Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Boudhanathi ajalugu: Chini laamad

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Boudhanath Stupa silmad.jpg
Boudhanath Stupa-5.jpg
Boudhanath-elefant.jpg


Boudhanathi stuupa hiljutine ajalugu on hargnenud Chini (või Chiniya) laamade liini ümber.

Esimene Chini laama, Taipo Shing, oli Szeshuani nyingmapa budist, kes jäi Boudhasse siia palverännakule tulemise järel. 1853. aastal, Hiina-Gorkha sõja lõpul, kutsus Jung Bahadur oma hiinlasest Boudha asuka paleesse tõlkijaks rahuläbirääkimiste ajaks.

Tunnustuseks tema teenete eest Rana peaministrile määrati ta 1859. aastal Boudha ülemaks koos stjuuardi staatusega Helembu guthi Malemchi maade üle.

Tema järeltulijaks sai 1880. aastal Buddha Vajra ning temale järgnes Punya Vajra (1886-1982), kolmas Chini laama, 1922. aastal.

Teise ja kolmanda Chini laama religioosne ja ilmalik võim suurenesid kuni hiliseks Rana perioodiks oli Boudhast saanud kuningriik kuningriigis.

Chini laamade autoriteeti suurendas nende staatus dalai laama konsulitena Nepali kuningriigis.


Chini laamade võimu vähendas Hiina Tiibeti okupeerimine 1951. aastal, Nepali maareform 1961. aastal, mis röövis stuupalt suure osa toetavatest maadest, ning ka Panchayati domineerimine, millest Punya Vajra, kolmas Chini laama, eemal seisis.

Punya Vajra surma ajaks 1982. aastal oli Boudha ülema võimu radikaalselt kärbitud.

Nyingmapa yogidena olid Chini laamad oma elukaaslasteks võtnud tamangi ja sherpa tüdrukuid.

Esimene Chini laama abiellus Jung Bahaduri konkubiini tütrega, pannes nii aluse perekondlikele sidemetele valitsusega.

Kolmanda Chini laama pika elu ja mehisuse tulemuseks oli järglasterohke perekonna laiendamine.

Alates 19. sajandi keskpaigast kuni Punya Vajra surmani, olid Boudha Chini laamad need, kes panustasid kõige enam Boudhanathi jätkuvasse religioossesse ja sotsiaalsesse tähtsusesse.

Boudha ülematena olid Chini laamad Tamangi sangha ja Boudha Gyang Guthi, Boudha Kloostrikogukonna juhtideks.

See stuupa guthi hõlmab administratiivse üksuse, mis haldab stuupat, ning ka preestrid, kes teenivad kohalike järgijate Ma Ajimat, kaitsvat jumalust.

Guthi liikmed olid ja on endiselt Chini laamade õpilased (tiibeti keeles Gya Lama) Tiibeti traditsioonis.

Guthi maad, mis asusid peamiselt Helembus Malemchi Gaonis ja Kopani ümber, olid selle guthi põhiliseks sissetulekuallikaks.

Ka newaridel on õigus ülistada Ma Ajima templis.

Ajaloolised suhted budistliku guthi ja hindude vahel on segased, kuid me teame, et kolmanda Chini laama ajal lõpetati vereohverdused Ma Ajimale, millele viitab Shabkar Rinpoche.

Alates kolmanda Chini laama surmast on ilmalikus ja religioosses võimuvaakumis stuupat valitsenud guthi komitee, mis koosneb kolmanda Chini laama liini järeltulijatest ja tema Tamangi õpilaste perekondadest, kes elavad ümbruskonnas.

Newaride Boudhas on piiratud hõbedaseppade ja kaupmeestega kohalolek Patanist, kes kasutavad osavalt ära palverändurite ja turistide turgu.