Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Budadharma harjutused Läänes

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Garchen Rinpoche.jpg
Avalokiteshvara 7.jpg
Arno-ivolgaas-tnis-nrguke.jpg
Algus-mari-kati.jpg
Western buddhism-kadampa.jpg
Buddha statue - dhyana buddha.jpg
A ngakphang naljorpa from kham.jpg
Raketisessees.jpg

Budadharma harjutused Läänes

Intervjuu Tema Eminents Gartšhen Truptrül Rinpotšhega Autor: Georg Feuerstein, Ph.D.

Georg Feuerstein: Kõigepealt tahan teid tänada nende kahe vaimustava ritriidipäeva eest.

Tunnen, et tulin tühjade kätega nagu kerjus ja mulle anti nii palju.

Ärgates täna hommikul, tundsin, et ma ei tohiks teid mingil juhul tüüdata intervjuuga, aga siis leidsin, et teised inimesed võiksid sellest kahtlemata kasu saada.

Gartšhen Rinpotšhe: See ei tee mulle mingit tüli, sest niikaua kui see, mida me teeme, tuleb kasuks teistele, teen ma suure rõõmuga ükskõik mida, ükskõik mis ajal.

Georg Feuerstein: Kui budadharma levis Indiast Hiinasse, Tiibetisse, Birmasse jne, kohandus ta iga kord kohaliku kultuuriga.

Seetõttu ma usun, et budismil on kaks mõõdet: dharmaõpetus ise ja kultuuriline aspekt. Budism, mis on jõudnud ka Läänemaailma, on mitmel moel väga erinev Ida omast. Rinpotšhe, mida see tähendab teie jaoks?

Gartšhen Rinpotšhe: See on tõsi, et kui budism kodunes erinevates idamaades nagu Hiina ja Tiibet, olid sellel teatud kultuurilised mõjutused.

Aga see ei ole vastuolus budadharmaga, mis pole kunagi oma teelt eksinud. Hoida alal oma kultuuri ja võtta budism vastu selle raames osutub palju kasulikumaks.

Dharmat saab praktiseerida paljudel erinevatel viisidel sõltuvalt kultuuri stiilist ja üksikisikute arengutasemest.

Kuid kogu õpetuse tuum on armastav headus ja kaastunne. Niikaua, kui meil on seda, ei ole tähtsust ei kultuuril, rassil ega sool. Siis me oleme õigel teel.

Georg Feuerstein: Idamaade kultuuris on loomulikud paljud asjad, kaasa arvatud määratu respekt traditsioonidesse, mis Lääne kultuuris, nagu me teame, on enam-vähem vastupidine.

Nii vähene austus traditsioonide vastu, nagu meil on, muudab minu meelest budismi transmissiooni Läände tõeliselt keeruliseks.

Gartšhen Rinpotšhe: Suurim erinevus Lääne ja Ida inimeste vahel on see, et Lääne inimesi on õpetatud omama kõrget enesehinnangut, mis on tegelikult ego tunnus, andes sulle võimaluse seista oma jalgadel.

Georg Feuerstein: Individualism.

Gartšhen Rinpotšhe: Individualismi, igatsust individuaalse vabaduse järele ja uhkust käsitletakse kui vahendit ebaõnnestumise vastu.

Kui ma olen uhke enda ja oma saavutuste ja oman kõrget enesehinnangut, siis ma saavutan edu.

Kuid edu Läänemaailmas on lühiajaline, sest inimeste eesmärgiks on rahuldada oma ihasid, mis on seotud ainult käesoleva eluga

Seega on see piiratud suundumus.

Kui jällegi ei ole Lääne orientatsioonis olulist vastuolu, niikaua kui kõik on tehtud armastava helduse ja kaastundega.

Selles meeleseisundis me muudame kogu oma olemuse.

Kui meil on kõrge enesehinnang, siis ehk õnnestub meil hiljem transformeerida see hinnanguks, et inimelu on väga väärtuslik, et meile on antud elu, mis on läbinisti täidetud 18 hinnalise omadusega, ja me oleme uhked sellepärast, et meil on budaloomus ja potentsiaal saada Buddhaks.

See ei ole enesekiitus ega ego, vaid suhtumine, mis on saanud alguse tõelisest teadmisest.

Georg Feuerstein: Kaks peamist Lääne usutraditsiooni on judaism ja kristlus.

Sageli inimesed hakkavad budistideks seetõttu, et on pettunud omaenda traditsioonis. Kuid tihti pettuvad nad ka budismis. Mis on siin tehtud valesti?

Gartšhen Rinpotšhe: Tähtis ei ole mitte meie arusaamine budistlikus filosoofiast, vaid mõistmine, kuidas dharmat teostada. Me peame mõistma õpetuse põhiolemust.

Kui me mõistame kõikide õpetuste olemust, siis taipame, et kristlusel ja budismil ei ole mingit erinevust.

Budistidena me hindame kõrgelt kaastunnet ja armastavat headust kõigi olendite vastu.

Drikungi õpetuseliinil on spetsiaalne palve, kus me asetame oma vaenlase esimesele kohale, oma vanematest ettepoole.

