Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Bodhitšarjāvatāra . Šantideva

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Shantideva2.jpg
360px-shantideva.gif
Chakra-painting.jpg
Chakras-female.jpg
Budhmed3.gif
Falun gong-sitting.jpg
Ananda.jpg
Gandhara.jpg
Dalai laama-46.jpg
Mihkel karmas.jpg
Chan-cl0a1.jpg
Paraad-a.jpg
4 naoga juumalus-tai.jpg
Akshobja ngu.jpg
9 stages of the development of shamatha.jpg
Buddhist monks are captivated.jpg
84.jpg
Abj.jpg
Eight medicine buddhas.jpg
Hinajaana-mungad-maal.jpg
94-potala.jpg
Ajanta-caves.jpg
Acg.jpg
Firefighter friend.jpg
Anurdhapura.jpg
Arvuti mida kasutati koodide ja shifrite avamiseks.jpg
Kar07 erdenezuu.jpg
Bakula-rinp.jpg
Beginning meditation pic.jpg
Chgyam trungpa.jpg
Katjka.jpg
Dolmaja-mina-munko-trepil.jpg
Bhutan tiger nest 2.jpg
Moblaga munk.jpg
Ashokapillar.jpg
Balti-jaamas-dugarzab.jpg
Bronze lion.jpg
Zen-munk.jpg
Burial sky -birds2.jpg
Veteran s.jpg
Guru rinpoche zangdokpelri.jpg
Vangla-aed.jpg
Buddaspriesteris.jpg
Tibetan20ladies.jpg
Dazan.spb.ru-13-dugan.jpg
Tibet bus-100.jpg
Yogi.jpg
Yogatar-tiss.jpg
Tibet-prayer-flags.jpg
Yogal.jpg
Taola stuupad rotaalias.jpg
Wow.jpg
Vimalakirti1.jpg
Shintoism.jpg
Mae-pildistab-stuupa.jpg
Ryytel-mundris.jpg
Namtso-lake-yak.jpg
Rahula-24.gif
Amita.jpg
Boeddha-mata.jpg
Yaksha demon guard.jpg
Vajrapani2.jpg
Statue of king songtsen gampo.jpg
Oisid-badmajeviga-002.jpg
Px19xo1.jpg
Veltsa-stuupa.-001.jpg
Puurimine-.jpg


I PEATÜKK

1

Kummardades aupaklikult Hüvesläinute, Nende Poegade, Nende Seadmuskogude ja kõigi teiste Auväärsete ees, jutustan ma Agama põhjal lühidalt sellest, kuidas Hüvesläinu Poja kohustused enda peale võetakse.

2

Siin ei ole midagi uut ja mul pole ka kirjandusannet. Nii ma ei mõelnudki teiste peale, kui lõin selle oma meele selgitamiseks.

3

Kuid mu meel selgines seda tehes nii, et suudan kujustada head. Seega, kui mõni minusugune juhtub seda nägema, siis võib sellest ka temale kasu tulla.

4

Juhtunud on see harva juhtuv hetkede kokkulangemine, mis viib inimese sihile. Kui mitte praegu mõelda hüvest, millal siis jälle selleks võimalus tuleb?

5

Nagu öösel pilverünkapimedusest vaid hetkiti sähvatab välk, nõnda tulevad Buddha mõjul mõnikord hetkiti inimestele meelde pälvimused.

6

Sest hea on alati nõrk, kurja jõud aga masendavalt rõhuv. Mis muu heaga saaks sellest jagu, kui poleks Tõelist Virgumismeelt?

7

Suured Targad on terveid aegkondi mõtisklenud ja näinud ära hüve, mida ta toob: õnn kasvab silmanähtavalt ja ujutab üle loendamatud olendihulgad.

8

Kui te ihkate pääseda sadadest olemasoluvaevadest, kui te ihkate vabastada olendeid piinadest, kui te ihkate maitsta sadu mõnusid, siis ärge hüljake eales Virgumismeelt!

9

Olemasolu kütkeist kammitsetud armetu saab ühe hetkega Hüvesläinu Pojaks ning teda austatakse inimeste ja surematute ilmades, kui vaid on tärganud Virgumismeel,

10

mis võtab selle roojase kuju ja muudab Võitja hindamatuks kalliskiviihuks. Võtke kindlasti seda ülimalt mõjusat eliksiiri, mida nimetatakse Virgumismeeleks!

11

Maailma ainukesed mõõtmatult targad Juhid on seda hoolikalt uurinud ja hinnanud väga kalliks: "Kui te soovite lahkuda ümbersündide laadaplatsilt, siis võtke kindlasti see kalliskivi - Virgumismeel!"

12

Nagu banaanipuud hukkuvad pärast viljade kandmist, nii hukkuvad ka kõik teised hüved. Kuid Virgumismeelepuu kannab kestvalt vilja ja ei hukku, vaid hoopis kasvab.

13

Nagu vägilase kõrval saadakse hlrmust jagu, nii saadakse temale toetudes ühe hetkega rängimatestki pattudest lahti. Miks küll ei toetu mõistmatud temale?

14

Mis ajastu lõpu tule taoliselt põletab ühe hetkega suurimadki patud, selle mõõtmatuid väärtusi on tark Maitrejanatha kirjeldanud Sudhanale.

15

Kokkuvõtlikult võib Virgumismeele jagada kaheks: Virgumissoov ja Virguma hakkamine.

16

Targad teadku, et need on niisama erinevad kui soov minna ja äraminek.

17

Isegi Virgumissoov kannab sansaaras suurt vilja, kuigi ta ei anna niisugust katkematut pälvimuste voolu, mida saadakse Virguma hakkamise puhul.

18

Kui Virgumismeel võetakse omaks lõputu olenditevalla vabastamise nimel ja ei mõelda ümber,

19

siis sellest peale paiskuvad valla rohked taevalikud katkematud pälvimuste voolud, isegi kui magatakse või ollakse hooletu.

20

Tathagata ise on sellest "Subahuprittshas" rääkinud nii, et ka hinajaanasse uskujad võiksid aru saada.

21

"Ma vabastan olendid peavalust!" - niisugunegi hea soov annab loendamatul hulgal pälvimusi,

22

kui palju enam siis veel annab soov vabastada kõiki mõõtmatust valust ja pakkuda kõigile mõõtmatuid väärtusi.

23

Kas ema ja isa on nii head? Või jumalad või eraktargad või Brahmad?

24

Need olevused ei soovi seda isegi enda pärast ja isegi mitte unenäos, kuidas siis veel teiste pärast!

25

Kuidas küll tekib see Ülim Kalliskivi, mis on ju soov olla olemas teiste pärast, kui teistes ei teki seda isegi enda pärast?

26

See Kalliskivimeel on maailma kannatuste ravim ja õndsuse seeme. Kuidas mõõta tema antud pälvimusi?

27

Hea soovgi on Buddhale ohverdamisest ülem, kui palju enam siis veel püüd pakkuda kõigile olendeile Ülimat Õndsust!

28

Kannatustest vabaneda ihkajad tormavad hoopis kannatustesse, õnne ihkajad hukutavad sõgedalt oma õnne otsekui vaenlased.

29

Kes neile paljukannatanud õnnekerjustele pakub kõike head ja lõikab läbi nende piinad

30

ja kõrvaldab ka sõgeduse - kas pole tõeliselt hea just tema, kas pole parim sõber just tema, kas pole just temal võrratu pälvimus?

31

Kui ülistatakse isegi neid, kes vastavad teenele teenega, mida öelda siis Bodhisattvast, kes on hea palumatagi?

32

Inimesed austavad kui heategijaid isegi neid, kes pakuvad toitu vähestele, kuigi nende kõrgilt pakutud toiduraas pikendab elu vaid poole päeva võrra.

33

Kuidas siis suhtuda neisse, kes on lõputu aja vältel pakkunud mõõtmatutele olendihulkadele kõigi südamesoovide täitumist ja pakuvad seda seni, kuni püsib ilmaruum ja püsivad olendid?

34

Avitaja on öelnud: "Kes kannab südames kurje mõtteid Ohvripeo Peremeeste, Võitjate Poegade vastu, see jääb põrgutesse nii paljudeks aegkondadeks, kui mitu korda ta on kurja mõelnud."

35

Kui ta meel aga selgineb, siis on sellest tärganud vili vägevam. Sest Võitjate Poegadele saab halba teha vaid tohutu pingutusega, head aga - vaevata.

36

Ma kummardan nende Ihude ees, kus on tärganud Ülim Kalliskivimeel, nende Ihude ees, kelle solvaminegi toob õnne. Ma otsin varjupaika Nendes - Õnne Põhjustes!

See on "Bodhitsharjavatara" esimene peatükk: VIRGUMISMEELE ÜLISTAMINE

II PEATÜKK

1

Et saada see Kalliskivimeel, korraldan ma tõelise austusohverduse Tathagatadele ja puhtale Hüva Seadmuse Aardele ja Buddhade Poegadele, Voorustemeredele.

2

Kui palju ka poleks lilli, puuvilju ja ravimtaimi, kui palju ka ilmas poleks kalliskive ja kristallpuhast värskendavat vett

3

ning kalliskivimägesid ja eralduma meelitavaid laasi ja oivaliste õitega kaetud vääntaimi ja viljade raskuse all painduvate okstega puid

4

ning jumalate ilmades ja mujal lõhnasuitsu, soovipuid ja kalliskivipuid ja lootostega üle puistatud järvi, kust ikka kostab hanede meeltköitvat laulu,

5

ning metsarohtusid ja teraviljataimi ja muud ohvritoomist kaunistada võivat, mis asub taevavalla ulatuses ja ei ole kellegi omand, -

6

Ma võtan selle mõttes ja pakun Ülimatele Tarkadele ja Nende Poegadele: kaastundest minu vastu võtku kõik selle Nemad, kes kõige rohkem väärivad ohvritoomist - Suured Kaastundlikud!

7

Mul ei ole pälvimusi ja ma olen väga vaene, midagi muud ei ole mul ohverdada. Seepärast võtku teiste pärast muret tundvad Avitajad selle minu pärast ja omaenda väel.

8

Ja ma annan ka iseenda tervenisti Võitjatele ja Nende Poegadele. Kõrgeimad Olendid, võtke mind, ma saan Teie andunud orjaks!

9

Kui te võtate mu, siis ei karda ma enam ja saan olendeile kasu tuua. Ma vabanen endistest pattudest ja ei tee enam uusi.

10

Hõrgult lõhnavates supelhoonetes, mille sambad on säravatest kalliskividest, lagi sädelevatest pärlitest ja põrand läbipaistvast kristallparketist,

11

pesen ma laule lauldes Tathagatasid ja nende Poegi hiigelkalliskividest tahutud ja lilledega täidetud kannudest voolava hurmava lõhnaveega.

