Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Bodhisattva tee mahajaana budismis - 4 L.Mäll

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Aaa-mandzushri.gif
Acg.jpg
100001228.jpg
Atula.gif
B 013 budteak.jpg



27. Buddha mingil moel leidis virgumismeele ja seega kellegi ego ei ole selle asjaga absoluutselt tegev.


28. Surmale lõpu tegemine pole igavene elu, vaid see tähendab, et uuesti enam ei sünnita ja siis ei ole ka seda surma, mis pärast järgmist sündi oleks.

Praeguses elus te vaieldamatult surete, aga see surm ei tohiks teile enam üldse oluline olla.

30. Kolm tähtsamat meeleplekki on nõmedus, himu ja viha, millel on sümboolsed tšakrad.

Budismi järgi ei eksisteeri tšakrad tõeliselt.

See on sümboolne isiksuse vaatlemine ja kui neid tšakraid kujustada, siis võib see isiksust mõjutada.

33. Ei saa öelda, et mütoloogia on kasutu.

Näiteks jumalad on need inimeste hulgast, kes on enda arvates kõik saavutanud, kellel on kõik mõnud, rikkused jne.

Mütoloogilised jumalad ongi sarnased, ainult nad ei vabane sellest.

Asurad ehk pooljumalad on need, kes tunnevad kadedust jumalate vastu, kuna neil on kõike natuke vähem kui jumalatel.

Kui inimestel on kadeduse kihk sees, siis nad ongi asurad: asurate meelest kõik oleks nagu korras, aga kui kellelgi läheb paremini, siis tuleb see keegi hävitada.

Śiksāsamuccaya (‘Õpetuse kokkuvõte’) on Šāntideva teos, kus räägitakse ka usust.

Budism peaks küll olema usukauge ja paljus ongi, aga budism ei eita usku ja usu mõiste on budismis olemas.

Öeldakse, et kannatusele lõppu teha soovija ja õnne lõppu minna soovija tehku endas tugevaks usu juur.

Mahajaana kohaselt on bodhisattva tõotus õpetuse austamine ning õpetusest olulisi kohti teades, ei langeta sellest enam ära.

Usk on vajalik selleks, et saada õpetust enda sisse enne seda, kui terve õpetus on läbi loetud. Nii kaua, kui inimene kõike veel ei tea, on vaja uskuda.

Usk on vajalik selles mõttes, et kui keegi räägib Buddhast, siis on vaja uskuda, et seal taga ikka midagi on.

Aga pimedat usku ei tohi olla.


Kokkuvõtvalt eelnevast.


Bodhitšarjāvatāra” ütleb, et kõige olulisem on bodhicitta ehk virgumismeele tekkimine.

Virgumismeele aluseks on kaastunne olendite vastu ja mitte iseenese pääsemist otsiv tahtmine. Kõiki pingutusi tehakse teiste pärast.

Esimese, virgumismeele ülistamise peatüki mõte ongi see, et peab olema kaastunne olendite vastu.


Teine peatükk räägib patukahetsusest, sest inimene ei ole teatavasti rumalatest tegudest puhas.

Kes on lõpetanud nende tegude tegemise, peaks ka kahetsema pattu.

Kahetseda tuleb ka kõike seda halba, mis on tehtud nii enda kui ka teiste poolt, sest ka selles ollakse osaline.

Kõik see halb, mis maailmas toimub, on ka meie süü.

Kolmas peatükk räägib kõigepealt rõõmust teiste saavutuste üle.

Kui vigadest rüvetatud inimene ei tunne rõõmu, et on olnud buddhasid, bodhisattvaid, neid, kes on kaugemale jõudnud, siis on tal võimatu kaugemale jõuda ning ta paneb endal tee kinni.

Siin on võimalus iseenese egost vabanemisele.


Bodhitšarjāvatāra” neljas peatükk IV Virgumismeelest hoolimine

2. “Tõotus” tähendab siin ‘lubadus’.

