Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Buda

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Buddha maitreya and manjushri.jpg
35 confession buddhas.jpg

Budadeks ehk buddhadeks nimetatakse budismis kõiki Virgunud ehk Valgustunud inimesi ehk tarku.

BUDAvirgunu ´), budistlikus mütoloogias (1) inimene, kes on jõudnud vaimse arengu ülima täiuseni;

(2) antropomorfne sümbol , mis kehastab vaimse arengu täiuse ideaali.

Budal on palju paralleelseid terminoloogilisi nimetusi, nagu näiteks tathagata (´nõndaläinu´), sugatahüvesläinu´) ja dzhina (´võidukas´).

Algselt tähistati sõnaga buddha nähtavasti ainult Shakjamunit, ´Tipitaka´ varajasemates tekstides mainitakse kuut budat, kes on ilmunud enne Šākjamunit ;Buddhavamsas´ on nende arv kasvanud juba kahekümne neljani.

Esimeseks nende seas peeti Dipankarat (legendi järgi otsustas Šākjamuni just tema juures viibides saada tulevikus budaks).

Šākjamunile eelnesid Krakutshanda ( paali Kakusandha), Kanakamuni (Konagamana) ja Kashjapa ( Kassapa ).

Üsna varajaseks võib pidada ka kujutelma tulevasest budast Maitrejast.

Hinajaana mütoloogias peab buda alati alustama oma vaimset arengut bodhisattvana ;

selles elus, kus temast peab saama buda, avalduvad tal erilised tunnusmärgid - mahapurushalakshanad ;

pärast nirvaanasse vaibumist (s.t. budaseisundisse jõudmist) võib ta jätkata oma elu inimkujulisena kuni kalpa lõpuni.

Buda funktsiooniks on dharmaseadmus ´, ´õpetus´) kuulutamine.

Mahajaana mütoloogias on budasid lõpmatu hulk. Igas ´lõpmatust hulgast maailmadest´ on oma ´lõpmatu hulk olnud, olevaid ja tulevasi´ budasid.

Igal budal on oma budaväli ( buddhakshetra ), mis asub kindlas kohas nii ruumis kui ajas.

Kõige tuntumad neist on Abhirati ja Sukhavati ).

Mahajaana mütoloogia järgi võivad budad elada lõputult (maailma häving kalpa lõpus neid ei puuduta).

Budade ülesandeks on dharma kuulutamine oma budaväljades, kuid peale selle võivad nad osutada abi kannatajatele teistes budaväljades.

Seoses sellega on tekkinud idee kõigi budade samasusest, mis leidis väljenduse trikaja kontseptsioonis.

Mahajaana tekstides tehakse esimesed katsed süstematiseerida budade panteoni vastavalt nende budaväljadele.

Vadzhrajaana mütoloogias on budasid samuti lõpmatu hulk, kuid meditatsioonipraktikas piirdub budade arv viie nn.

Dhjaanibudaga (´mõtlusebuda´) ja nendele vastava viie maise budaga. ´Guhyasamajatantra´ esitab müüdi viie dhjaanibuda tekkimisest.

Kord, kui Bhagavat süvenes mõtlusesse, muutis ta ennast Akshobhjaks ja jättis tolle enda asemele istuma.

Pärast seda muutis ta end järgemööda Vairotshanaks,Ratnasambhavaks, Amitabhaks ja Amoghasiddhiks ning jättis igaühe istuma kindlasse ilmakaarde, moodustades sel viisil mandala. I aastatuhande lõpul lisati viiele dhjaanibudale Adibuda ja Vadzhrasattva.

Vadzhrajaana mütoloogias dhjaanibudad (kuigi neist mõne nimed langevad kokku mahajaana mütoloogia budade nimedega) ei esine reaalselt eksisteerivate ning teatud aja- ning ruumipunktis asuvatena;

nad on eelkõige antropomorfsed sümbolid, mida mõtluses kujustatakse tühjusest (sunyata),

ning mis täidavad erinevaid funktsioone mediteerija teadvuse seisundite muutmise käigus.

Mütoloogiliste kujutelmade kohaselt on igal dhjaanibudal oma kindel asukoht mandalas,

oma värv,

asend,

pradzhnja,

bodhisattva,

ürgollus,

funktsioon

jne. (vt. tabelit).

Igal dhjaanibudal on ka oma ´perekond´, s.t. temaga seotud antropomorfsete sümbolite kompleks


mahajaana , Mahajaana