12

Võrratult puhaste hästi lõhnavate linadega kuivatan Nende kehi. Siis annan Neile kirevad meeldivalt lõhnastatud rüüd.

13

Pehmete, siledate, kirevate ja helkivate rõivastega ning valitumate ehetega riietan ma Samantabhadrat, Adzhitat, Mandzhughoshat, Lokeshvarat ja teisi Bodhisattvaid.

14

Parimate salvidega, mille lõhn kandub üle kolme tuhande maailma, võian ma Vägevaimate Tarkade Ihusid, mis hiilgavad nagu oivaliselt valatud, lihvitud ja läikima hõõrutud kuld.

15

Korallipuu, sinise lootose, jasmiini ja teiste hõrgulõhnaliste õitega ning võluvalt põimitud pärgadega austan ma Auväärseid Vägevaid Tarku.

16

Tihedas lõhnasuitsupilves lõhnastan ma Neid ning pakun nii kuivi kui ka mahlakaid roogi ja jooki.

17

Kuldlootostele kinnitatud kalliskivilampe asetan ma Nende ette. Lõhnavahaga poonitud mosaiikpõrandale heidan ma kaunimaid lilli.

18

Ning ma annetan Sõbralikele kõiki ilmakaari kaunistavaid hiilgavaid, pärli- ja kalliskivivanikute säras helkivaid taevalikke pilvelosse, kust kostab vaimustavaid ülistuslaule.

19

Ning ma tõstan Suurte Tarkade kohale kuldkäepidemega, pärlitega tikitud kaunilt vormitud kalliskivipäevavarjusid.

20

Nüüdsest peale püsigu kõiki olendeid rõómustavad ja ülendavad ohvripilved ning laulu- ja muusikapilved!

21

Kõigile Hüva Seadmuse Helmetele, Pühamutele ja Kujudele sadagu alati lille- ja kalliskivivihma!

22

Nagu Mandzhughosha ja teised Bodhisattvad toovad ohvit Võitjatele, nõnda austan ka mina Tathagatasid-Päästjaid ja Nende Poegi!

23

Ülistuslauluhelimeredega kiidan ma Neid, kes on Voorustemered! Püsigu ikka Nende kohal hümnide pilved!

24

Kõiki kolme aja Buddhasid ja Nende Seadmusi ja Kõrgemaid Kogusid kummardan ma nii palju kordi, kui palju on kõikidel Väljadel kokku aatomeid!

25

Ja ma kummardan kõiki Pühamuid ja Bodhisattvatega seotud Kohti ja Auväärseid õpetajaid ja ka neid, kes püüdlevad.

26

Tõelise Virgumiseni otsin ma varjupaika Buddhas ja ma otsin varjupaika Seadmuses ja ka Bodhisattvate hulgas.

27

Peopesi rinnal kokku surudes pöördun ma palvega kõigis ilmakaartes asuvate Täiuslike Buddhade ja Ülimalt Kaastundlike Bodhisattvate poole:

28

Alguseta sansaaras, siin sünnis või teises, mis pattu mina lojus ka pole teinud või teisi tegema pannud

29

ja mille üle ma sõgedalt rõõmu olen tundnud, ehkki see on mu enda hukatuse sisse viinud, selle kõik tunnistan ma kahetsuspiinas üles!

30

Mis halba Kolmele Aardele või isale või emale või teistele õpetajatele keha, keele või meelega olen tähelepanematusest teinud

31

mina patune, rohketest vigadest rüvetatu - mis ränka pattu ma ka pole teinud, selle kõik tunnistan ma Teile üles, Juhatajad!

32

Kuidas ma pääsen sellest, Juhatajad? Ma kardan väga!?rgu surm tulgu enne, kui ma olen kõigist pattudest lahti!

33

Kuidas pääsen ma sellest? Päästke mind varsti! Oodaku surm, kuni ma vabanen kõigist pattudest!

34

Surm, see usalduse murdja, ei vaata, mis tehtud ja mis tegemata. Ta on kui ootamatu välk, mida ei saa usaldada ei haige ega terve.

35

Kui palju pattu olen ma teinud nende pärast, kes mulle meeldisid, ja nende pärast, kes mulle ei meeldinud! Ma pole mõistnud, et on vaja lahkuda kõigest loobudes.

36

Sest olematuks saab see, kes meeldib, ja olematuks saab see, kes ei meeldi, ja ma ise saan olematuks ja kõik saab olematuks.

37

Vaid mälestuseks saab see, mida peeti tõeliseks. Kõik kaob kui unenäos ja ei ilmu enam iialgi.

38

Kui palju on juba lahkunud meeldivaid ja vastumeelseid, kes alles hiljuti olid siin! Nende pärast tehtud patt aga püsib kohutavana.

39

Ma pole möistnud, et olen vaid eksleja. Kui palju pattu ma olen teinud nõmedusest, himust ja vihast!

40

Iga päeva ja ööga jääb mul üha vähem elada. Vastupidist ju ei juhtu, miks ei peaks ma siis surema?

41

Ka surivoodil tuleb mul üksipäini taluda surmapiinu, isegi siis, kui mu kõrval seisavad sugulased.

42

Mis kasu on sugulastest, mis kasu on sõpradest sellel, kellest Jama saadikud on kinni haaranud? Ainsaks kaitsjaks on siis pälvimused, nendest pole ma aga hoolinud.

43

õOi Avitajad! Kiindumusest kaduvasse elusse, hoolimatuna, midagi pelgamata olen ma palju pattu kokku kuhjanud.

44

Kui juba tolle suu on kuiv, keda viiakse ihuliikme lõikusele - tal on janu, ta silmad on hägused, ta näeb maailma teisiti kui seni,

45

mida siis veel rääkida sellest, keda on valianud Jama hirmsad saadikud - ta hõõgub otsatu hirmu palaviku käes ja teda määrivad ta oma väljaheited. 46

Mu meeleheitest tuhmunud silmad heidavad abiotsivaid pilke nelja ilmakaare poole: kes oleks nii hea ja päästaks mu kohutavast hirmust?

47

Kuid abi ei paista ühestki suunast ja ma ei tea sõgedana, mida sellises õuduses teha.

48

Kohe otsin ma varjupaika maailma vägevates Avitajates, kes on otsustanud olendeid kaitsta, Võitjates, kes peletavad hirmu,

49

ja Nende kuulutatud Seadmuses, mis võtab kartuse sansaara ees. Ning muidugi otsin ma varjupaika Bodhisattvate hulgas.

50

Hirmust värisevana pakun ma esd Samantabhadrale ja ma pakun end Mandzhughoshale,

51

ning ma kisendan kaastundest vallatud Avitaja Avalokita poole: kaitse mind patust, tunne muret mu piinatud hääle pärast!

52

Abi otsides kisendan kogu südamest õilsa Ak?shagarbha ja Kshitigarbha ja kõigi teiste poole, kelle kaastunne on piiritu.

53

Ma kummardan Vadzhrapani ees, keda nähes kohkuvad ja pagevad nelja ilmakaarde Jama saadikud ja teised roojased.

54

Ma pole Teie sõnadest hoolinud, nüüd aga näen õudu ja otsin piinatuna Teis varjupaika: päästke mind hirmu käest!

55

Tühisemastki tõvest vaevatu ei väldi arsti nõuandeid. Mlda siis teha veel sellel, kes põeb neljasada nelja haigust,

56

millest üksainuski suudab hävitada kõik Dzhambudvipa elanikud ja mille vastu ei leia ühestki ilmakaarest rohtu?

57

Mina aga olen vältinud kõiki vaevu vaigistava Kõikteadja Arsti nõuandeid. Häda mulle, täiesti sõgedale!

58

Ettevaatlikult hoidun muidu kukkumast. Miks siis mitte kukkumisest tuhandete penikoormate sügavusse, kust pole pikka aega pääsu?

59

"Täna ma ometi ei sure!" - nii muretu ei tohi olla. Kindlasti tuleb see hetk, mil saan olematuks.

60

Kes on mulle andnud turvatunde? Kuidas sellest vabaneda? Kindlasti saan olematuks, aga miks on mu meel muretu?

81

Kui varem kogetu on möödas, mis iva jääb mulle siis alles? Kuid kiindumusest sellesse olen ma vältinud õpetajate sõnu.

62

Nüüd sellest elavate ilmast, sugulastest ja sõpradest lahkudes lähen ma kuhugi üsna üksipäini. Mis siis neist, kes meeldisid, või neist, kes ei meeldinud?

65

Ma peaksin alati, nii päeval kui ka öösel, mõtlema: kannatus tuleb rüvedast, kuidas sellest vabaneda?

64

Mis pattu mina nõme, tobe, ka pole teinud, kas siis ioomuvastast või õpetuse vastast,

65

selle kõik tunnistan nüüd Avitajate ees seistes üles. Peopesad rinnal kokku surutud, teen murest murtuna ikka ja jälle kummardusi.

66

Võtku Juhatajad mu pattu kui pattu! Enam ma, Avitajad, ei tee seda, mis on halb!

See on "Bodhitsharjavatara" teine peatükk: PATUKAHETSUS

III PEATÜKK

1

Ma tunnen rõõmu heast, mida olendid teevad selleks, et puhata halbade sündide piinadest. Saagu kannatajad õnnelikuks!

2

Ma tunnen rõõmu, kui olendid vabanevad sansaara kannatustest, ja ma tunnen rõõmu, et Päästjad on juba Virgunud või Virgumas.

3

Ma tunnen rõõmu, et õpetajate südamest tärkab olendeile mõõtmatu õnn ja mõõtmatu hüve.

4

Peopesi rinnal kokku surudes palun kõigis ilmakaartes viibivaid Täiuslikke Buddhasid: Süüdake Seadmuselamp neile, kes sõgedusest on kannatustesse vajunud!

5

Peopesi rinnal kokku surudes anun nirvaanasse vaibuda soovivaid Võitjaid: Jääge loendamatuteks aegkondadeks, ärgu see maailm kunagi pimedusse vajugu!

6

Mis pälvimusi ma seda kõike tehes ka ei koguks - vaigistagu need kõigi olendite kannatusi!

7

Haigetele olen ravimiks, arstiks ja hoolitsejaks, kuni haigused kaovad.

8

Toidu-ja joogivihmaga teen lõpu näljapiinale ja janule. Näljaaegadel saan veeks ja toiduks.

9

Vaestele olen ammendamatuks varalaekaks. Ma teenin neid kõikvõimalike vajalike asjade kulul.

10

Ükskõikselt hülgan oma kehad, varad ja kolme aja hüved, et täita kõigi olendite sihte.

11

Mu meel püüdleb nirvaanat, nirvaana aga tähendab loobumist kõigest. Kui mul nagunii tuleb kõigest loobuda, miks siis mitte see olendeile anda?

12

Ma annan ka iseenda kõigi olendite kätte. Tehku nad minuga, mida heaks arvavad! Peksku nad mind, solvaku või loopigu poriga!

13

Mängigu nad mu kehaga, irvitagu ja lõbustagu end! -Ma olen ju oma keha neile andnud, miks selle pärast veel muretseda?

14

Pangu nad mind tegema seda, mis neile rõõmu valmistab! Ärgu minu pärast iialgi kellelegi halba tulgu!

1S

Kui mu peale vihastatakse või ägestutakse, siis saagu see põhjuseks, et vihastaja ja ägestuja kõik eesmärgid täide läheksid!

16

Kes mind laimavad ja kes mulle halba teevad ja kes mu üle irvitavad - saagu nad kõik osa Virgumisest!

17

Ma kaitsen kaitsetuid ja näitan teed teekäijaile. Teisele kaldale ihkajaile olen laevaks, sillaks, parveks.

18

Lampi ihkajale olen lambiks, aset ihkajale olen asemeks ja orja ihkajale olen orjaks.

19

Ma olen olendeile soovikalliskiviks, õnneanumaks, võlusalviks, soovipuuks ja soovilehmaks.

20

Nagu maa ja teised ürgollused pakuvad igal viisil rahuldust eranditult kõigile ilmaruumis viibivaile loendamratuile olendeile,

21

nõnda olen ka mina ilmaruumis elavale olenditevallale igal viisil eluvahendiks, kuni kõik on nirvaanasse vaibunud.

22

Nagu endised Hüvesläinud on Virgumismeele vastu võtnud ja nagu Nemad on Bodhisattvateed samm-sammult õppinud,

23

nõnda lasen ka mina Virgumismeelel maailma hüvanguks tärgata ja nõnda hakkan ka mina samas järjestuses õppima.

24

Mõistja, kes Virgumismeele rõõmuga vastu võttis, ülistagu seda Meelt, et kõik järgnev saaks kasvama hakata:

25

Mu praegune sünd on viljakas, ma olen õnnelikult jõudnud inimolekusse. Täna sündisin ma Buddhade perekonda, nüüdsest peale olen ma Buddha poeg!

26

Nüüd pean toimima oma perekonna vääriliselt, et mitte puhast perekonda mäända.

27

Nagu pime võib pühkmehunnikust pärli leida, nõnda on ka minus mingil moel tärganud Virgumismeel.

28

See kulumatu helm, see maailma viletsust kaotav eliksiir on tekkinud selleks, et teha lõpp Surmale.

29

Ta on parim rohi maailma tõvede ravimiseks. Ta on Puhkusepuu neile, kes on väsinud hulkumast olemasolu radadel.

30

Ta on sild, mille abil rändurid ületavad halbu sünde. See Virgumismeelekuu on tõusnud selleks, et jahutada meeleplekkidest tekkinud palavikku.


31

Ta on kui suur päike, mis hävitab maailmast nõmeduse pimeduse. Ta on kui värske või, mis tekkis Hüva Seadmuse piima kloppimisest.

32

See Õnnepidusöök, mida saavad maitsta kõik ligiastuvad olendid, on korraldatud olemasolu radadel hulkuvale, õnne ja naudingut maitsta ihkavale inimkaravanile.

33

Ma kutsun nüüd kogu maailma Hüvesläinu olekusse, selleni jõudmiseni aga kutsun maailma Õnne sisse! Tundku jumalad, hiiud ja kõik teised rõõmu Päästjate palge ees!

See on "Bodhitsharjavatara" kolmas peatükk:

VIRGUMISMEELE VASTUVÕTMINE

IV PEATÜKK

1

Kui Võitjate Pojad on Virgumismeele kindlalt vastu võtnud, siis tuleb neil pidevalt pingutusi teha, et Juhistest mitte üle astuda.

2

Kui tegu on alustatud ülepeakaela ja mõtlemata, siis tohib isegi pärast tõotuse andmist kahelda, kas tegutseda või mitte.

3

Kuid miks viivitada selle puhul, mida on kaalunud Buddhad ja Nende väga targad Pojad ja ka ma ise oma jõu kohaselt.

4

Mis sünd langeb mulle osaks, kui ma olen andnud tõotuse, aqa jätan selle täide vi?mata?

5

Oeldud on: kui inimene mõtles anda, aga ei andnud, siis sünnib ta preetana, ja seda isegi tühiste asjade puhul.

6

Mis siis veel rääkida tollest, kes valjul häälel on lubanud Ülimat Õnne? Mis sündi satub too, kes niimoodi petab tervet maailma?

7

Vaid Kõikteadja tunneb tegude oimamatut kulgu, mis vabastab isegi neid, kes pole omaks võtnud Virgumismeelt.

8

Bodhisattva iga langus on väga ränk, sest langedes rikub ta ära kõigi olendite eesmärg?.

9

Kuid ka selle halvad sünnid ei lõpe otsa, kes vaid hetke jooksul teeb takistusi Bodhisattva pälvimustele, sest ka tema rikub ära kõigi olendite eesmärgi.

10

Hukkub isegi see, kes hukutab ainsagi olendi õnne, mis siis veel rääkida tollest, kes hukutab lõputa ruumis elavate kõigi olendite õnne.

11

Nõnda viibib langermsjõu ja Virgumismeeleväe vahel võnkuja pikka aega sansaaras, enne kui jõuab Tasemele.

12

Seepärast peaksin aupaklikult täide viima Selle, mida tõotasin. Kui ma kohe ei hakka pingutusi tegema, siis langen üha madalamale.

13

Loendamatu hulk kõigile olendeile head soovivaid Buddhasid on juba lahkunud. See on mu enda süü, et ma pole nende ravialuseks saanud.

14

Kui ma ka praegu jään selliseks, nagu olen alati olnud, siis saab mu osaks halb sünd: haigused, surm, vigasus, värdjalikkus jä muu.

15

Millal jälle leian selle, mida on nii raske leida: Tathagata ilmumisaja, usu, inimihu, head kalduvused

16

ning haigusteta ja ohtudeta toidukülla päeva? Elu on petlik hetk ja keha vaid viivuks laenatud.

17

Endist viisi käitudes ei leia ma enam kindlasti inimihu. Kui ma inimihu ei leia ja jääb vaid patt, kust saab siis hea tärgata?

18

Ma ei tee praegu head, kuigi suudaksin. Mida teen aga siis, kui mind juhmistavad halbade sündide piinad?

19

Kui head ei tehta ja kogutakse vaid pattu, siis unustatakse kümneteks miljoniteks aegkondadeks isegi sõnad "hea sünd".

20

Seepärast ongi Bhagavat lausunud: "Inimihu on niisama raske leida kui kilpkonnal ookeanis kael rõngasse pista."

21

Hetkepattki viib terveks aegkonnaks Avitshisse. Mis juttu saab aga heast sünnist olla siis, kui pattu on kogutud alguseta aja jooksul?

22

Isegi siis pole pääsu, kui kannatuse mõõt on talutud, sest talumise vältel tehakse uut pattu.

23

Missuguse võimaluse ma küll leidnud olen, ja ometi ei harju ma heaga! Kas on veel suuremat enesepettust, kas on veel suuremat juhmust?

24

Kui ma sellest aru saan ja ometi juhmilt edasi istun, siis viivad Jama saadikud mu ära ja ma satun pikaks ajaks piinadesse.

25

Väljakannatamatu põrgutul? põletab kaua mu keha, kahetsustuli aga põletab kaua mu meelt.

26

Kuidagimoodi sattusin nii heale pinnasele, kuhu üliharva satutakse. Ma saan sellest aru ja ometi tassitakse mind tagasi põrgutesse.

27

Kas mul pole tahet nagu mantratest sõgestatul? Ma ei saa aru, mis on mind juhmiks teinud? Mis on mu sisse tulnud?

28

Himul, vihal ja teistel seesugustel vaenlastel pole jalgu ega käsi, nad on arad ja oiuta. Kuidas nad suutsid mu orjastada?

29

Ometi on nad tulnud mu meele sisse ja hävitavad mind vaevata, mina aga pole isegi pahane. Oh kohatut kannatlikkust!

30

Kui kõik jumalad ja inimesed oleksid mu vaenlased, siis ei suudaks ka nemad mind paisata Avitshi tulle,

31

mille riive ei jäta isegi Merust tuhkagi järele, tugevad meeleplekkidest vaenlased aga heidavad mu sinna ainsa hetkega.

32

Ükski teine vaenlane ei ela nii kaua, alguse ja otsata, kui meeleplekkidest vaenlased.

33

Hea suhtumisega saab kõiki panna kasu tooma. Kui aga meeleplekkidesse hästi suhtuda, siis toovad nad veel rohkem kannatusi.

34

Kas saan olla hirmuta ja maitsta sansaaramõnusid, kui mu südames pesitsevad need pikaealised vaenlased, kõigi vaevade ainupõhjus?

35

Kas saan olla õnnelik, kui mu mõtete kodus, selles ihapuuris viibivad need olemasoluvanglavalvurid, kes on ju surmamõistetute timukateks põrgutes ja mujal?

36

Järelikult ei vabane ma niikaua koormast, kuni need vaenlased pole lõpuni hävitatud. Uhked raevuvad isegi tühise kurjategija peale ega lähe enne magama, kui too on hävitatud.

37

Nad ihkavad lahingu eesliinil visalt hävitada neid, kes loomupäraselt tapavad, piinavad, pimestavad. Loendamatutest noole- ja mõõgahaavadest piinatuna ei pöördu nad enne ümber, kui siht on saavutatud.

38

Miks siis isegi saja piina puhul peaksin nõrkema või väsima mina, kes ma olen võtnud otsuse hävitada loomuvaenlasi, kõigi kannatuste igipõhjust?

39

Täiesti kasutuid haavu kantakse kehal otsekui ehteid. Miks aga valmistavad kannatused valu mulle, kes ma olen pühendunud Suurele Eesmärgile?

40

Kalurid, tshandaalad ja kündjad taluvad külma, palavust ja muid vaevu, kuigi mõtlevad vaid elatise hankimisele. Miks ei suuda seda mina, kelle eesmärgiks on maailma hüvang?

41

Ma olen lubanud vabastada olendid meeleplekkide käest kümnesse suunda laiuva taevalaotuse ulatuses, ise ei ole ma aga meeleplekkidest vaba.

42

Ma olen rääkinud nagu hullunu, kes ei mõista oma mõõtu. Seepärast hävitan meeleplekid ja ei pöördu iialgi tagasi!

43

Selline on mu otsus ja ma astun raevukalt võitlusse, ometi mitte selle meelepleki vastu, mis ihkab hävitada meeleplekke!

44

Xukkugu välja mu sooled, lennaku õlgadelt pea - iialgi ei hakka ma kummardama oma vaenlasi, meeleplekke!

45

Kui vaenlane aetakse minema, siis läheb ta teisale, kus kogub tagasitulekuks jõudu. Meeleplekist vaenlane aga ei toimi nii.