Samamood ütlevad kristlased: “Armasta oma ligimest” või “Armasta oma vaenlast”. Me peame praktiseerima kaastunnet, suuremeelsust, kannatlikkust jne.

Täpselt samal kombel ütlevad kristlased, et heategevus algab kodust.

Nii palju asju on sarnased. Näiteks seitsmeosalisel palvel on väga palju ühist seitsme surmapatuga.

Tõeliselt on tähtis vaid see, et me mõistame õpetuse sügavamat tähendust, põhiolemust, ja seejärel viime selle ellu. Lihtsalt intellektuaalne mõistmine ei ole küllaldane.

Meil peab olema eksperimentaalne teadmine ja see saab tulla ainult läbi mediteerimise õpetuse sügavama sisu üle ning selle rakendamisel ellu.

Georg Feuerstein:Üks meie raskusi on selles, et Lääne inimesed pöörduvad budadharma poole alles siis, kui nad on juba täidetud Lääne haridusega, mis julgustab pigem intellektuaalsele kui eksperimentaalsele õppimisele.

Näib, et meie süsteemi inimestel puudub õige lähenemine asjale. Tunnen paljusid inimesi, kes on loobunud budismist pärast paljusid aastaid, kuna neil on ilmnenud tõsised takistused.

Küsimus on: Mida me saaksime teha, et inimestele varakult selgeks teha, et oluline on miski muu?

Lõppude lõpuks, isegi paljudel õpetajatel ei ole õiget lähenemist.

Paljud Lääne inimesed veedavad palju aega, uurides dharmaõpetusi, ja kalduvad lõpuks ikka Lääne kombesse kõike intellektualiseerida.

Ning aastate pärast nad küsivad endalt: millega ma ometi tegelen?

Gartšhen Rinpotšhe: Kõige tähtsam on õppida õppima. On nii palju raamatuid, nii palju budistlikke õpetusi ja kommentaare, nii palju vaidlusi.

Minevikus lahendati õpetuslikke konflikte vaidluse ja debatiga. Lõpus oli alati võitja ja kaotaja.

Kõik see on ebavajalik, sest kõik, mida me defineerime kui tõde, on lihtsalt intellektuaalne väljamõeldis.

Me lihtsalt paneme uusi silte, teeme uusi sõnu. Kõige tähtsam on õppida tundma karma seadusi.

Kui meil on väga hea arusaamine karmaseadusest kogu selle komplitseerituses, tuleb budism väga kergelt kätte.

Budismis on väga keerulised pühitsused, rituaalid, palved - mitte midagi neist pole tegelikult vaja.

Kui sa tahad aru saada karmast, siis ole nagu jurist, kes on hästi välja õppinud ja teab seaduserikkumise tagajärgi.

Hoides karmaseadust meeles, peaksime me arendama armastavat heldust ja kaastunnet, et kasvatada relatiivset ja täielikku bodhicittat. See on kõik, mis vaja läheb.

Georg Feuerstein: Karmal ja uuestisünnil on oluline koht Ida ususüsteemides

Mitte keegi ei kahtle neis kahes

Läänes on need suhteliselt uued ideed, sest kristlus, kus need ideed ka kunagi kehtisid, enam ei tunnusta neid

Judaism näiliselt justkui tunneb karmat ja uuestisündi, kuid kes tänapäeval ikka tõeliselt usub neisse õpetustesse?

Lääne inimestega on see probleem, et nad alati tahavad tõestust, enne kui millessegi uskuma jäävad.

Nad võivad väita, et Buddha ise soovitas oma õpilastele mitte uskuda pimesi, vaid testida. Kuidas me saame anda Lääne inimestele edasi dharmaõpetust, kus karma ja uuestisünd on kesksel kohal, ilma et nad usuksid neisse täielikult?


Gartšhen Rinpotšhe: Sa võid inimestele meenutada, et vahel nad kogevad kannatust, mis tuleb neile täieliku üllatusena ja mil pole mingit loogilist seletust.

Vahel me mõistame, miks me kannatame, aga teinekord me lihtsalt eeldame, et selleks on oma põhjus.

Vahel me võime situatsiooni analüüsides näha selgelt, mis suunas asi liigub: kui me oleme kaastundlikud ja hea südamega, võime oodata, et meie suhted kaaslastega on positiivsed. Kui me oleme pahatahtlikud ja egoistlikud, siis inimesed hoiavad meist eemale

Kui meil on terav iseloom, siis tekitame endale palju probleeme.

Mitte keegi ei taha seltsida vihase inimesega pikka aega. Või näiteks - kaks venda, kes on võrdselt haritud, aga nende edu on täiesti erinev, sest nende eluhoiak on erinev. Veel - inimesed, ja mitte ainult budistid, mäletavad oma endisi elusid, mida on ka teaduslikult uuritud. Budismis on usk karmasse ja uuestisündi väga tugev.

Kui neid ideid ei leia tänapäeva kristluses ja judaismis, ei tähenda see veel, et need on originaalõpetusest kadunud, vaid pigem seda, et inimesed pole neid õigesti mõistnud.