3. “...ka ma ise oma jõu kohaselt.”

Šāntideva ja üldse India budistid olid ülimalt tagasihoidlikud ning mitte keegi neist ei kasutaks küll tiitlit “Minu pühadus”.

Ka Buddha Šākjamuni ei olnud “Tema pühadus”, vaid tal olid teised epiteedid.

4. Budistlik ümbersünniteooria on piltlik nähtus ja ei ole tõestatav.

Sünnid jagatakse kuude sfääri: kolm neist on head sünnid ja kolm halvad.

Head sünnid on: jumalaks sündimine, aga iseenesest on see mõttetu – üha luua maailmu; veel mõttetum on sündimine asurana, sest siis peab kadedusest aiva jumalatega võitlema.

Kui jumal on enesega rahulolev ülirikas, siis asura on karjeristi tüüp, kes püüab trügida jumala asemele – kõiki neid asju võib ka tavalises elus jälgida.

Kõige parem on sündida inimesena, sest siit on võimalik välja minna ja purustada sansaara ahel.

Tõeline inimene olla tähendab seda, et eesmärgiks on teiste peale mõtlemine.

5. Siin jõutakse esimese halva sünni juurde, kelleks on preeta ehk rahuldamata vaim; ülekantud mõttes on see ka rahuldamata inimene.

Ta ei tahagi midagi, aga hädaldab kogu aeg ja kurvastab, et mitte midagi ei ole ja midagi ei saa ka tulema.

Preeta võib ju kaastunnet äratada, aga kuna ta ise ei taha oma seisundist vabaneda, siis ei ole kaastundest ka kasu.

Näiteks, kui teil virgumismeeles tuli tahtmine kerjusele midagi anda, aga te ei andnud, siis te sel hetkel olete juba preeta.

Siis peate patukahetsust lugema ja uuesti alustama.

Ka loomana sündimine on halb sünd.

Looma iseloomustavad hirmud ja tal on kohutavalt raske elu: ta tunneb üha hirmu selle ees, et keegi napsab ta kinni, ja selle ees, et toidupoolis võib otsa lõppeda.

6. Inimmeel on konkreetse kultuuritausta poolt väga rikutud ning tal tuleb igasuguseid lolle mõtteid pähe, millega petetakse kogu maailma.

7. Ilmselt on olemas virgunuid, kes ei tea midagi bodhicitta’st ja ei tea ka midagi budismist.

Pühakuid on ka teistes religioonides.

Võib juhtuda, et ilma virgumismeeleta ning õppimise ja harjutamiseta saab ka vabaneda, aga see pole kellegi asi öelda, et just temaga see juhtub; seda teab ainult Buddha.

Aga 99,999 protsendil seda ilma virgumismeeleta ei juhtu.

9. Kuna me ei tea, kes on bodhisattva ja kes ei ole, siis tähendab see, et mitte ühelegi inimesele ei tohi takistusi teha.

Bodhisattva on see, kellel on tekkinud virgumismeel kõigi olendite vabastamise pärast.

Mitte ühelegi inimesele ei tohi teha mitte mingisuguseid takistusi, mis muidugi ei tähenda, et inimeste lollustele peab järele andma.

Aga see, mis võib tunduda kellelegi halva tegemine, võib tegelikult olla hoopis hea tegemine.

Küsimus on väga keeruline, aga lihtsaid retsepte “Bodhitšarjāvatāra” ei anna ja lihtsaid retsepte ei ole vaja ka välja mõtlema hakata.

Kõige parem on mõelda nii, et ma mitte kellelegi mitte mingeid takistusi ei tee.

Aga kui pätt tänaval kedagi peksab, kas siis tasub vahele minna?

Mahatma Gandhi ütles, et kui midagi sellist sünnib, siis tasub vahele minna.

10. Kas saate kätt südamele pannes öelda, et te pole hukutanud mitte ühegi olendi õnne?

Autoga sõites on palju putukaid purunenud teie auto vastu ja kõigi nende õnn on hukutatud.