46

Kuhu minna sellel, kes kihutatakse meele seest välja, kuhu asuda sellel, et püüda m?nd hävitada? Mõistm?sepiik paiskaks need tühised meeleplekid eemale, kuid minul nõrgamõistuslikul pole tahet.

47

Ei viibi meelepiekid valdades, ei võimetes, ei nende vahepeal ega ka neist väljas. Kus siis viibivad need, mis rikuvad terve maailma ära? Nad on vaid meelepete! Seepärast, süda, vabane hirmust, pinguta mõistmisvõimet, miks end ilmaasjata põrgutes piinata!

48

Sellest mõeldes hakkan ma püüdma Juhiseid täita. Kas teeb ravim terveks selle, kes väldib arsti juhtnööre?

See on "Bodhitsharjavatara" neljas peatükk: VIRGUMISMEELEST HOOLIMINE


V PEATÜKK

1

Kes soovivad Juhistest kinni pidada, need valvaku hoolega meele järele. Kui meele järele ei valvata, siis ei saa ka Juhistest kinni pidada.

2

Märatsevad taltsutamata elevandid ei tee siin ilmas nii palju pahandust kui vallalastud meeleelevant Avitshis ja teistes põrgutes.

3

Kui aga meeleelevant on meenutusvõime abil kinni köidetud, siis kaovad kõik ohud ja tulevad kõik hüved.

4

Tiignd, lõvid, elevandid, karud ja maod ning kõik vaenlased ja põrguvalvurid ja haldjad ja kurivaimud

5

on kinni köidetud, kui vaid meel on kinni köidetud. Nad on kõik taltsutatud, kui vaid meel on taltsutatud.

6 "Sest kõik ohud ja loendamatud kannatused on tekkinud meelest," lausus Tõelusekuulutaja.

7

Kes on innukalt tagunud põrguriistu, kes on kuumaks kütnud raudpõranda, kust on ilmunud sealsed naised?

8

Sakjamuni on öelnud, et need kõik on sündinud patusest meelest. Seepärast pole kolmikilmas midagi muud nii ohtlikku kui meel.

9

Kui Ületav Annetamine kaotaks kogu maailmast vaesuse, siis oleks see juba juhtunud muistsete Päästjate tõttu. Kuid maailm on praegugi vaene.

10. "Ületav Annetamine" öeldakse siis, kui on tekkinud mõte annetada olendeile kogu vara ja ka need viljad, mida selle eest saadakse. Seepärast polegi ta mujal kui meeles.

11

Kuhu küll tuleks ajada kalad ja muud olevused, et ma ei saaks neid tappa? Kui aga meeles on loobumus, siis öeldakse "Ületav Kõlblus".

12

Rui palju suudaksin ma tappa vaenlasi, keda on otsata hulk? Kui ma aga olen meeles tapnud viha, siis on ka kõik vaenlased tapetud.

13

Kust võtta nii palju nahka, et katta kogu maapind? Kogu maapinna katab isegi saapatald!

24

Järelikult ei suuda ma väliseid asju muuta. Ma hakkan muutma oma meelt, mis mul muude muutmisest!

15

Ergas meel üksi kannab sääraseid vilju nagu Brahmaolek. Kui aga meel on loid, siis ei saada ka keha ja keele abil midagi selletaolist.

16

Kõikteadja ütles: "Kestev askees ja mantrate lausumine on kasutu, kui meel on loid ja kaldub teisale."

17

Kes pole kujustanud oma saladuslikku meelt, seda seadmuste isandat, see hulgub mõttetult ringi, otsides õnne ja kannatustest vabanemist.

18

Seepärast pean oma meelt hästi valdama ja tema järele valvama. Kui ma ei anna tõotust valvata meele järele, mis mõte on siis kõigil teistel tõotustel?

19

Nagu rüseleva rahvahulga seas valvatakse hoolega haava järele, nõnda valvatagu halbade inimeste seas alati tolle haava järele, mis on meel.

20

Ma valvan hoolikalt haava järele, sest kardan väikseimatki valu. Miks siis mitte tolle haava järele, mis on meel, kuigi kardan põrgu mägede vahele litsumist?

21

Seda tehes aga ei murdu mu ind ja meelekindlus isegi halbade inimeste ja naiste seas.

22

Hukkugu mu vara, mu au, mu keha ja elu, hukkugu ükskõik mis hüve, kuid mitte iialgi meel!

23

Ning ma ütlen peopesi rinnal kokkusurudes neile, kes soovivad valvata meele järele: valvake hoolega meenutusvõime ja tähelepanemisvõime järele!

24

Nagu haigusest häiritu ei suuda midagi teha, nõnda ei suuda midagi teha ka meel, kui nood teda häirivad.

25

Kelle meel pole tähelepanelik, selle mälust kaob kuuldu, mõeldu ja kujustatu nii, nagu vesi kaob katkisest anumast.

26

Kui paljud õppijad,uskujad ja püüdlejad on langenud porri selle puuduse tõttu, mis on tähelepanematus

27

Tähelepanematus, see röövel, mille järel sörgib mandunud meenutusvõime, võtab ära isegi need pälvimused, mis on juba kogutud, ja nii satutaksegi halba sündi.

28

Meeleplekkidest röövlite kamp ihkab vaid sissepääsu. Kui nad sisse saavad, siis rüvetavad ja hukutavad nad hea elukäigu.

29

Seepärast ei tohi kunagi meenutusvõimet meeleväravalt minema lasta. Kui ta on aga läinud, siis tuleb ta tagasi panna, meenutades halbade sündide vaevu.

30

Meenutusvõime tärkab hõlpsasti neil õnnelikel, kes elavad koos Õpetajaga, austavad Teda ja kas või hirmust Tema juhatusi järgivad.

31

Buddhad ja Bodhisattvad jälgivad kõiki ja keegi ei saa Neid takistada. Kõik on paigutatud Nende ette. Nende ees seisan ka mina.

32

Mõtle selle peale ning tunne häbi, aukartust ja hirmu! Meenuta ikka ja jälle Buddhasid!

33

Kui meenutusvõime on pandud meeleväravat valvama, siis tuleb ka tähelepanemisvõime ja ei lahku enam.

34

Kuid enne kui meelt alati niimoodi juhtida saan, pean ma olema nagu puutükk.

35

Kunagi ei maksa mõttetult ringi vahtida, vaid pilk olgu maha langetatud nagu mõtluses.

36

Ometi võib mõnikord vaadata eemale, et silmadele puhkust anda, ja kui nähakse kedagi, siis öeldagu: "Head teed!"

37

Tee peal ja mujal aga vaadatagu ikka ja jälle ringi, et ohtu märgata. Seejärel pööratagu end ümber ja vaadatagu selja taha.

38

Kui on selgunud, mis asub ees ja mis taga, siis otsustatagu, kas minna edasi või pöörduda tagasi. Igas olukorras on vaja taibata, mida tuleb teha.

39

Keha asendit tuleb vastavalt vajadusele muuta. Ikka ja jälle jälgitagu keha seisundit.

40

Pandagu hoolikalt tähele, et tahtega Seadmuse suure samba külge seotud hullunud meeleelevant ei pääseks lahti.

41

Mis suunas pöördub mu meel? Niiviisi jälgtagu meelt, et keskendumisköis ei lõdveneks hetkekski.

42

Ohu puhul ja pidustustel võib toimida oma vabal valikul. Öeldud on, et ka annetades võib kõlblusnormidest üle vaadata.

93

Kui otsustad tegu alustada, siis?ra mõtle millestki muust! Õnnestumine sõltub sellest, mil määral suudetakse toimingu sisse minna.

44

Nii on kõik hõlpsalt teostatav, vastasel juhul aga ei õnnestu ei see ega teine, kasvab vaid meeleplekk tähelepanematus

45

Hülga kiindumus tühisesse lobasse ja igasugustesse imepärastesse juhtumustesse!

46

Meenuta Tath?gata Õpetust ja loobu otsemaid mõttetust maakaevamisest, heinaniitmisest, joontevedamisest ja muust selletaol?sest.

47

Kui tuleb soov liikuda või soov rääkida, siis uuri esmalt oma meelt, et kindlalt ja õigesti toimida!

48

Kui leiad, et meel on ihar või vihane, siis ära tee ega räägi midagi, vaid ole nagu puutükk!

49

Kui meel on kõrk, irvitav, ülbe, pilklik, kõver, petislik,

50

end ülistav ja teisi halvustav, süüdistav ja tülinoriv, siis ole nagu puutukk!

51

Mu meel ihkab vara, au ja kuulsust, ta ihkab imetlejaid ja austust - seepärast olen nagu puutükk!

52

Mu meel ei pea miskiks teiste püüdlusi ja näeb mõtet vaid oma sihtides, kuigi ihkab imetlejaid ja soovib vestelda - seeparast olen nagu puutükk!

53

Ta on talumatu, laisk, hirmunud, häbematu ja nõme ning arvestab vaid oma kalduvusi - seepärast olen nagu puutükk!

54

Niisiis, kui kangelane näeb, et üleni plekiline meel ihkab mõttetuid asju teha, siis hoidku ta seda vastupidiste vahendite abil kindlalt tagasi.

55

Otsustusvõimeline, heatahtlik, tugev, aupaklik, häbitundev, aukartlik, malbe, teistele rõõmu valmistav;

56

häirimatu tobedate üksteisele vastukäivatest soovidest, pigem kaastundlik, sest ta mõistab, et need on tekkinud meeleplekkidest;

57

alati, kuid muidugi vaid lubatud asjade puhul enda ja teiste teenistuses olev, ülbusest vaba ja ometi kui terendus - niisugune olgu mu meel!

58

"Pika aja järel olen leidnud ülima hetke," seda ikka ja jälle meenutades muudan oma meele vankumatuks kui Sumeru mäe.

59.

Miks ei hakka keha vastu, kui lihahimulised raisakullid tema tükke siia-sinna paiskavad?

60

Oh meel, miks kaitsed seda keha ja pead teda omaks? Kui ta ei ole sina, mis on sul siis tema hävingust?.

61

Rumaluke, sa ei pea ju iseendaks puhast puunukku. Miks kaitsed siis seda roojast meisterdatud moodustist?

62

Kõigepealt tõmba endalt mõtteliselt nahakate, siis lõika mõistmisnoaga kontidelt liha!

63

Purusta ka kondid ja vaata selle sees üdi! Uuri end ja küsi: "Kus on siin tuum?"

64

Kui sa otsid ja tuuma ei leia, siis vasta, miks kaitsed veel seda keha.

65

Sa ei hakka ju rooja õgima, verd lakkuma ja sisikonda tühjaks imema. Mida teed siis kehaga?

66

Kas hoiad seda vaid raisakullidele, shaakalitele ja teistele loomadele toiduks? Inimkeha on ju vahend tegutsemiseks!

