Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Bodhisattva tee mahajaana budismis - 1 . L.Mäll

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Shantideva2.jpg
Dhamekhstupa04.jpg
Adibuddha samantabhadra.jpg
Cartesian.gif
Avalokiteshvara 7.jpg
Hoechster-berg bhutan.jpg
Sibirien 33.jpg
Burjaadi emme -1.jpg
Bodhitree2.jpg
Munkoo-laama-templist.jpg
Arjuna krishna chariot.jpg


Bodhi tšarjāvatāra ” esimene peatükk

I Virgumismeele ülistamine

1. “Hüvesläinu” on Buddha üks paljudest epiteetidest.

Ka “Buddha ” on tegelikult epiteet, mille tõlkevaste on ‘ollakse virgutud’.

Selle sõna grammatiline vorm on mineviku passiivi partitsiip.

Eesti keeles annab enam-vähem passiivi edasi umbisikuline tegumood.

Passiivi tegumood on siin tähenduslikult väga oluline – ta ise ei ole virgunud, aga tema läbi ollakse virgutud.

Sellega teeb Buddha ennast absoluutselt impersonaalseks.

Virgumine on lihtsalt tema isikus teoks saanud.

Seepärast ei saa sanskriti keeles öelda, et mina olen buddha, vaid mayā buddha – ‘minu läbi ollakse virgutud’.

Buddhasid on palju, kuid käesolevas ajastus on üksainuke.

Me elame Buddha Gautama buddhaväljas.

Tema on pannud käima dharmaratta, tänu millele on tekkinud väga palju budistlikku kanoonilist kirjandust ja ka mittekanoonilist kirjandust ning kogu see tohutu masinavärk toimib tänapäevani.

Tekste tehakse järjest juurde, aga kõige aluseks on ikka see, mida Šākjamuni õpetas.

“Hüvesläinute Poegade” all on mõeldud bodhisattvaid, kes pole tema geneetilised pojad, vaid õpetuslikud pojad.

Budismis allutatakse geneetiline informatsioon õpetuslikule informatsioonile, seega pole füüsiline laps samaväärne vaimse lapsega.

Seepärast oli ka budism esimene religioon, mis rajas munkluse juba Šākjamuni eluajal.

“Seadmuskogu” on originaalis dharmakāya, mis tähendab ‘dharma ihu’.

Ihu on elav keha.

Siin tõlkisin dharmakāya “Seadmuskoguks”, kuna Euroopa traditsioon seostub sõnaga corpus, mis tähendab samuti ‘keha’ ja näiteks corpus textorum on tõlkes ‘tekstide kogu’.

“...kõigi teiste Auväärsete...” – siia hulka kuuluvad ka geneetilised vanemad ja muidugi ka kasuvanemad.

Nad on auväärsed, aga pannakse järjestuses tahapoole ja eraldi esile ei tooda.

Āgama” tähendab ‘tulemine’ ja selle sõnaga tähistatakse budismi kanoonilisi tekste.

2. “Siin ei ole midagi uut ja mul pole ka kirjandusannet”.

See salm näitab, kuidas tõeline kirjanik, tõeline luuletaja – “Bodhitšarjāvatāra ” on sanskriti keeles väga ilus poeem – ütleb nõnda tagasihoidlikult enda kohta.

“Lõin selle oma meele selgitamiseks” – üks väga hea tekst on ka iseenda jaoks vajalik, et oma mõtted selgeks saaksid.

3. “Meel” (manas) on psüühika teadvuslik osa.


Kujustamine” on sanskriti keeles bhāvana, kausatiivne vorm sõnast bhū (‘olema’) ja tähendab ‘olevaks tegemine’.

Olevaks tegemine on kahesugune.

Kõigepealt tuleb jõuda asjade tõelise mõistmiseni, seega antud juhul “hea” tõelise mõistmiseni.

Ja siis selle hea tegemisele ehk päris olevaks tegemisele.

