Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Bodhgayā

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Great temple at bode gyah.jpg
Boeddhaindia 10.jpg
Munks-mass.jpg
Bodhgaya mahaboddhi-tempel.jpg
Buddhists.jpg
Bodhgaya - great buddha.jpg
Bodhitree2.jpg
Meditation-sci-fx.jpg
Rinzai-munk-prayer.jpg
Sweden Fredrika Buddhist monk.jpg
Sq-family-picture-day.jpg
Amitabha-burn.jpg

Bodhgaya ehk Bodh Gaya ( Teemant Troon, Vadzra Troon. tiib ; rdo rje gdan

sanskrit : Vajrasana ) on linn mis asub Gaya maakonnas Bihari osariigis Indias.


Bodhgayā, koht, kus *Šākjamuni virgus.,nö sai Valgustatuse.

Asub Indias tänapäeva Bihari osariigis 90 km Patnast lõunas.

Bodhgayā on kogu maailma budistidele kõige tähtsam pühapaik, üks neljast suurest pühapaigast (*tšaitja), kus käiakse palverännak-ul.

Oletataval Buddha virgumiskohal kasvab ka praegu *bodhipuu.

Esimese templi olevat BodhGaya-sse rajanud *Ašoka 3. saj e.m.a.

Praegune Mahābodhi tempel pärineb 2. saj m.a.j.


Vahepeal oli see hinduistide valduses. 19. saj lõpus alustati BodhGaya-s ulatuslikke väljakaevamis- ja taastamistöid.

Suuresti Sri Lanka ja teiste maade budistide ning Mahabodhi Society eestvõttel on see tänaseks taastatud budistliku pühapaigana


Bodhgayā on tuntud kogu maailmas kohana kus Gautama Buddha bodhipuu all mediteerides saavutas Valgustatuse.

Bodhgayā on budistide jaoks püha palverännaku koht, mida külastavad miljonid budausulised kogu maailmast.


Ajalooliselt on Bodhgayā tuntud budistide jaoks läbi aegade ka nime all Bodhimanda ( maa ehk koht ymber Bodhi-puu ).

Bodhgayas kus Buddha Gautama saavutas Valgustutatuse, asub tänapäeval suur võimas budistlike kloostrite, templite kompleks.

Pöhilist kloostrit Bodhgayās kutsutakse Bodhimanda-vihāra (pali keeli), nüüdseks on Bodhimanda-vihāra saanud uue nime, nimelt - Mahabodhi tempel.


On olemas neli (4) püha palverännaku kohta budistidel mis on enam hinnas võrreldes teiste kohtadega Indias need on ;

Kushinagar,

Lumbini,

ja Sarnath.


Aastal 2002 võeti Mahabodhi tempel UNESCO kaitse alla.


Lugu sellest mis tegi Bodhgaya kuulsaks kogu maailmas aastatuhandeteks i ;


Umbes 500 aastat enne Jeesuse Kristuse sündi saabus Falgu jõe kallastele Bodhgaya lähedal vaevatud ja räpane hulkur-askeet kes oli enda kuninglikust vanemate kodust jalga lasknud, jättes maha enda armastatud, naise, äsjasündinud lapse, sugulased.

Prints Sakja suguvõsast põgenes metsa hulgus-joogide juurde.

Põhjuseks oli, et värske isa ja abielumees polnud enda eluga sugugi rahul Sakja kunigaperes.

Yhsõnaga jõudis see enda Buddhaks tegija prints Gautama sinna Falgu jõe äärde, istus kohe suure bodhipuu alla ja asus mediteerima.

Mediteeris päeva, teise kolmanda, nii kaua kui tegigi endast tõelise Buddha mida kutsutakse rahvakeeli Valgustunu.

Olles täielikult buddhastunud otsutas kunagi hulkurielu valinud kunigapoeg veel lisaks mediteerida sutsukene.

Olles end täielikult tarkuse ja teadmis-vahenditega relvastanud, kihutas värske Buddha-ks saanu peale Valgustatuse saavutamist

linnutiivul Sarnathi kus alustas koheselt Buddha õpetuse reklaami ja kuulutamist.

Esimene prooviloeng uuest valminud Buddha õpetuse Tarkusest mis maailmu saab tulevikus

valgustama, peeti endisele (5) viiele metsas redutanud joogi-sõbrale öigem oleks vist öelda

sõpradele - joogidele,kes olid tulnud vilkalt uurima,miks prints Gautama nii järsku metsast minema kihutas.

Nemad joogi-sõbrad ehk söbrad - joogid said ka esimese peotäie seda esimest vast valminud värsket Buddha õpetust ja vöiks veel veidi spekuleerida et, koos

Buddhaga lükati käima ka suutra, sest kas üksi on võimalik nii vöimast asja ikka käivitada nagu Dharmaratas ja selle suutrat, eks sõbrad ikka aitasid kah veidikese kaasa.