67

Kui nüüd surm lõikab sinu poolt kaitstud keha elu halastuseta läbi ja kingib raisakullidele, mida teed siis?

68

Ei anta ju rõivaid ja muud teenrile, kes kavatsleb ära minna. Keha lahkub ärasööduna, miks siis kulutad tema peale nii paljui?

69

Seepärast maksa talle palka ja tee midagi ka enda heaks, meel! Palgalisele ei maksta ju terve töö eest.

70

Mõistust pea kehas laevaks, sest ta tuleb ja läheb, himur keha aga pane täitma olendite eesmärke!

71

Kui sa end niiviisi valitsed, siis ole alati naerul näoga, ära kortsuta kulme ega heida morne pilke! Ole olendite vastu lahke ja sõbralik!

72

Ära kolista, kui liigutad istet või muud eset, ja ära suru ust jõuga lahti! Tunne alati vaikusest rõõmu!

73

Vaikselt ja vargsi hiilides jõuavad kurg, kass ja kaaren eesmärgile. Püüdleja liikugu samamoodi!

74

Kuulaku ta langetatud päi, mida räägivad need, kes oskavad teisi suunata ja palumatagi head teevad! Püüdku ta alati kõigilt õppida!

75

Kui teistest räägitakse head, siis tehku ta samuti! Kui ta näeb kedagi head tegemas, siis rõõmustagu teda kiitustega!

76

Kui teiste väärtusi ülistatakse, siis ülistagu ka tema! Kui aga ülistatakse tema väärtusi, siis mõelgu ta vaid väärtuste peale!

77

Kõigi ettevõtmiste sihiks olgu rahuldatus, seda pole aga isegi raha eest kerge leida. Seepärast peaksin olema rahul ja rõõmus väartuste üle, mida teised on suure vaevaga hankinud.

78

Siin pole mul midagi kaotada ja seal on ootamas Suur Õnn. Vimma viljaks on aga vimmavaev ja seal - rängad kannatused.

79

Kõnele usalduslikult, selgemõtteliselt, meeltrõõmustavalt, kõrvameelitavalt, kaastundlikult ning leebe ja maheda häälega!

80

Vaata olendeid avameelsel ja sõbralikul pilgul, sest Virguda saab vaid nende abil.

81

Alatine aupaklikkus ja meeleplekkidele vastuastumine teeb palju head Väätusv?ljale ja Toetajasväljale, aga ka kannatajatele. `

82

Ole osav ja tarmukas ning tee oma töid alati ise! Ära lase kellelgi oma toimingutesse pilku heita!

85

Ületava Annetamise ja järgnevate Ületavuste puhul on järgnev alati eelmisest kõrgem. Iialgi ei tohi väiksema pärast suuremat hüljata, erandiks on vaid Käitumisjuhistest Tamm.

84

Kes seda mõistab, see tehku alati innukalt olendeile head. Keelatugi on lubatud sellele, kes näeb kaastunde mõtet.

85.

Jaga kõike õnnetutega, hüljatutega ja nendega, kes täidavad Tõotusvannet! Söö mõõdukalt ja loobu kõigest, kuid mitte kolmest rüüst!

86

Ära piina tühisel eesmärgil keha, seda Hüva Seadmuse teenrit, sest vaid nii saab olendite lootusi kiiresti toita.

87

Ei tohi elust loobuda, kui kaastunne pole veel puhas. Kui aga kõigisse võrdselt suhtutakse, siis tohib ka seda.

88

Seadmust pole üldse vaja kuulutada vääritutele, enesega rahulolevatele ja neile, kelle peas on turban, ja neile, kes kannavad päevavarju, keppi või relva, ja neile, kelle pea on kinni kaetud.

89

Sügavat ja Ülendavat Seadmust aga pole vaja kuulutada tühistele ja naistele, kui meest kõrval pole. Austatagu võrdselt nii Väikest kui ka Ülimat Seadmust!

90

Ülendava Seadmuse anumat aga ei maksa ühendada Väikese Seadmusega! Kuid ei maksa hellitada lootust, nagu annaksid mantrad ja suutrad midagi ka siis, kui ei täideta Käitumisjuhiseid.


91

Urgitse hambaid ja nuuska vaid varjatult! Ära reosta maapinda ja vett, mida kasutatakse!

92

?ra ahmi suud täis ega matsuta! Ära istu jalad rippus ega süga end üheaegselt mõlema käega!

93

Ära heida teise mehe naisega üksipäinis ühele asemele! Uuri kõike ja küsi kõige kohta ning hülga see, mis rüvetab maailma!

94

Ära osuta sõrmega! Kui teed näitad, siis tõsta terve parem käsi, nii oled aupaklik!

95

Tühiste asjade puhul ära kutsu kedagi käsi vehkides! Nipsuta sõrme või tee midagi muud selletaolist, muidu sa ei täida Tõotusvannet!

96

Lamada võib ükskõik mis suunas, kuid samas asendis, milles Avitaja vaibus nirvaanasse. Tuleb olla t?helepanelik, et saaks otsemaid üles tõusta, kui vaja.

97

Bodhisattvatele on ette nähtud loendamatu hulk Käitumisjuhiseid. Käitu alati nii, et meel saaks puhtaks!

98

Nii päeval kui ka õösel soorita kolm korda Triskandhat. See, Virgumismeel ja Võitjatele toetumine aitab vältida kõrvalisi langusi.

99. Mis olukorda ka ei satuta iseenda või teiste tõttu, rakendatagu alati kindlalt Juhist, mis sel puhul on ette nähtud!

100

Pole olemas seda, mida Võitjate Pojad ei peaks õppima. Ning pole olemas midagi, mis sääraselt toimivale Õigele ei võiks olla pälvimuseks.

101

Tee vaid seda, mis kas vahetult või kaudselt tuleb olendeile kasuks! Ainult see viib Virgumisele, mis on tehtud olendite heaks

102

Isegi mitte elu päästmiseks ei tohi reeta Hüvesõpra, kes ei murra bodhisattvatõotust ja mõistab mahajaana mõtet.

103

"Shrisambhavavimokshast" õpitagu, kuidas suhtuda Õpetajasse. Suutratest loetagu, mida Buddha on öelnud selle või teise kohta.

104

Suutratest leiab Juhiseid, seepärast tuleb suutraid lugeda. "Akashagarbha-suutrast" leitakse seda, mida on öeldud põhilanguste kohta.

105

Tingimata uuritagu?kka ja jälle "Shikshasamuttshajat", kus Käitumisjuhised on esitatud põhjalikult,

106

või kokkuvõtlikku "Sutrasamuttshajat", väga hool?kalt aga õilsa Nagardzhuna samanimelist teost.

107

Neist saadakse kohe teada, mida on vaja vältida ja peetakse õigeks. Juhiseid tuleb järgida nii, et ei tehtaks liiga inimeste mee?ele.

108

Lühidalt öeldes on tähelepanelikkus see, kui ikka ja jälle jälgitakse ihu- ja meeleseisundit.

109

Ma hakkan lugema ihuga, sest mida annab sõnadega lugemine? Mida annab haigele arstiraamatu ettelugemine?


See on "Bodhitsharjavatara" viies peatükk: TÄKELEPANU JÄRELE VALVAMINE

VI

1

Viha hukutab korrapealt tuhandete aegkonbade vältel korralikult sooritatud annetused ja ohverdused Hüvesläinutele.

2

Pole olemas vihkamisega võrdset pattu, pole olemas kannatlikkusega võrdset askeesi. Seepärast tuieb kõige mitmekesisemate vahenditega kujustada kannatlikkust.

3

Kui südames on peidus vihapiin, siis on meel rahutu, ei leita rõõmu ja õnne, und ei tule ja puudub kindlustunne.

4

Vihast vallatud isandat ihkavad hävitada isegi need, kes temast sõltuvad ning kelle ta pakub raha ja auavaldusi.

5

Ka sõbrad väldivad teda. Ta`jagab küll annetusi, kuid see ei aita. Lühidalt: vihkaja ei leia paika, kus oleks hea.

6

Kes mõistab, et neid ja teisi kannatusi põhjustab vihkamine, ja roogib endast seda hoolega v?lja, see on õnnelik siin- ja sealpool.

7

Meele teeb kibedaks, kui soov?d ei täitu ja soovimatu võtab võimust. Meelekibeduse toidul tüsenenud viha aga hukutab minu enda.

8

Kuna tollel vaenlasel pole muud püüdu kui mind hukutada, siis hävitan ma vaenlase toidu.

9

Ma ei kaota rõõmsat meelt isegi siis, kui juhtub see, mida ma kõige vähem soovin, sest meelekibeduse puhul ei täitu soovid, kõik hea aga hajub.

10

Kui ravim on olemas, mis kasu on siis meelekibedusest? Kui ravimit ei ole, mis kasu on siis meelekibedusest?

11

Kannatusi, alandusi, jõhkrat kohtlemist ja häbi ei soovita endale ja armsatele, vaenlastele aga küll.

12

Õnne leitakse vaid haruharva, kannatused tulevad aga pingutuseta. Pääsetakse vaid kannatuste kaudu, seepärast ole kindlameelne!

13

Durga-kummardajad karnaatlased taluvad mõttetut põletamist, katkilõikamist ja muud selletaolist. Miks pole minul julgust taluda Sedasama Vabanemise nimel?

14

Pole midagi sellist, mis harjutades ei muutuks kergeks. Seepärast suudab mõõduka valuga harjunu taluda ka ränka valu.

15

Miks pead kasutuks lutika hammustusi ja parmu torkeid ning nälga ja janu? Miks sügelemist?

16

Külma, kuuma, vihma, tuule, vaevarikaste reiside, haiguste, vangistuste ja läbipeksmiste puhul ära ole õrnuke, muidu piinad vaid kasvavad.

17

Mõned, nähes oma verd, hakkavad veel innukamalt võitlema. Teised aga, nähes võõrast verd, langevad minestusse.

18

See tuleb sellest, kas meel on kindel või nõrk. Ära lase kannatustel end võita ning sa ületad valu!

19 Arukas ei kaota ka kannatustes selget meelt. Ta võitleb ju meeleplekkidega, võitluses on aga kerge haiget saada.

2O

Vaid need on võitnud kangelased, kes võitsid, pelgamata oma rinda vaenlase löökide alla seada. Kõik teised on laibatapjad. 21

Kannatusel on aga veelgi väärtusi. Tema mõjul kaob ülbus ning tekib kaastunne sansaaras viibijate vastu, ka hakatakse vältima pattu ja usaldama Võitjat.

22

Ma ei vihasta ju sapi ega muu selletaolise peale, isegi kui ta tekitab suurt valu. Miks siis vihastada nende peale, kellel on mõistus? Ka sellel on oma põhjused, et nad mind ärritavad.

23

Nagu too valu tekib tahtmatult, nõnda tekib ka viha tahtmatult.

24

Inimesed ei vihasta ju omal soovil: "Ma hakkan vihastama." Viha ei teki ju siis, kui antakse käsk: "Teki!"

25

Kõigil puudustel ja kõige erinevamatel pahedel on oma kindlad põhjused. Sõltumatust pole olemas.

26

Põhjuste kogum ei mõtle: "Ma põhjustan." Ja ka põhjustatav ei mõtle: "Olen põhjustatav."

27

See, mida nimetatakse. "ürglooduseks-loomuseks", või see, mida tähistatakse sõnaga "mina" - ka see ei ilmu sellepärast, et mõtleb: "Ma tekin!"

28

Ei saa ju olla tekkimatu see, mis soovib tekkida. Kuna ta toimib välisilmas, siis ei saa ta ka kaduda.

29

Kui "mina" oleks igavene, meeleta ja tahtetu nagu taevas, siis ei saaks ta kindlasti toimida. Kuidas saab toimida muutumatu, isegi kui ta on seotud muude põhjustega?

30

Kas see, mis toimiimise ajal toimib, saab olla sama mis enne tomimist? "Mina" toimimine, - mis on sellise lause mõte?

31

Järelikult on kõik millestki põjustatud. Mis on põhjustatud, see on sõltuv. Miks siis vihastada asjade peale, mis on omakorda nagu terendus?

32

Viha tekkimist ei saa takistada. Kes on see, kes takistab? Mida ta takistab? - Saab küll, sest on olemas üldine põhjuslikkus ja selle abil on võimalik kannatusi kaotada!

33

Järelikult, kui nähakse, et sõber või vaenlane teeb halba, siis tuleb mõelda: "Sellel on põhjus," ning säilitada rahu.

34

Kui olendite kõik soovid täituksid,siis ei kannataks keegi, sest keegi ei soovi kannatada.

35

Hoolimatult piinatakse end ise naelte, nälgimise ja muu selletaolisega kas viha pärast või ihast raskelt kättesaadava naise järele või mõnel muul põhjusel.

36

Mõned hävitavad end üles puues või alla hüpates või mürgise ja roiskunud toiduga või patuse käitumisega.

37

Kui meelepiekkide võimualused hävitavad sel kombel isegi nii armast "mina",kuidas saavad nad siis hoida teiste ihusid?

38

Neid, kes meeleplekkidest pimestatuna tormavad enesehävingusse, tuleb pigem haletseda, mitte aga vihata.

39

Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine.

40

Kui aga see on juhuslik viga ja olendid on loomult head, ka siis pole vihastamisel mõtet, nii nagu ei sobi vihastada õhuruumi peale, kui seal ka suitsu juhtub olema.

41

Kaika peale ei vihastata, küll aga selle liigutaja peale. Kuid tema on liikuma pandud viha poolt, seepärast tuleks pigem vihastada viha peale.

42

Mina olen ju olendeile varem samuti valu teinud. Seepärast on õige, kui sama valu saab osaks mulle, kes ma olen olenditele halba teinud.

43

Temal on relv ja minul on keha - need mõlemad on kannatuste põhjusteks. Tema on võtnud relva, mina olen võtnud keha. Kelle peale vihastada?

44 Ma olen võtnud selle keha, mis vaevleb löökide käes nagu paise. Kelle peale vihastan ma, himudest pimestatu, kui ma siin praegu piinlen?

45

Ma tobe ei ihka küll kannatust, ometi olen aga ihanud, seda, mis on kannatuse põhjus. Miks ma vihastan teiste peale, kui kannatus on tulnud mu enda tõttu?

45

Mu enda teod on sünnitanud mõõklehemetsa ja põrgutiivu- lised ja ka selle kannatuse. Kelle peale vihastada?

47

Vaid mu enda tegude tõttu on ilmunud need, kes mulle halba teevad. Nemad lähevad põrgusse, kuid kas mitte mina pole nende hukutaja?

48

Kui mina nende tõttu kannatan, siis saan lahti mitmest patust. Nemad aga lähevad minu pärast kauaks ajaks põrgusse piinlema.

49

J?relikult teen mina neile halba, nemad aga on mu heategijad. Miks siis vihastad kõike pahupidi pöörates, kuri meel?

50

Kui mu kavatsused on vooruslikud, siis ei lähe ma põrgusse. Kui ma ise valvan enda järele, mis halba teeb see neile?

51

Kui ma maksaksin neile kätte, ei aitaks see neid milleski, sest mu tee hävineks, see aga hukutaks ka nood piinadest muserdatud.

52

Meelel pole kuju, seepärast e? saa teda kahjustada. Kui ta aga peab keha omaks, siis vaevavad teda kehapiinad.

53

Põlgus, sõim ja häbi - see seltskond ei piina ju keha. Miks oleda sa vihane, meel?

54

Kui teised ei suhtu minusse hästi, kas see sööb mu ära praeguses elus või järgmises? Miks ma siis seda nii väga püüan vältida?

55

Kas ma ei taha seda sellepärast, et see takistab mul vara koguda? Kogu mu vara häv?b siin, vaid patt jääb kindlalt püsima.

56

Parem suren otsekohe, kui elan pikka aega võltsilt. Isegi kui elan kaua, ei pääse ma surmapiinadest.

51

Ärkab see, kes unes maitses sada aastat õnne, ärkab ka see, kes oli vaid hetke õnnelik.

58

Kumbki ei saa oma õnne tagasi. Surres juhtub sama lugu sellega, kes elas kaua, ja sellega, kes elas vähe.

59

Kuigi olen palju saavutanud, kuigi olen pikka aega õnne maitsnud, ometi lahkun nagu paljaksröövitu paljana tühjade kätega.

60

Kuid rikkana saan ma vabaneda pattudest ja koguda pälvimusi! - Kas ei vabane pälvimusist ja ei kogu pattu hoopis see, kes varanduse pärast muret tunneb?

61

Kui hävib see, mille pärast olen elanud, mis kasu on mul siis elust, mis tõi vaid pattu?

62

Ma vihastan enda laimaja peale, väites, et ta hukutab olendeid. Kuid miks ma ei vihasta selle peale, kes teisi laimab?

63

Sa talud pahatahtlikkust, kui see on suunatud teiste vastu. Sa ei talu aga seda, kui sinust räägitakse halvasti, sest see ärritab su meeleplekke.

64

Ka pühakujude, mälestusmürkide ja HUva Seadmuse hävitajate ja solvajate puhul ei ole viha õigustatud, sest Buddhad ja teised ei kannata selle all.

65

Ka siis, kui halba tehakse õpetajatele ja lähedastele, pole vaja vihal lasta kerkida, vaid tuleb aru saada põhjuslikkusest, nii nagu üleval seletatud oli.

66

Olendite kannatustel on oma põhjused, ükskõik kas neid pandi kannatama meelega või mitte. Mõista, et kannatus viibib vaid meeles, ja ole kannatlik!

67

Ühed teevad halba sõgedusest, teised aga vihastavad sõgedusest Kellest ütleme: "Süudi"? Kellest ütleme: "Süütu"?

68

Miks tegid varem seda, mille pärast nüüd teiste läbi kannatad? Kõige põhjuseks on teod, mida saab siin muuta?

69

Sellest aru saades hakkan ma hoolega koguma pälvimusi, mis aitavad olendeid üksteisega sõpradeks saada.

?O

Kui maja süttib põlema, siis tuleb enne tuld jõuda naabermajja ning kanda sealt välja vili ja muu.

71

Kui iha süütab meele vihatules põlema, siis tuleb see otsemaid hüljata kartuses, et pälvimused põlevad ära.

72

Kui käe äralõikamine päästab surmamõistetu, kas pole see hea? Kui kannatus päästab inimese põrgust, kas pole see hea?

73

Kui ma praegu ei suuda taluda isegi nii tühiseid kannatusi, miks ma ei hoia siis tagasi viha, kõigi põrgupiinade põhjustajat?

74

Viha on mu korduvalt viinud põrgutesse. Minuga tehakse seal seda ja teist, mina aga ei saa midagi teha enda ja teiste heaks.

75

Siinne kannatus on aga teistsugune, sest ta täidab Suurt Eesmärki. Olendite kannatusi leevendavast kannatusest tuleks rõõmu tunda.

76

Kui teised on leidnud rõõmu ja õnne sellest, et ülistavad vooruslikke, miks ei peaks ka sina, meel, rõõmu tundma. sellest, et neid ülistad.

77

Ära räägi sellest rõõmust halvasti, see on õnne allikas. Ka vooruslikud pole vältinud seda~- parimat vahendit teiste võitmiseks.

78

Kui sulle ei meeldi, et teised saavad sel viisil õnnelikuks, siis loobu ka tasust, annetustest ja muust, ning sa hukutad kogu nähtava ja nähtamatu.

79

Kui sinu väärtusi kiidetakse, siis tahad, et ka teised tunneksid sellest rõõmu. Kui aga kiidetakse teiste väärtusi, siis ei taha sa rõõmu isegi endale.

80

Kui Virgumismeel on sinus töusnud selleks, et teha kõik olendid õnnelikuks, miks siis nüüd vihastad olendite peale, kes on õnnelikud?

81

Sa ju tahad, et olendid saaksid Buddhadeks ja et neid austataks kolmikilmas. Miks siis piinled, kui näed austusenatukestk??

82

Kas ei tee ka sulle kingitust see, kes kosutab neid, keda sina pead kosutama? Sa ei rõõmusta, vaid vihkad seda, kes su perekonda elatab.

83

Kas see, kes olendeile Virgumist soovib, ei soovigi neile midagi muud? Kuhu on jäänud selle Virgumismeel, kes teiste edu puhul vihastab?

84

Kui sa ei saanud seda, mis jäi annetaja juurde koju, siis pole see ju hoopiski sinu oma! Mis asja on sul sellega, mida annetatakse ja mida mitte?

85

Kas ta peab loobuma oma pälv?mustest, heasoovlikkusest ja voorustest ning mitte võtma seda, mida antakse? Ütle, mis on see, miile peale sa ei vihasta?

86

Sa mitte üksnes ei kurvasta oma patutegudest, vaid vaenad ka neid, kes teevad head.

87

Kui vaenlasele juhtus m?dagi halba, kas saab see olla sinu rõõm? Ainult sinu soov ei saa olla tema õnnetuse põhjuseks.

88

Kui see ongi juhtunud sinu soovist, kas siis tema õnnetuses peitub sinu õnn? Kui see oli sinu eesmärk, kas siis temal polnudki eesmärki?

89

Hirmus on see õng, mille on visanud meeleplekkidest kalurid! Põrguvalvurid püüavad su sellega kinni ja panevad katlasse keema.

90

Ülistused, kuulsus ja au ei anna ei pälvimusi ega pikka eluiga, ei jõudu, tervist ega kehaõnne.