Georg Feuerstein: Võibolla on need õpetused lihtsalt ebamugavad ja inimesed eelistavad neid ignoreerida või unustada. Gartšhen Rinpotšhe: Inimesed ei taha näha elu halba külge. Kuid karma töötab ka siis, kui me teda ignoreerime.

Kõigel, mida me teeme, on omad tagajärjed, see on karma seadus.

Georg Feuerstein: Raske on veenda inimesi, et karma kehtib mitte ainult selles elus, vaid elu elu järel

See tähelepanek ei ole üldiselt vastuvõetav. Minu arvates on probleem selles, et ei ole just palju õpetajaid, kes suudaksid või tahaksid tutvustada seda õpetust samm-sammult Lääne inimestele.


Gartšhen Rinpotšhe: Meil ei ole vaja kõiki neid filosoofiaõpinguid, kui me ei plaani suurt debatti või ei soovi teisi ümber veenda.

On kolm põhilist õppimise astet. Esimene - me loeme raamatut või kuulame õpetajat, sel viisil tekib üleüldine arusaamine õpetuse sisust.

Teine - läbi isikliku kogemuse lähevad puzzle tükid kokku ja asi muutub mõistetavaks.

Kolmas - me saavutame teostumise ja kõik jõuab tõesti oma kohale. Siis me ületame kahtluse.

Georg Feuerstein: Lääne inimestel on kalduvus suhtuda budismi igat sorti eelarvamustega.

Nad võivad isegi mõelda, et nad praktiseerivad, ja 10 aastat hiljem avastada, et nad ei ole oma õpingutest ja harjutustest kuigi palju kasu saanud.


Gartšhen Rinpotšhe: Kõige tähtsam on tõeliselt hea arusaamine karmast.

Kui me kord mõistame karma seadust, kaob pool meie valearusaamadest kannatuse kohta.

Seejärel me peame mõistma kannatuse põhjust.

Me peame teadma, et kannatus pole miski muu kui meie enda looming.

Mitte keegi teine ei tekita meile kannatusi. Meil on vaja vaadata endasse, mitte näitama sõrmega teiste poole.

oodake, et suudate tervet Lääne ühiskonda ümber muuta. Lääne ühiskond põhineb paljudel karmilistel kalduvustel, suurel egol.

Georg Feuerstein: Minu jaoks on üks kõige kurvemaid aspekte Lääne budismi juures see, et nii paljud õpetajad kukuvad läbi.

Tema Pühadus Dalai Laama soovitas, et me peaksime oma õpetajaid hoolikalt testima.

Raskus on selles, et enamus õpetajaid ei anna õpilastele võimalust seda teha.

Kas teie, Rinpotšhe, näete selles probleemi, ja kui, siis kuidas me saaksime seda parandada?


Gartšhen Rinpotšhe: Ma tunnistan seda probleemi.

Läänes ei ole instruktsioonide järjepidevust, mis muudab raskeks luua vaimne side laama ja õpilase vahel.

Laama tuleb kuskilt tundmatusest, annab ehk avaliku loengu või nädalalõpuseminari ja on siis jälle kadunud.

Liiga palju inimesi saavad õpetustest liiga palju tükke ja tükikesi. See on üks probleem.

Teine probleem on, et kõrgelt kvalifitseeritud õpetajatest on tõsine puudus - vanad õpetajad on meie hulgast juba lahkunud.

Noortelt õpetajatelt nõutakse praegu tohutult palju, sageli enne, kui nad ise on oma treeningud lõpetanud. Nad võivad olla töötanud tekstidega…

Georg Feuerstein: ..aga ei ole jõudnud teostuseni. Gartšhen Rinpotšhe: Sellel probleemil on palju aspekte.

Õppides laama käe all, me ei tohiks keskenduda laama kvaliteedile.

Meie arusaamise kvaliteedist eelkõige tuleneb meie arusaamine õpetusest, mitte isikust.

Kõige tähtsam on, et me mõistaksime karmat ja ei koguks tulevasi karmalisi kalduvusi.

Momendil, kui mõistame kellegi üle kohut, me määrime omaenda meelepeeglit. Me ei võida seeläbi mitte midagi. Vastupidi, me kaotame.

Georg Feuerstein: Eile te, Rinpoche, ütlesite, et mõned õpetajad näevad välja väga toredad, aga neis puudub vaimne sisu.

Samas teised ei ole ehk nii kenad inimesed, kuid on varustatud vaimse substantsiga. Aga mida arvata õpetajast, kel on halb iseloom ja mitte mingit sisu? (naer)


Gartšhen Rinpotšhe: Kui vaade on õige, siis me võime alati muutuda.

Me võime koguda pälvimusi ja puhastada oma karmat. Ja me peame alati meenutama, et isegi sellisel inimesel on budaloomus.

Isegi koeral on budaloomus. Me ei pea tingimata olema seotud selle inimesega.

Võibolla piisab, kui meenutame tema budaloomust.

Kõige lihtsam õpetus, mida Marpa õpetas oma õpilasele Milarepale, oli mitte arendada endas ei kiindumust ega vastumeelsust.

Ära tähtsusta inimesi üle ja samuti ära vaata neile ülalt alla. