Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Bonsaist lähemalt

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search

Bonsaid on defineeritud erinevalt, põhimõtteliselt selle maa kultuuri põhiselt, kus seda mõistet parasjagu püütakse avada. Kõige täpsema vaste annab siiski jaapani keel ise: alusel kasvav. Siit algab ka väga selgepiiriline eristus: maapinnas kasvavad puud, kuitahes atraktiivselt kujundatud, ei ole bonsaid.

Bonsai päritolumaade filosoofia, Zen Budismi kohaselt on inimene, loodus ja selle elemendid kõik omavahel seotud. Justnimelt needsamad inimesed on väga kindlad, et selle unikaalse mediteerimise ja eneseväljenduse meetodiga, mille üldnimetus antud juhul on bonsai, luuakse seesama ühtsus ning hoitakse seda. Kuna aga läänemaailmas idamaade tõekspidamised ei oma tugevat kandepinda, siis niiöelda lihtsustatud vaimsuse maailmas käsitletakse bonsaid kui suurepärast hobi, mis pakub paremat arusaama ja lähedust loodusega. Samas on bonsaikunst läänemaailmas leidnud oma koha ühena meetoditest mitmesuguste aedade kaunistamiseks.

Ilu on vaataja silmades, suhtumine on tema südames. Kuid, tahes tahtmata jõutakse kas varem või hiljem ikkagi selleni, et kuigi bonsai oma poti ja pinnasega selles on füüsiliselt iseseisev, otseselt mitte kontaktis Maaga, on see ikkagi looduse osa. On Kosmilise Kõiksuse osa täpselt samamoodi nagu Maa ise ja kõik selle sees, peal ning ümber.

Veel üks näide austusest Kõiksuse vastu: bonsaid ei tohiks istutada täpselt poti keskele. Nõue ei tulene kunstist eesmärgiga tekitada asümmeetrilise visuaalne efekt, vaid hoopiski teadmisest, et poti keskkoht on püha ja puutumatu. See on koht kus Taevas ja Maa sümboolselt kokku saavad ning koht, kus mitte miski muu peale sümboolse Maa enda selles punktis ei tohiks seda punkti valitseda.

Traditsiooni kohaselt on Bonsai kasvatamiseks vajalikud kolme voorust: shin, zen, bi. Eesti keeles on need: ausus, headus ja ilu.

Oskusliku hoolitsuse puhul võivad bonsaid elada sadu aastaid ning teadmisi ja oskusi antakse koos bonsaiga edasi põlvest põlve, olles teadmiste varamuks nendele, kes sellega tegelevad. Sealjuures on oluline, et puu täidaks ka oma kunstilis-filosoofilist eesmärki, et ta oleks et ta oleks elujõuline, õigete proportsioonidega, õige suurusega potis.

Olgu juba ette ära öeldud, et bonsai ei ole geneetiliselt muundatud organism. Taimed pärinevad otse loodusest, nende alamliigid on saadud loodusest pärinevate taimede aretustöö tulemusena täpselt nagu viligi, millest on tehtud meie igapäevane leib. Faktidega on tõestatud, et bonsai, kelle kasvumullas on piisavalt vett, õhku ja toitained juurtele, valgust, niiskust ja soojust maapealsetele osadele, elab isegi kauem kui samast liigist täismõõtmeline puu looduses. Vanim teadaolev bonsai oli 800-aastane, enne kui hukkus vaeghoolduse tagajärjel pärast omaniku vahetust, rännates Jaapanist Ameerikasse. Vanim elusolevatest bonsaidest on 600-aastane.

Bonsaipuud ei ole samas mingi eriline taimeliik, mis on selektsiooni ja aretustöö tulemusena ainult mõnesentimeetrise kõrgusega. Bonsaid on tegelikult enda suurte suguvendade väikesed vormid, millele on kehtestatud rahvusvahelistele standarditele vastav kõrguse maksimum, üks meeter ja nelikümmend sentimeetrit. Saavutatakse selle hoidmine üksnes hooldusvõtetega.

Bonsai kasvatamine on sama julm tegevus, kui ükskõik milline muu aianduslik tegevusliik.