91

Need peaksid aga olema oma sihti mõistvate arukate siht. Kas peaks?d siis meeleõnne soovijad harrastama purjutamist, mänge ja muud selletaolist?

92

Auavalduste nimel raisatakse vara ja isegi hukutatakse end. Kas sõnad on söödavad? Kes on surnuna õnnelik?

93

Nagu laps puhkeb nutma, ku? liivaloss kokku variseb, nii käitub ka m?nu meel, kui mind enam ei austata ega ülistata.

94

Ma pole aru saanud, et minu ülistamine oli vaid paljas heli ja seega mõttetu. Vaid see saab olla rõõmu põhjus, kui teised on mind ülistades leidnud rõõmu.

95

Mis mul sellest, kui keegi tunneb teistest või minust rõõmu? See õnn ja rõõm on tema oma, minul pole sellega vähimatki pistmist.

96

Kui tema õnn teeks mind õnnelikuks, siis oleksin pidevalt õnnelik. Miks ma ei ole õnnelik, kui teised on rõõmsad ja õnnelikud?

97

Sest mu rõõm sünnib vaid sellest, kui m?nd ülistatakse. Kui aga seda ei juhtu, siis olen nagu väike laps.

98

Ometi sünnitavad ülistused ja muu selletaoline vaid segadust ja võtavad soovi vabaneda. Need tekitavad kadedust vooruslike vastu, ja kui vooruslikud on edukad, siis ka viha.

99

Järelikult, kas pole need, kes tahavad minu ülistamisele lõppu teba, tulnud hoopis selleks, et hoida mind halba sündi langemast?

100

Mulle ei meeldi need, kes püüavad mind vabastada vara ja au kütkeist. Kuidas ma küll vihkan neid, kes mind vabastavad köidikuist!

101

Kuidas ma küll vihkan neid, kes otsekui Buddha õnnistuse läbi on tulnud välja aitama mind, kes ma ihkan sukelduda kannatustesse!

102

"Nad takistavad mu pälvimusi" - ka selline viha pole õigustatud. Kannatlikkusega võrdset askeesi pole olemas, ja kas nad pole just selleks ilmunud?

103

See on mu enda süü, et ma ei ole kannatlik. Pälvimuste põhjus on siinsamas, kuid takistusi teen ma ise.

104

Kui tolleta ei ole seda ja tolle puhul on ka see olemas, siis on too selle põhjuseks. Kuidas saab siis toda pidada takistuseks?

105

Õigel ajal ilmuv paluja ei takista annetamist. Pühenduse saamine ei takista pühendumist.

106

Kerge on ilmas leida kerjuseid, raske aga neid,kes halba teeksid. Ma ise ei tee kellelegi halba, kes siis mulle seda teeb?

101

Mu vaenlane on ilmunud, ilma et ma oleksin vaeva näinud, otsekui ootamatu varandus. Ma pean talle rõõmu valmistama, sest ta aitab mind Virgum?se teel.

108

Nii mina kui ka tema oleme vaeva näinud, et kannatlikkus kannaks vilja. Teda tuleb aga esimesena kostitada, sest ta oli varem kui kannatlikkus.

109

Kui aga kannatlikkust ei taheta täiustada ning vaenlast ei austata, miks siis austatakse Hüva Seadmust, mis on ju ka täiustamise põhjus?

110

Kui ma ei austa vaenlast, kes on ju tervekstegev arst, ettekäändel, nagu tahaks ta halba teha, kuidas saan ma siis kannatlikkust täiustada?

111

Kannatlikkus tekib just sellest, et tema tahab halba teha. Tema on seega kannatlikkuse põhjus ning teda tuleb austada võrdselt Hüva Seadmusega.

112

Shakjamunigi on öelnud: "Olendid on väljaks ja Võitjad on väljaks." Neid austades on paljud jõudnud täiusele.

113

Kui olendid ja Võitjad saavad võrdselt Buddha Seadmusest osa, miks siis austada vaid Võitjaid ja mitte olendeid?

114

Kavatsuse suurus ei peitu selles endas, vaid hoopis tulemuses. Seega on olendid võrdselt suured, seega on nad võrdsed!

115

Heatahtlikkusest lugu pidamine - see on olendite suurus. Buddha uskumisest saadud pälvimus - see on Buddha suurus.

116

Olendid ja Võitjad on võrdsed, sest nad mõlemad võtavad osa sellest, et jõutaks Buddha Seadmuse juurde. Kuid olendid ei ole Buddhadega võrdsed selles mõttes, et Nemad on lõputute vooruste mered.

117

Kolmikilmast rohkem tuleb austada seda, kelles on märgata väikseimatki voorusekübet sellest parimate vooruste ainulaadsest kogumist.

118

Olendites peitub Buddha Seadmusest tõusnud parim osake. Selle osakese tõttu tuleb olendeid austada!

119

Kui me ei austa olendeid, kuidas siis saame tasuda võlga Neile, kes on olnud siirad sõbrad j a meile määratut abi andnud?

120

Nemad on loobunud oma kehadest ja läinud olendite pärast Avitshisse. Tänuks selle eest, mida Nemad on teinud, tuleb ka jälgimate kurjategijatega käituda hästi.

121

Et minu Isandaiks saada, selleks pole Nab pööranud endile tähelepanu. Kuidas saan ma selliste Isandate vastu olla ülbe ja mitte orjalik?

122

Kui keegi on õnnelik, siis Suured Targad rõõmustavad. Kui keegi piinleb, siis on Nad kurvad. Kui tema on rahul, siis on ka Suured Targad rahul, kui temale tehakse kurja, siis tehakse ka Tarkadele kurja.

123

Kui tuli kõrvetab keha igast küljest, siis ei suuda ükski nauding meelt kergendada. Kui olend?d piinlevad, siis ei saa ka Kaastundlikud rõõmsad olla.

124

Järelikult, kui ma olen pannud olendeid kannatama, siis olen ma pannud kannatama ka Suuri Kaastundlikke. Ma tunnistan oma patu üles. Andke mulle andeks, Targad, kes Te selle pärast kannatanud olete!

125

Et õõmustada Tathagatasid, saan ma tervenisti maailma orjaks. Trampigu inimesed jalgadega minu peal, peksku nad mind, olgu vaid inimeste Avitajad rõõmsad!

126

Pole kahtlust, et Kaastundlikud on võtnud omaks kogu selle ilma. Tõesti, Avitajad paistavad inimkujulistena. Miks ma siis ei austa inimesi?

127

See oleks ju Tathagatade austamine, see oleks ju oma sihtide täideviimine, see oleks ju olendite vaevade vaigistamine Saagu see mu tõotusvandeks!

138

Nagu kuninga ametimees saab üksipäini tervele inimhulgale kahju teha ja inimhulk ei hakka ettevaatlikkusest vastu,

129

sest tegelikult pole ametimees üksi, vaid kuninga jõud on ka tema jõud, nõnda ärgu põlastatagu isegi armetut kurja- tegijat,

130

sest tema jõud peitub põrguvalvur?tes ja Kaastundlikes. Seeparast austatagu olendeid, nagu teener austab raevunud kuningat!

131

Kas saab vihast vahutav kuningas valmistada põrgupiinu? Neid aga kogetakse kindlasti siis, kui olendeid kurvastatakse!

i32

Kas saab rõõmust juubeldav kuningas annetada seda, mis oleks võrdne Virgumisega? Seda aga kogetakse kindlasti siis, kui olenditele rõõmu valmistatakse.

133

Olendeid austades saadakse tulevikus Buddhaks. Kuid miks sa ei koge edu, kuulsust ja hüvesid siin?

134

Kannatlikkuse abil saadakse isegi sansaaras meeldivat välimust, tervist, rõõmu, pikka eluiga ja tshakravartile omast õnneküllust!

See on "Bodhitsharjavatara" kuues peatükk: ÜLETAV KANNATLIKKUS

VII

1

Kannatlikkuse järel võetagu käsile tarmukus, sest tarmukuses peitubki Virgumine. Nagu tuuleta pole liikumist, nii ei ole tarmukuseta pälvimus?.

2

Mis on tarmukus? Hüvestav pingutus. Mis on selle vastand? Loidus, kiindumine tühisesse, kõhklemine ja enese põlgamine.

3

Loidus tärkab tegevusetusest, mõnude maitsmisest, uimasusest, mugavuste?hkamisest ja muretust suhtumisest sansaara kannatustesse.

4

Sind jälitavad meeleplekkidest kütid, sa oled püütud sündide võrku. Miks sa ei saa aru, et oled juba astunud surma suhu?

5

Kas sa ei näe, kuidas üksteise järel surevad su ligimesed, et ikka paged tshandaala pühvlina unne?

6

Kuidas saad nautida toitu, kuidas und, kuidas mõnusid, kui sind jälitab Jama ja kõik su teed on kinni pandud?

7

Sa mõtled, et seni, kuni surm oma varustuse kokku paneb ja ootamatult saabub, jõuad veel loidusest jagu saada. Mis aga teed siis, kui jääd hiljaks?

8

"See on lõpetamata, see on alustamata, see on pooleli, sest surm tuli nii äkki. Oi, ma olen kadunud," nõnda mõtled siis,

9

kui näed Jama saadikuid ning kurbade ja mitte millegi peale lootvate sugulaste nägusid, mis on üles paistetanud punastest silmadest voolavatest pisaratest.

10

Mida teed siis, kui piinled hirmust hullununa oma patte meenutades, kui kuuled põrgumöirgeid, kui sind määrivad su oma väljaheited?

11

"Ma olen nagu eluskala," see mõtegi valmistab sulle hirmu, kui palju rohkem siis veel väljakannatamatud põrgupiinad, mida patustanul tuleb taluda.

12

Oh õrnuke, isegi kuum vesi on sulle valus! Sa oled teinud põrgulikke tegusid, kuidas saad veel tahta, et sul oleks mõnus?

13

Oi-oi muretu! Oi-oi viljade himustaja! Oi-oi õrnuke! Oi-oi paljukannatanu! Piineldes hukkud sina, kes sa oled end surematuks pidanud!

14

Kui sa oled juba inimlaevale tõusnud, siis ületa kannatuste lai jõgi! Rumaluke, praegu pole aeg tukkuda, seda laeva pole kerge leida!

15

Sa oled loobunud Ülimast Seadmuserõõmust, millest lõpmatul hulgal voolab muid rõõmusid. Mis rõõmu aga pakuvad sulle sellised valuvaigistajad nagu ülbus ja mõnitamine?

16

Kõhklematus, neli väge, hoolikus, enesevalitsemine, enese ja teiste samastamine, enese vahetamine teistega.

17

Pole vaja kõhelda: "Kust mulle see Virgumine tuleb?" Sest Tathagata, Tõekuulutaja, on väljendanud selle tõe:

18

"Ka Nemad olid kunagi sääsed, parmud, kärbsed ja ussid. Püüdluse vägi on nad viinud aga selleni, milleni on nii raske jõuda - Täieliku Virgumiseni."

