Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Bodhidharma

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Bodhidharma-002.jpg
Bodhidharma.gif
Bodhidharma (hn puti damo e damo; jp bodaidaruma e daruma), poollegendaarne india budismi misjonär Hiinas (6. saj esimene pool). B-t peetakse chan’i õpetuse toojaks Hiinasse, chan’i koolkonna rajajaks ja selle esimeseks patriarhiks Hiinas ning kahekümne kaheksandaks patriarhiks alates Buddha Šākjamunist.

Teated tema päritolust, elukäigust ja eluaastatest on vastuolulised. Mõne allika põhjal oli ta pärit Lõuna-Indiast ja saabus Hiinasse meritsi lõunast, teiste põhjal tuli aga Iraanist läbi Sise-Aasia. B. eluaastateks on pakutud u 440–528 või u 470–543. 520 paiku olevat ta kohtunud Lõuna-Hiina Liangi dünastia keisri Wu Diga, kuid rännanud siis edasi põhja poole ja peatunud Shaolini kloostris, kus veetnud üheksa aastat koopas sügavas keskenduses.

B. olevat toonud Hiinasse chan’i koolkonna kõige tähtsama pühakirja Lan´´kāvatāra-sūtra. Legendi järgi pannud B. aluse Shaolini võitluskunstide traditsioonile ja toonud Hiinasse ka teejoomise kombe, kuid on andmeid, et tegelikult viljeldi mõlemaid Hiinas juba varem. B. kujutamine on populaarne Kaug-Ida budistlikus kunstis, eriti tuši- ja akvarellimaalidel, kus teda kujutatakse habemiku ja pungissilmse võõramaise mungana.


Bodhidharma on praktiliselt zen-budismi ja zeni filosoofia rajaja, elas 525 pKr. Rändas jalgsi Indiast Hiinasse ja viis sinna idee täiuslikust käsitsivõitlejast.

Hiinas asus Bodhidharma elama Hunani maakonda Shaolini templisse. Seal arendas ta välja liikumisharjutused, millest sai alguse hiina chuang-fa. Karate arengus on chuang-fal olnud keskne positsioon. Mõningaid chuang-fa vorme harjutati Hiinas juba Han dünastia ajal (209 eKr - 24 pKr).

Pärimuse järgi olevat Bodhidharma olnud liikumatu ilmega mees, lisaks tihe habe ja inimesest läbitungiv pilk. Kord olevat ta suigatanud keset mediteerimist. Sellest vihastas Bodhidharma nii, et lõikas ära oma silmalaud. Need kukkusid maha ja neist kasvasid esimesed teepõõsad. Zeni mungad virgutavad tihti oma meelt mediteerimise vahepeal teetassiga. Sellepärast öeldakse zeni kohta, et tal on tee maitse.

Legend räägib, et keiser Wu, kes oli Hiinas palju budismi heaks teinud, tahtis näha seda tähelepanuväärset tarka ja kutsus ta enda juurde. Ta ütles Bodhidharmale:

"Oleme ehitanud templeid, kopeerinud pühasid raamatuid, õpetanud munki ja nunni. Auväärne, kas meie tegudes on midagi head?"

"Ei midagi head."

Keiser võpatas ja küsis: "Mis siis on püha tõde, kõige tähtsam põhimõte?"

"See põhimõte on kõikjal. Ei ole olemas midagi püha."

"Kes siis Teie olete, kes te minu ees seisate?"

"Ma ei tea, Teie majesteet."




Bodhidharma õpetas enda ümber kogutud munkadele füüsilisi harjutusi, sest nad ei suutnud oma viletsa kehalise vormi tõttu teha igapäeva-seid zen harjutusi. Ta õpetas neile harjutuste komplekti nimega "shih pa lo han sho" - "La Hani 18 kätt". Neid harjutusi peetakse pärimuse järgi hiina chuang-fa algvormiks. Seda kunsti kutsutakse tänapäeval üldistavalt kung fuks või wu shuks. "Shih pa lo han sho" harjutusi kirjeldatakse hiina klassikas I-Chin-Ching'is.

Shaolin chuang-fa esindab hiina võitluskunstide "väliseid koolkondi" ('wai chia), kus põhirõhk on lihaste jõu kasutamisel. Chuang-fa "sisemised koolkonnal" (nei chia) taotlevad õpilase sisemise energia ehk chi valdamist. Tehnikaid ei tehta lihasjõuga, vaid lõdvestunult chi abil.

Bodhidharma harjutused olid algselt mõeldud tervise ja kehalise vormi säilitamiseks. Sellegi poolest on neis selgeid võitluskunsti tunnusmärke, nagu lööke käeservaga, jalalööke ja pühkimisi.

Chuang-fa pärimuse järgi see kunst peale Bodhidharma surma peaaegu unustati, kuni Yuan-dünastia ajal (1277-1367) tuli Ch'ueh Yan Shang-jenist Shaolini templi peapreester. Tema äratas Bodhidharma kunsti uuesti ellu ja laiendas süsteemi 72 liikumiseni. Ch'ueh Yan reisis Hiinas ringi õpetades oma uut versiooni Shaolin chuang-fast. Matkal kohtas ta meister Li Ch'engi, kes esitles teda kuulsale Pai Yul-fengile. Koos arendasid need kolm meest Shaolin chuang-fa 170 erineva liikumiseni, mis jagati viide stiili: draakon, tiiger, leopard, madu ja kurg. Need stiilid on veel praegugi kung-fus kasutusel.