Muidugi said metsast külla tulnud joogi-sõbrad ehk sõbrad - joogid veidi infot ka selle kohta mis seal Bodhgaya bodhipuu all kuningapoeg Sidhartaga ikkagi juhtus.

Vestluses uue värske Buddhaga ehk endise kodust ära jooksnud printsi Siddhartaga selgus et Buddhaks muutumine toimus täpselt täiskuu paiku aprillis või mais.

Pikalt veeres jutt metsas elavate sõprade ja Buddha vahel, et näe mida see täiskuu kõike ikka ära ei tee jne.

Midagi sellises stiilis vöiks kujutada nende juttu, vaevalt et Buddha või Bodhgaya eriti pahandavad sellise seisukoha ja interpretatsiooni peale.


Kuna see päev sai Buddha poolt tema vanadele metsa-kaaslastele joogi - sõpradele ehk sõpradele - joogidele välja räägitud,levis uudis ja täpne päev kogu

Indias vast koguni terves maailmas ja olendid said teada värske Buddha tekitamise päeva kus Buddha Gautama saavutas Valgustatuse ( Buddha Purnima ) bodhipuu all, seda täiskuu päeva kutsutakse Vaisakh ehk Vesak.


Bodhgaya lugu ja isegi tolle aja sündmused mis seal toimusid selle Bodhipuu all ja ümber vanadel aegadel, selle kohta on kirjalike allikaid ja mälestusi kuhjaga võtta.

Bodhgaya detailseid kirjeldusi ja mälestusi pani kirja suure portsu 5. sajandil elanud hiina palverändur Faxian kes vantsis jala Hiinast Bodhgaya-sse avaldama

austust pühale Bodhipuule mille all Buddha Gautama saavutas Valgustatuse ja eks hiina budalasest palverändur Faxian puhus juttu ka Bodhgaya-s kohapeal asuva

seltskonnaga,ning arvata võib et ta kuulis seal palju ja põnevat kodust ära jooksnud kuningapoja Gautama kohta,kes elas hulkurielu selleks et ennast ise Buddhaks teha.


Uudishimulik Hiinamaalt palverändur Faxian ei jäänud sugugi ainsaks hiina budistiks kes tundis huvi Bodhgaya ja bodhipuu vastu, 7. sajandil ilmus välja uus

ja aktiivne budistist hiinlane Xuanzang, kes kõike Bodhgaya-s nähtut ja kuuldut pani usinalt kirja enda taskuraamatusse ilusas kalligraafias.


Bodhgaya kui budistliku tsivilisatsiooni kultuurikeskus funktsioneeris sajandeid, seniks kuni ühel päeval saabusid kohale 13. sajandil peale Jeesuse Kristuse sündi moslemitest Türgi armee.


Mahabodhi tempel.

Kogu pühadus-kompleks asub 96 kilomeetri kaugusel Patna-st, seal on siis Mahabodhi tempel teemant-trooni ( Vajrasana) ja püha bodhipuuga.

Bodhipuu mis seal kasvab on tegelikult pärit (Sri Maha Bodhi ) bodhipuu võsust Shri Lankalt , mis

kasvatati tollest esmasest Bodhipuu võrsest, mis Shri Lanka budalased omal ajal vedasid Bodhgaya

puust enda kodumaale Shri Lankale ülistuseks ja austuseks.

Seega Bodhipuu lihtsalt sõitis edasi tagasi nii ajas kui geograafilises ruumis.

Budismis on traditsioon et igas kloostris peab olema isiklik bodhipuu, mis on pandud kasvama Bodhgaya bodhipuu võrsest.

Kloostri bodhipuu peab olema suguluses selle esmase Bodhgaya bodhipuuga mille all Buddha Gautama enda Valgustunuks tegi.

Tänu sellele jäi esmane bodhipuu ka paljude generatsioonide budalaste ja muu huviliste jaoks vaadata ja katsuda.


250 aastat peale Buddha Gautama surma saabus Bodhgaya-sse imperaator Ašoka .

Tema käsul ja soovil rajati Bodhgaya-sse Mahabodhi tempel.

Tempel näeb välja nagu ,horisontaalis ülespoole ahenev tort.

Seal asub pisikene stuupa ja ülaplatvormil on ka hulk päevavarje.

Trepid viivad üles Mahabodhi templi platvormile ja edasi kõrgemale reliikviate huurde.

Ylemine karniis Mahabodhi templil on täis nišides asuvad buda kujutisi ja kujusid.

Osa ajaloolasi arvab et Mahabodhi tempel on ehitatud või siis restaureeritud tugevalt (1) sajandil Kushani perioodi ajal.


Kui budhism kadus India religioosselt areenilt vajus Mahabodhi tempel unustusse ja hakkas vaikselt lagunema,kuni maeti liiva ja mulla alla sajanditega.