Inglise keelde tõlgitakse bhāvanā sõnaga to meditate, aga kuna palju teisi sõnu tõlgitakse inglise keelde sellesama sõnaga, siis on see keerulise terminoloogia lihtsustamine ja ühele tasemele viimine.

Kujustamine tähendab esiteks millegi selgelt ette kujutamist ja seejärel selle kujundamist: esiteks ma näen, mis hea see on, ja seejärel ma ka teen head.

“...kui mõni minusugune juhtub seda nägema, siis võib sellest ka temale kasu tulla.” – Šāntideva viitab siin inimtüüpide erinevusele.

On olemas inimtüüpe, kellele see tekst üldse ei istu ja kes ei tahagi olla bodhisattva.

On ka budismis neid, kes ei tahagi mõtelda, vaid kes tahavad ainult kummardada – nendele see tekst muidugi ette nähtud ei ole.

Võib öelda, et kõige paremal tasemel on kõikide religioonide pooldajad üsna sarnased – see tähendab, et neil on mõtlemisvõime ja nad mõtlevad mõtlemisvõime arendamise peale ning otsivad ainet mõtlemiseks.

4. “Hetkede kokkulangemine” tähendab arusaamist, et ollakse sündinud inimesena ning sattutud elama ajastusse, kus on olemas Buddha, kes on pannud õpetuse käima, ajastusse, kus seda õpetust kuulutatakse ja kus tahetakse ka õpetust teostada.

Hiljem hakkas “hetk” (kshana) tähendama ka ‘head sündi’, millele vastandub ‘halb sünd’ (akshana, täpses tõlkes ‘mittehetk’).

Šāntideva teine teos Śikshāsamuccaya, mis tähendab ‘Õpetuse kokkuvõte’, koosneb üldiselt tsitaatidest, aga ka tema enda jutust.

Siin räägitakse kaheksast halvast sünnist ehk “mittehetkest” ja öeldakse, et nendest on raske üle saada.

Kaheksa halba sündi on:

1) sattumine põrgusse;2) sattumine loomaseisundisse;

3) sattumine surmajumala maailma;

4) sattumine piiriäärsete inimeste ehk barbarite hulka – ka Indias peeti kultuursest maailmast väljas sündimist ebasoodsaks, kuna ilma kultuurita ei saa mingile teele minna – kõrgreligioonid pole kunagi pidanud eriliseks kõrguseks šamaane jt niisuguseid;

5) sattumine pikaealiste jumalate hulka – jumalad elavad loendamatuid aegkondi, kuid nad ei saa mitte midagi teha peale maailmade loomise;

6) võimete vigasus – indriya on ‘võime’, nagu nägemis-, kuulmis-, mõistmisvõime;

7) väärvaated – budismi järgi on kaks põhilist väärvaadet: elunautimine ja ülim askees, kuid Buddha õpetab keskmist teed;

8) loobumine meelestatuse tekkimisest – see on virgumismeele vältimine.

Mõned neist halbadest sündidest on seotud sünniga seal, kus ei ole õpetust, mõned on ka inimese füüsilisest või psüühilisest olekust tingitud (võimete vigasus takistab õpetuse

teostamist) ja mõned on rohkem individualistlikumad – näiteks, kui loobute virgumismeelest, siis see näitab, et te ei ole heas olukorras sündinud.


"Õpetuse kokkuvõtte" järgi on raskesti saavutatavad ka:

) inimeseks sündimine – Buddha ütleb, et inimene on kõige tähtsam, mitte jumalad;

2) oma hea sünni puhastamine – heade võimaluste arendamine on raske;

3) Buddha ilmumine – see on erakordselt haruldane nähtus;

4) vigastamata võimete olemasolu – võimete hulka käib ka mõtlemisvõime, eriti raske on saavutada õigesti mõtlemist;

5) Buddha dharma kuulamine;

5) tõeliste inimeste kokku sattumine – tõelised inimesed on need, kes asjadest õigesti aru saavad;

6) tõelised hüvesõbrad – hüvesõbrad on need, kes aitavad inimest edasi tema teel ja nad ei tarvitse üldse budistid olla.

