Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Brahmanism

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Brahmaan.jpg
Brahmaan86.jpg
Brahma.jpg


brahmanism, veedade usundist I at esimesel poolel e.m.a välja kasvanud India klassikaline religioon, hilisema hinduismi põhiline allikas.

- brahmanism on Läänes kasutatav nimetus, mis tuleneb mõistest braahman ning mõnes käsitluses mõeldakse selle all ka veedade usundit.

Nagu sellele järgnenud hinduism, oli ka brahmanism pigem erinevate uskumuste, õpetuste ja filosoofiasüsteemide kogum, mida ühendas veedade pühaks pidamine ja braahmanite keskne osa usutalitustes.

- brahmanismi perioodil kujunesid välja India mõtteloo klassikalised tekstikogumikud braahmanad, aranjakad ja upanišadid.

Braahmanad on eeskätt veedade kommentaarid, mis sisaldavad skolastilisi arutelusid sõnade ja rituaalide tähenduse üle ning põhjendavad braahmanite ülimuslikku seisundit ühiskonnas.

Upanišadid esindavad uut filosoofilist mõtlemist, mis oli veel üsna tihedalt seotud mütoloogilise mõtlemisega.

Arenes välja idee aatmanist ehk isikulisest hingest, mis sansaaras üha uuesti sünnib, sõltuvalt eelnevatest tegudest ja teoviljast e karmast.


Õpetuse järgimise eesmärgiks on sansaarast vabanemine (skr moks´a ), kuid iidseid riitusi ja ohverdusi ei peeta selleks enam piisavaks.

Vabaneda saab vaid jooga abil, see aga eeldab eelkõige sisemist ohverdamist ja enesepuhastumist. brahmanismis kujuneb välja idee ühtsest jumalikust algest brahmanist ning samuti india ühiskonna seisuste hierarhia.


Kuigi brahmanismis austati veel ka veedade jumalaid, tõusis seal esile uus põlvkond India jumalate panteonis eesotsas Šiva ja Višnuga. brahmanismile vastanduvad uued õpetused budism ja džainism, mis astuvad vastu seisuste süsteemile ja seavad kahtluse alla aatmani e ise idee.


Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon.

Preestriteks olid brahmaanid.

Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil.

Jumalate roll oli väike. Samas austusvorm ja arengujärk india usundis mis kaasnes veeda usundiga.

Brahmaism lagunes hiljem sektideks ja temast sai indias tänapäeval kehtiva religioonivormi hinduismi eelaste.


Brahmaismis kujunes välja kuus ortodoksset koolkonda (daršanat):

polüteistlik mimaansa,

loogikale tuginev njaaja,

natuurfilosoofiline vaišešika,

dualistlik ja ühtlasi vanim suund saankhja,

eelmisest lähtuv klassikaline jooga ning filosoofiline vedaanta.


India religiooni ajaloolised astmed: vedaism-brahmanism-hinduism (India religioonid).

Veedade perioodi religiooni nimetatakse brahmaismiks, mis kristliku ajaarvamise vahetuse paiku transformeerus hinduismiks.

Brahmaismi peatunnus: pääsemist taotleb isiklikust olemisest kõigi selle ihadega; hingederänd (karman); lõplikuks vabanemiseks on vaja jõuda karma suhtes taskaalu seisundisse - ükskõiksusesse.

Rektsioonid brahmaismi vastu 4 sj eK on buddhism ja dzainism.

(braahmanid on preestrid)

Brahman (kesksugu) (sanskriti keeles 'jumalik') on hinduistliku filosofia keskne mõiste (upanišadid, dualism loogika, meditatsioon).

Brahmaism kujunes välja Indias, u. 700 a. e.m.a. veeda usundist.

Keerukas kombestik, esivanematekultus, asketism, braahmanite (preestriseisuse esindaja) eesõiguste toonitamine.

Peajumal oli Brahma (hinge ühtsus, jumal absoluut).

Jumalat kirjeldati läbi negatiivsuse (jumal ei ole selline) või lausega `tat tvam asi`(sina oled too v. see oled sina).

Austati ka veedade jumalusi, nt Indrat ja Varunat.

4 veedat - Rigveeda, Yajurveeda (e. Jadzurveda), Atharvaveeda, Samaveeda - sisaldavad laule, kommentaare, rituaale.

Vanim ja tähtsaim on 1028 hümni sisaldav Rigveeda, arvatakse et see oli olemas juba 1500 a. enne meie aega.

Iga veeda koosneb kolmest osast Samhita, Brahman ja Sutram. Samhita - kirjeldab religioosseid materjale ohvritalitusel.

Brahman - sisaldab juhiseid Samhitas äratoodud materjalide kohta.

Sutram - sisaldab kokkuvõtlikke juhtnööre, filosoofiliste õpetuste lühikäsitlust.


Tähtsaks osaks usundis oli ohverdamine.

Upanišaadides (need on filosoofilisema sisuga kui veedad) oli juba olemas ka reinkarnatsiooniteooria.

Vanimad upanišaadid - Brahadaranyaka, Chandogya, Katha, Kansitaki, Kena, Prasna, Mundaka, Kayvalya, Mahanarayana, Mandukya, Aitareya, Taittiriya.

Nende sisu tegeleb enamasti atman`iga (hingus, hing, mina, minu isiksus) ja brahmaniga (maailma põhjustav ja täitev defineerimatu vägi ja substants). Atman ja brahman on identsed (tat tvam asi), samas brahman on absoluutselt kõik, atman aga pole. Surm on atmani tagasiminek brahmanisse.

Inimest arvati tekkivat tule (leek, punane), vee (valge) ja toidu (must) koosmõjul.

Eelnevad kolm lähtusid Olevast, Oleva paljunemisvajaduse tõttu.

Arvati, et surres taandub kõne mõtlemiseks, siis hingeõhuks, siis hõõguseks ja lõpuks Olevaks .