Templi aktiivseks taastajaks sai 19. sajandil Sir Alexander Cunningham seosose muidugi enda osalise töö ja seotusega Briri Arheoloogia Yhingu kaudu ( British Archaeological Society ).

Aastal 1883 Cunningham koos J. D. Beglar-i ja Dr Rajendralal Miitra-ga tegid seal väljakaevamis töid.

Muidugi globaalne väljakaevamine viidi läbi nüüd meie ajal enne kui Mahabodhi tempel taastati enda algses ilus.

Muud budistlikud templid Bodhgaya-s.

Mahābodhi-vihāra lähedal on Kittisirimegha Samudragupta (335 – 380) ( Samudragupta on

India sõjaväeline geenius, Gupta impeeriumi valitseja ja Chandragupta järeltulija ) poolt rajatud

Sanghārāma klooster Shri Lanka-lt pärit munkade jaoks,kes asuvad seal,kui käivad palverännakul

Bodhgayas austust avaldamas bodhipuule mille all mediteerides sai Gautama Valgustunuks.

Arvatavasti siin Sanghārāmas toimus kuulus kohtumine Buddhaghosa ja Vanem Revata vahel,kus Revata rääkis Buddhaghosale augu pähe et too tuleks ära Tseilonile.

Sellest juhtumist mainib Hiouen Thsang kes olevat ise olnud antud kohtumise pealtnägijaks.

Nüüdseks on Bodhgaya-sse ehitanud templeid ja kloostreid:

Bhutan,

Hiina,

Jaapan,

Myanmar (Birma),

Nepal ,

Sikkim,

Sri Lanka,

Tai,

Tiibet

ja Vietnam,

mis kõik on ehitatud ümber Mahābodhi-vihāra.


Kõigi nende ehitiste arhitektuur on vastavalt iga maa arhitektuurilisele traditsioonile.

Hiinlaste ehitatud templis on 200 aasta vanune Buddha kuju, mille hiinlased vedasid kohale lausa Hiinast.

Jaapanlased panid püsti enda Nipponi templi mis meenutab väliselt pagoodi.

Myanmar (Birma) ehitas nii nagu Birmas Paganas omal ajal ehitati templeid ja kloostreid.

Tai budalased tegid nagu neil kodus tavaks on ehitada - panid üles endale templisse lausa keskele üüratumalt suure Buddha kuju.

Tai budalaste templi lähedal on 25 meetri kõrgune Buddha kuju aeda üles pandud mis on seal seisnud juba üle 100 aasta.

Tiibetlased on osanud Bodhgayasse isegi 2 templit üles ehitada.

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bodhgaya-s 30 883 elaniku, neist 54% mehed ja naisi 46%.


Mahabodhi tempel.

See on tähtsaim budistlik pühamu, mis on rajatud kohale, kus Buddha kunagi bodhipuu (ladina k. vicus religiosa) all mõtluses olles virgus, mille järel ta õpetama hakkas. Bodhipuu ise, mis oleks muidu umbes 2500 aastat vana, ei ole küll täpselt seesama. Nimelt India keiser Ašoka, suur budismilevitaja, kinkis 4.saj. e.m.a. bodhipuu ühe võrse Tseilonile ehk Sri Lankale, seal läks see hoogsalt kasvama, ja 19.saj. toodi omakorda võrse selle puu küljest Bodhgayasse, millest ongi praegune võimsatüveline ja haruline virgumispuu üles kasvanud.

Nii et tegu on vähemalt geneetiliselt sama puuga. Puu kasvab 6.sajandist m.a.j. pärineva kõrge tornja templi taga, mis pimedas on uhkesti valgustatud. Sisenedes tuleb esmalt sooritada ring ümber kogu maa-ala päripäeva, mille järel võib siirduda bodhipuud vaatama. Kõikjal on erinevatest maadest palverännakule tulnud munki, kes loevad pühi tekste, mediteerivad, puhkavad või teevad matil kummardusi. Palju on ka budausku läinud läänlasi, kes õieti kõige innukamalt rituaale sooritavad. Inimesed näivad tasased, rahumeelsed ja süvenenud.

Loomulikult tuleb siseneda sokkis või paljajalu, aga marmorpõrand on päikesest soe ja puhas, mul on igaks juhuks alati paksud sokid kotis. Vahel astub videokaameraomaniku juurde politseinik, kes küsib vaikselt näha ülesvõtteluba. See maksab muide 300 ruupiat, pildistamisluba aga vaid 20 ruupiat. Tempel on külastajatele avatud ööpäev läbi. Templi läheduses on ka kalatiik, mille kaladele Buddha pärimuse järgi jutlust olevat pidanud. Sealt kalu ei püüta, neid söödetakse, seal nad elavad surmani, tiik lausa kubiseb nendest. Kerjusi templisse ei lubata, kuid nad sirutavad kümnete kaupa oma käsi kaussidega läbi võreaia ja anuvad annetusi. Templi ümbrus muidugi kihab kerjustest.