Julmaks muutub bonsaikasvatus vaid siis, kui tuuakse loodusest väga nigelates tingimustes kasvanud kümnete või isegi sadade aastate vanune puu ja pannakse ta potti kasvama. Kes on näinud filmi „Karate Kid“, meenutagu üht olulist episoodi selles filmis. Filmi peategelane tõi oma Õpetajale kaljudelt „bonsaikujulise“, eluvõitluses võitjaks jäänud väga vana puu, misjärel ta eluga riskides pidi tema sinnasamasse tagasi viima ja istutama, selleks et taastada enda väärikus, mille ta oma mõtlematu teoga, põlispuu toomisega, oli kaotanud. Niisugune puu hankimise viis on vargus Looduselt ja vägivald Looduse vastu, sest Bonsai kasvatatakse ise. Looduses pole „bonsaistiilis“ puid, bonsaipuud kasvatakse ja kujundatakse ise, kusjuures kujundusstiilid on olemuselt looduses olevad kasvuerisused. Neidsamu kasvukohast tingitud erisuste kujutamist enda loomingus peabki bonsaikasvataja silmas, kui soovib oma hoolealuse kujundada stiilseks.

Kunstnik ei matki kunagi loodust, vaid pigem loob isikliku nägemuse, loob legendi puuga manipuleerides. Korrektselt kujundatuna võib bonsai meenutada paljut looduses nähtut: kaldus rannaäärsest puust kuni orkaanis murdununi. Kuid alati peab ta välja nägema loomulikuna ja mitte iialgi näima inimkäte kujunduse tulemusel saavutatuna.

Bonsai puhul pole eriti suuri kulutusi vaja teha, samas nõuab see tegevus palju aega, püsivust, oskusi ja vastupidavust.

Bonsai kujundamine on isiklikust kunstimaitsest olenev ja klassikareeglitest vaba siis, kui seda tehakse hobina. Kuid vaba pole see mitte iialgi taimekasvatuse elementaarsetest nõuetest. Tuleb tunda rõõmu, mitte pinget ja muret nende kasvatamisest. Uskuge või mitte, kuid taimed on osavad mõtetelugejad ning nende viletsas seisukorras olles tuleb teie muretsemine neile kõike muud kui kasuks. Ja kui ta ikkagi hukkub, siis tuleks temalt andeks paluda, tunnetada andestuse saamist ning tänada teda selle rõõmu eest, mille ta selle üürikese aja jooksul kinkis. Ka see on osake bonsaikasvatuse filosoofiast: loa palumine, tänamine, andeks palumine, andestuse saamine.

Nii kummaline kui see ka pole, ei võta kaua aega õppida suhtlema oma hoolealusega. Ja siis juba tundub loomulikuna ka kogu see nn müsteerium, mis väljendub koguni puude ravitoimes nendega tegelejale. Väike puu on hea suhtleja oma suurte suguvendadega Looduses ja Loodus on kõikvõimas ning helde, kui osata temaga suhelda. Ta aitab oma väiksemat kaaslast, kelle oled võtnud enda hoolealuseks ja ka sind ennast. Niimoodi saadaksegi oma kulutused peatselt tasa ja tagasi, lausa kuhjaga, vaimsete väärtustena, millel teadupärast hinda polegi.

Ometigi ei pruugi esialgu kulgeda kõik ootuspäraselt. Küllap on juba kogetud nii mõnigi ebaõnnestumine, pole välistatud, et on neid veel ees. Ei maksa meelt heita ega alla anda! Ka Hiina ning Jaapani bonsaimeistrid olid kõik kunagi algajad ja ka nemad on kindlasti mõelnud sügavalt järele, miks niimoodi juhtus, mida teha selleks, et õnnestuks paremini. Oskused tulevad vaid praktikaga, praktiseerimine omakorda eeldab elementaarseid algteadmisi ja päris kindlasti on omal kohal suhtlemine oma mõttekaaslastega.

Panite vast tähele, et selle kirjutise alguses bonsai kohta käivast asesõnast "see" sai märkamatult "tema". Bonsai on elus nagu me ise, nagu Looduski. Lepime kokku: nüüd ja edaspidi, rääkides bonsaist, teeme seda "tema" vormis. Ja pane kindlasti oma bonsaile ka nimi.

link