele ja probleemidele, näitab, milline võiks olla teie reaktsioon pärast surma.

Just seetõttu mängib unenäojooga surmaks ettevalmistumisel väga olulist rolli. Tõsine unenäojoogaga tegeleja üritab olla lakkamatult, nii päeval kui ka öösel, teadlik oma meele loomusest ning kasutada nõnda erinevaid une faase, et tutvustada ja harjuda sellega, mis võib ette tulla bardoseisundis surma ajal ja pärast seda.

Niisiis leiame, et selle elu loomuliku bardo sees eristatakse veel kaht bardot: unebardo ja kujustamisbardo. Kujustamine on päevane, unenäojooga aga öine tegevus. Traditsioonis, kuhu kuulub ka "Tiibeti surnuteraamat", lisatakse need kaks esimesele neljale bardole ja saadakse nii kokku kuus bardot.


link