Tuleb jälle patukahetsust lugeda.

11. Inimene võngub kahe pooluse vahel, korra tõuseb, korra langeb, korra pingutab, jälle langeb, ja võngub kuni jõuab tasemele.

Tase on siin esimene bodhisattva tase: rõõm, seisund, kus ollakse kogu aeg rõõmus.

12. Mitte suure pingutusega, vaid aupaklikult peab täide viima. Ja peab olema aupaklik ka iseenda tee vastu.

On üks väga ilus harjutus, mida kunagi mulle üks väga tark burjaadi laama teha soovitas.

Tuleb kujutada iseennast ette näiteks viieaastasena.

Kuidas sa viieaastaselt olid ja mida sa mõtlesid ning kas sa praegu käitud nii, nagu sa viieaastaselt mõtlesid või ei.

Pane iseennast viieaastasena praegust iseennast kontrollima.

Ja kui sa tunned, et sa praegu viid seda ellu, mis sa siis mõtlesid või teed veel paremini, siis on kõik korras.

Aga kui ei tee, siis ei ole sul üldse aupaklikkust.

13. Sõnade “lõpmatu” ja “loendamatu” oluline erinevus on see, et lõpmatut on võimatu ette kujutada, aga loendamatut on võimalik ette kujutada. Lõpmatust saab ainult sümbolina ette kujutada.

“See on mu enda süü...” Absoluutselt mu enda süü on see, et ma ei saanud Śākjamuni ravialuseks.

Pärast Śākjamunit ei ole meie maailmas buddhasid olnud, ainult enne teda oli teisi buddhasid.

Kuid on olemas tekstid, mis annavad tema õpetust edasi.

15. Usk pole pime usk, vaid eesmärgipärane meele kallutamine veel suuremate teadmiste poole.

Usk on vajalik selleks, et tekitada endas meelestatus: äkki selle õpetuse uurimine viib mind kuhugi välja.

Usu aluseks on see, et on olnud buddhasid ja bodhisattvaid, kelle üle tuleb rõõmustada, ja see annab verstapostid eesmärgipärasele liikumisele.


17. “Patt” – pāpa, tähendab ka ‘pahelisust’.

Head teha, pälvimusi koguda, saab ainult inimesena.

Ka jumalad elavad vaid nende pälvimuste põhjal, mis inimesena kogutud.

Väljapääs on ainult sansaara lõppemises.

Sansaara on alguseta, aga sansaaral on lõpp.

Kuid sansaara lõpp on individuaalne ning absoluutset sansaara lõppu ei ole olemas.

Buddhaks saamisega on selle konkreetse isiku sansaara lõppenud, aga teiste olendite sansaara kestab edasi.

Sansaara on psühholoogiline, mitte ontoloogiline mõiste.

Ontoloogiline mõiste on maailm, mis tekib ja kaob.

19. Siin ei kasutata sõnu ‘lõpmatu’ ja ‘loendamatu’, vaid tuuakse ülisuur arv: kümned miljonid.

“Aegkond” – kalpa – on väga suur ajavahemik; vanad indialased arutlesid selle suuruse üle: üks kalpa on kas miljoneid või miljardeid aastaid.

Budistlikus mõtlemises ei räägita lihtsatest arvudest, vaid kümnetest miljonitest aastatest, mis tuleb korrutada miljardiga.

On võimalus, et piiritletud ajamõõtme pärast saabub aeg, kus uuesti tuleb meelde sõna “hea sünd”.

Me oleme olnud Vana-Kreeka arvumaailma nigeluse kütkes, nagu ka vanad hiinlased olid oma arvusüsteemi nigeluse kütkes, kus kõige suurem arv oli kümme tuhat – müriaad.

Kuid vanad indialased kujutasid arvude osas väga palju kaugemale ette.

Tänapäeval me muidugi suudame rohkem ette kujutada.