Budism ei pruugi tekkida ainult õpetuse kuulamise läbi, vaid mõnes inimeses võib see tekkida üldise kultuurisituatsiooni põhjal;

7) tõelise juhataja õpetuse leidmine;

8) tõeline eluviis;

9) raske on inimilmas tõelise dharma olemasolulgi seda innukalt järgida.


5. “Pälvimus” (punya) võiks tõlkida ka sõnaga ‘teene’ või ‘voorus’, aga need ei anna seda varjundit edasi, mida annab ‘pälvimus’.

Siin öeldakse, et Buddha mõjul ehk Buddha väel tulevad pälvimused.

Inimisiksus on täis lollusi ja inimese enda geeniaalsuse tõttu ei tule temale midagi olulist.

Mõned arvavad tänapäeval ka, et kui nad budismi juurde jõudsid, siis nad on midagi erakordset – niimoodi budismi juurde minnes ei tule midagi välja.

Egoga ei ole budismis midagi peale hakata.

Buddha pani kunagi alguse ideele, mis kultuuris hõljudes satub inimese teadvusse ja ainult selle idee mõjul hakkab inimene mõtlema teinekord ka pälvimuste peale.

Need ideed ei satu aga kergelt inimese teadvusse.

6. “Virgumismeel” (bodhicitta) on esimene samm budismi teel.

Tõeline virgumismeel on see, kui sul tuleb tahtmine teistele head teha.

Virgumist enese pärast püüelda on lollus, sest sellest ei tule mitte midagi välja – see on jälle ego.

7. “Mõtisklenud” – vicintayanti; cintayanti tähendaks otseselt ‘mõtlema’, aga vi- tähendab mõtlemist teatud konkreetsetele nähtustele, mida eesti keele ‘mõtisklema’ annab ilusasti edasi – mõtiskleda võib ühest ja teisest ja kolmandast.


“...õnn kasvab silmanähtavalt ja ujutab üle loendamatud olendihulgad.”

–Tõenäoliselt läheb maailmas kõik kõige paremas suunas, hoolimata kõigest halvast.

Võib öelda, et vähemasti sõda ei peeta üldises suhtumises enam poliitika vahendiks.

Muidugi peab inimkond lõpetama ka tarbimise kasvu ja ilmselt on vajalik ka vegetariaanlus, sest ei tohi olendeid tappa.

8. “Olemasoluvaevad.” – Sõna duhkha olen siin tõlkinud ‘vaevaks’. “Kui te ihkate pääseda sadadest olemasoluvaevadest...”

– Siin peetakse ilmselt silmas hinajaana pooldajaid, sest võrreldes mahajaanaga mõtleb hinajaana pooldaja eelkõige

enda vabastamise peale, kuid ka hinajaana puhul ei ole see absoluutne suhtumine.

“Kui te ihkate vabastada olendeid piinadest...” – Sellega pöördutakse bodhisattva poole.

“Kui te ihkate maitsta sadu mõnusid...”

– Sellega aga vadžrajaana järgijate poole, saukhya – ‘õnn’, on siin tõlgitud ‘mõnuks’.

Vadžrajaana lubab ju vaeva ehk kannatuse asendada sukha ehk saukhya'ga.

Ja vadžrajaana on tee, mis kasutab mõnusid ehk õnnesid ja rõõmusid ära vabanemise nimel.

9. Virgumismeel kuulub bodhisattva tee juurde.

Theravaada budismis oli oluline šraavakate ehk kuulajate tee, kus andunult vaadati õpetajale otsa, kuigi Buddha ise juba ütles, et ärge võtke minult kuuldut tõe pähe, vaid mõtelge ise järele.

Virgumismeel tähendab endas mõtlemisvõime tugevdamist ja seda, et ei tegutseta enda huvides.

Selleks et pääseda, püütakse lahendada probleem selles olukorras, kus ollakse, mitte ei püüta sellest olukorrast põgeneda.