Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Bonsaid

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Revision as of 13:56, 31 January 2016 by KiireJuss (Talk | contribs) (bot adding links)

(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to: navigation, search
Bonsai 15.jpg
Bonsaid ilmusid esimest korda Hiinas, üle tuhande aasta tagasi, siis teati neid kui pun-sai. Pun-sai tähendas lihtsalt ühe puu kasvatamist potis. Need varajased isendid olid hõreda lehestikuga ja üldse kujult ebaühtlased, pahklikud tüved meenutasid tihti loomi, draakoneid ja linde. Hiina bonsaisid ümbritsevad paljud müüdid ja legendid, grotesksed ja loomakujulised tüved ja korralik juurestik on tänapäevani kõrgelt hinnatud.

Hiina bonsaid tulenevad kujutlusvõime maastikelt ja metsikute draakonite ja kerra tõmbunud meremadude kujud annavad puu ilmele väga palju juurde - niisiis selle kunsti kaks vormi on teineteisest suhteliselt erinevad. Jaapan võttis üle suurema osa Hiina kultuurist - samuti võtsid nad üle bonsaid, mida tutvustati Jaapanile Kamakura perioodil (1185-1333) Zen Budismi poolt, mis sellel ajal levis Aasias kulutulena. Täpne bonsai tuleku aasta on vaieldav, kuigi on võimalik et see saabus 1195 pk., kuna Jaapani vanades ürikutes on vihjeid bonsaide kohta. Niipea kui bonsaid jõudsid Jaapani, tehti sellele kunstile suur ümberkorraldus. Aja möödudes, ei omistatud puid enam ainult Buda munkadele, vaid hiljem võeti nad ka aristokraatia esindajateks - prestiiži ja au sümbol. Bonsai ideaalid ja põhimõtted muutusid radikaalselt läbi aastate. Jaapanlaste jaoks esindas bonsai iidsete uskumuste kokkusulamist Idamaade filosoofiaga (harmoonia inimese, hinge ja looduse vahel).

Iidsest Jaapani ürikust, mis on kirjutatud Kamakura perioodil, võib lugeda: "Tänulik olema ja rahuldust saama huvitavalt keerdunud potipuudest tähendab moonutuste armastamist". Igal juhul, kas see oli mõeldud positiivsena või negatiivsena, jätab see meile mulje, et kääbuspuude kasvatamine pottides oli harrastatud tegevus Jaapani kõrgklassi inimeste poolt Kamakura perioodil. Neljateistkümnendaks sajandiks vaadati bonsaid bonsaid pidid olema olemas juba palju aastaid enne seda aega.

Bonsaid toodi siseruumidesse inimestele näitamiseks "Jaapani eliidi" p tõesti kui tugevalt rafineeritud kunsti vormi, see tähendab omakorda et oolt ja sellest sai tähtis osa Jaapani igapäevaelus - bonsaide esitlemine spetsiaalsetel riiulitel. Need keerulised taimed ei olnud enam mõeldud vaid õues näitamiseks, kuigi puude treenimine ja kärpimine arenes välja alles hiljem - sellel ajal võeti ikka veel väikseid puid loodusest. 17-ndal ja 18-ndal sajandil jõudsid Jaapani kunstivoolud oma kõrghetke. Bonsai arenes jällegi kõrgemale looduse arusaamades ja viimistluses - kuigi potid paistsid olevat natuke sügavamad kui tänapäeva potid. Sellel ajal oli bonsai pidamise tähtsamaks reegliks kõige üleliigse eemaldamine, jäid ainult vajalikud elemendid. Ülim viimistlus oli Jaapanis sellel ajal väga sümboolne.

Sellel ajal sai bonsai Jaapanis tuntuks ka laiemale avalikkusele - mis suurendas loodusest korjatud väikeste puude nõudlust, seetõttu sööbis bonsai sügavalt kultuuri ja traditsioonidesse sisse.

Aja möödudes hakkas bonsaile tekkima erinevaid stiile, iga stiil erines teistest tohutult. Bonsai kunstnikud tutvustasid pikka-mööda kultuurselt tähtsaid elemente bonsaidele, näiteks kivid, taimed, tillukesed hooned ja inimesed. Samuti üritati luua miniatuurseid maastike.

Lõpuks, 19-nda sajandi keskpaigas, peale rohkem kui 230 aastast globaalset isolatsiooni, avas Jaapan ennast muule maailmale. Jutt miniatuursetest potis kasvavatest puudest levis tänu rännumeestele kiiresti. Paljud näitused Londonis, Viinis ja Pariisis olid ka suurteks sõna levitajateks. Ning lõpuks Pariisi Maailma Näitus 1900-ndal aastal avas maailma silmad bonsai kunsti suhtes.

Bonsai nõudluse fenomenaalse kasvu tõttu, tänu laienevale tööstusele ja looduslikult miniatuursete puude kujunemise vähesusele, viidi kääbus taimed kommertslikule bonsai tootmisele. Bonsai kunstnikud treenisid noori puid, et need kasvaks bonsaideks. Selleks kasutati traati, lõikumist ja spetsiaalseid kasvatamise tehnikaid - mis arendas seda kunsti jällegi edasi. Jaapanlased oskasid selle huvitava kunstivormi pealt kasu lõigata - avati spetsiaalseid taimekoole mis olid pühendunud bonsaide kasvatamisele ja ekspordile. Nüüd kasutati erinevaid puu liike, et rahuldada maailma erinevate kliimavöötmete inimeste vajadusi. Bonsai, seemnest ja pistikust, kasvatamine sai sisse uue hoo.

Bonsai on arenenud, et peegeldada erinevaid maitseid ja ajastuid - paljusid erinevaid riike, kultuure ja tingimusi, kus bonsai kasvatamist nüüd harrastatakse.

Jaapanis peetakse bonsaisid nende kultuuri ja ideaalide sümboliks. Uue aasta algus ei ole täiuslik kui tokonoma (spetsiaalne riiul igas Jaapani kodus, millel hoitakse ornamente ja väärtuslike esemeid) ei seisa õitsevaid aprikoosi või ploomi bonsaisid. Bonsaid ei ole enam ainult kõrgklassile, vaid seda harrastavad kõik, alates firmajuhtidest kuni laotöölisteni välja.

Jaapanlased üritavad kasutada bonsaideks algupäraseid liike - männid, asalead ja vahtrad (loetakse traditsionaalseteks bonsaideks). Muudes riikides on inimesed rohkem avatud laialdasele valikule.

Bonsaide evolutsioon läbi viimase kahe sajandi on tõeliselt hämmastav - hästituntud ja austatud aianduslik kunstivorm, mis on levinud üle maailma, alates Gröönimaast kuni Ameerikani, Lõuna Aafrikast kuni Austraaliani. See on pidevas muutumises ja saavutab aina suuremat menu, suurepärane maailma väikesuse esindaja.