19

Kui palju rohkem mõistan mina, inimeseks sündinu, seda, mis tuleb kasuks, mis mitte. Miks ei peaks ma jõudma Virgumiseni, kui täidan Kõikteadja Juhiseid?

20

Kui ma kardan, et võin ilma jääda käest, jalast või millestki muust, siis ei oska ma tobedana vahet teha raske ja kerge vahel.

21

Loendamatute miljonite aegkondade vältel on mind korduvalt katki lõigatud, raiutud, põletatud, torgitud, kuid Virgumist pole tulnud.

22

Kuid need kannatused, mis viivad Virgumisele, on mööduvad: et vabaneda kehasse tunginud okka põhjustatud piinast, on vaja tunda selle eemaldamise valu.

23

Kõik arstid kasutavad terveks tegemisel valutekitavaid vahendeid. Suure valu kaotamiseks on vaja tunda väikest.

24

Parim Arst aga ei kasuta noid tavalisi vahendeid. Meeldiva kohtlemisega ravib ta neidki, kes on väga haiged.

25

Alguses paneb Juhataja meid annetama aedvilju ja muud selletaolist. Alles hiljem jõutakse niikaugele, et suudetakse annetada ka oma keha.

26

Kui mõistetakse, et oma keha on nagu aedvili, mis raskust valmistab siis oma liha ja kontide ohverdamine?

27

Pattude hülgamine ei valmista kannatusi, haridus ei tee meelt kibedaks. Meelepiinad tulevad eksiarvamustest, kehapiinad - patutegudest.

28

Pälvimus teeb keha terveks, haridus teeb meele heaks. Kes saab kiusata teiste pärast sansaarasse jäänud Kaastundlikku?

29

Virgumismeele väel liigub ta kiiremini kui shraavakad, heites eemale endisi patte ja püüeldes pälvimusemeresid.

30

Leidnud Virgumismeelevankri, mis viib üle kõikidest muredest ja vaevadest, liigub ta õnnelt õnnele. Kas arukas kõhkleb siin?

31

Olendid jõuavad eesmärgile aupaklikkuse, uhkuse, rõõmu ja loobumise väel. Aupaklikkus sünnib hirmust kannatuste ees ja selle kasu peale mõeldes.

32

Tarmu tuleb kasvatada aupaklikkuse, uhkuse, rõõmu, loobumise, täieliku pühendumise ja enesevalitsemise väel ning nende vastandite väljajuurimisega.

33

Mul tuleb hävitada määratul hulgal nii enda kui ka teiste puudusi. Üheainsagi puuduse hävitamiseks aga kulub meretäis aegkondi.

34

Kui ma hakkan puudusi hävitama, siis ei paista mul tarmukusenatukestki. Kuidas ei lõhke mu süda, mul tuleb ju loendamatuid kannatusi taluda?

35

Palju on voorusi, mida pean koguma enda ja teiste jaoks. Üheainsagi vooruse sisseharjutamiseks kulub meretäis aegkondi.

36

Ma pole kunagi väiksematki voorust endale sisse harjutanud. Asjata on möödunud see elu, mille olen kuidagi imekombel saanud.

37

Ma pole tundnud rõõmu Bhagavattide auks korraldatud Suurtest Ohvripidudest, ma pole austanud Õpetust, ma pole täitnud vaeste soove.

38

Ma pole pakkunud hirmunutele kaitset, ma pole teinud õnnelikuks piinatuid. Vaid kannatusteks olen ma sisenenud emaüska, piinates ka seda.

39

Nii langenuna olen ma sündinud vaid seepärast, et pole eelmistes sündides pakkunud Seadmusele austust. Kas tohib jätta Seadmusele austust pakkumata?

40

Shakjamuni on öelnud, et kõigi hüvede juur on aupaklikkus, ja selle juur on küpsenud viljade kujustamine.

41

Patustanud saavad tunda kannatust, meelemasendust ja hirmu ning nende lootused varisevad kokku.

42

Missugune ka poleks head teinu südamesoov, tema pälvimused ohverdavad talle selle, kinkides vastavaid vilju.

43

Kui palju ka patustanu ei ihkaks õnne, patused kannatusemõõgad hävitavad tema ikka ja jälle.

44

Hüvesläinu Pojad sisenevad avaratesse hästi lõhnavatesse lootoseüskadesse. Võitja magusate sõnade toidul kasvavad nad säravaiks, nende õilsad kehad ilmuvad Buddha valguskiirtest õitsema pandud lootoslillede seest, ning nad astuvad Hüvesläinu ette headena.

45

Need aga, kes röögivad, kui Jama teenrid neilt naha maha kisuvad, kelle kehale valatakse kuumusest lõõmavat sulavaske, kelle küljest lüüakse hõõguvate mõõkade ja odadega sadu lihatükke, need langevad patustena ikka ja jälle tuliseile raudpõrandaile.

46

Seepärast tuleb innukalt kujustada aupaklikkust hea vastu, "Vadzhradhvadzha" Juhiste kohaselt aga kujustada uhkust.

47

Esmalt tuleb uurida võimalusi: kas alustada või mitte? Parem on mitte alustada kui alustades ümber pöörata.

48

Järgmises elus võidakse ju samamoodi toimida, patust aga kasvab kannatus. Muudeks töödeks on aeg raisatud, seda aga pole lõpuni viidud.

49

Uhkust saab kujustada kolmel viisil: tegude, kõrvalistele meeleplekkidele vastu astumise ja jõu abil. "Ma suudan üksinda toime tulla" - see on uhkus tegudest.

5O

"See maailm ripub ära meeleplekkidest ja ei suuda oma sihte teostada. Seepärast teen mina seda! Ma pole ju nii jõuetu kui inimesed!"

51

"Tema teeb madalat tööd, kuidas saan seda pealt vaadata? Kui ma ei aita teda uhkusest, siis kadugu mu uhkus!"

52

Vareski on Garuda, kui satub surnud sisaliku peale. Kui mu meel on väeti, siis teeb mulle isegi tühisem langus viga.

53

Kõhklevusest tärganud abituses on langused kerged tulema. Kes aga püüdleb uhkena, seda ei suuda võita isegi vägevaimad.

54

Seepärast teen langustele kindlal meelel lõpu! Kui langused mu võidavad, siis on mu soov võita kolmikilm naeruväärne.

55

"Mina suudan võita kõiki ja keegi ei suuda võita mind" - Selline peab olema mu uhkus, sest ma olen Võitja lõvipoeg.

56

Ei ole aga uhked need, kes ripuvad uhkusest ära. Nad on hoopis tühised. Uhke ei satu vaenlase võimu alla. Nemad on aga vaenlase - uhkuse - võimalused.

57

Uhkuse pärast on nad sattunud halbadesse sündidesse ja kui nad ongi sündinud inimestena, siis pole neil rõõmu: nad on orjad teiste toidul või nõmedad või inetud või igerikud,

58

keda põlgavad kõik ja kes piinlevad uhkusejäikuses. Kui aga säherdused kuuluvad uhkete hulka, siis ütle, kes on tühised?

59

Need on uhked ja võidukad, kes on uhked selleks, et võita vaenlane. uhkus; need on kangelased, kes hävitavad pealetungivat vaenlast, uhkust, ja ulatavad olendeile ihaldatud võiduvilja.

60

Meeleplekikarja keskel peab oma raevu tuhatkordistama, ning meeleplekid suudavad sind niisama vähe võita kui hirvekari lõvi.

61

Ränkades piinades pole midagi meeldivat. Seepärast ei maksa isegi piinades sattuda meeleplekkide võimu alla.

62

Kui midagi on vaja teha, siis tuleb seda teha innuga. Nagu mängijal ei saa kunagi võitudest külalt, nõnda ei tohi ka tegudeviinast kunagi küllalt saada.

63

"Tegusid tehakse õnne pärast!" Kui oleks nii, siis poleks õnne. See, kelle õnn seisneb tegutsemises, ei saaks siis õnnelik olla, kui ta ei tegutse.

64

Sansaaras ei leita rahuldust naudingute tõttu, mis on kui mesi noateral. Kuidas leida aga rahuldust pälvimuste abil, mis on kui rahustav magus nektar?

65

Kui tegu on tehtud. siis tuleb sukelduda teise, nii nagu keskpäeva kuumusest piinatud elevant sukeldub tiiki.

66

Kui ära väsitakse, siis puhatagu, et jälle tegutseda. Kui miski on hästi välja tulnud. siis lahkutagu kohe selle juurest janusena üha uute tegude järele.

67

Meeleplekke tuleb hävitada järjek?ndlalt. Kuid otsekui vilunud vaenlasega veheldes tuleb end kaitsta meeleplekkide mõõgahoopide eest.

68

Kui mõõk on langenud, siis tõstetakse see otsemaid hirmust. Kui meenutusemõõk on langenud, siis tõstetagu see põrgut meenutades.

69

Verre tunginud mürk kandub üle kogu keha. Kui pahe leiab sissepääsu, siis kandub ta üle kogu meele.

70

Tõotusvande andnu olgu nagu too, kes kannab õlinõud temale suunatud mõõkade vahel: hirmust surma ees jälgib ta pidevalt, et ei komistaks.

71

Kui madu on sülle roomanud, siis hüpatakse välkkiirelt püsti. Kui uimasus ja laiskus võimust võtavad, siis hakatagu neile otsekohe vastu!

72

Iga nõrkusehoo puhul tuleb kahetsedes meelt mõlgutada: "Mida teha, et seda enam ei juhtuks?"

73

Ka otsitagu endale kaaslasi ja sobivat tegevust ning küsitagu, kuidas selles või teises olukorras meenutusvõimet rakendada?

74

Nagu enne töö alustamist pannakse kõik valmis, nii meenutatagu ka seda, mida on räägitud hoolivusest, et endale kõik kergeks teha.

75

Nagu puuvill on tuule tuleku ja mineku võimuses, nii astutagu tarmukuse võimu alla. Küll siis tulevad ka imevõimed.

See on "Bodhitsharjavatara"
seitsmes peatükk:
ÜLETAV TARMUKUS

VIII

1

Kui tarmu on kasvatatud, siis hakatagu meelt keskendama. Hajameelne inimene on meeleplekkide hambus.

2

Hajevil ei ole see, kes keha ja meelega on eraldunud. Seepärast hülga maailm ja loobu vahetegemisest.

3

Maailma ei hüljata kiindumuse tõttu ning himust vara ja muu selletaolise järele. Tark mõelgu hüljates nii:

4

"Rahu ja selge pilguga saan meeleplekkidest jagu." Esmalt otsitagu rahu, seda aga leitakse vaid siis, kui maailma suhtutakse ükskõikse rõõmuga.

5

Kas maksab kaduval kiinduda kaduvasse? Armsat ei nähta enam ju tuhandete aegkondade vältel.

link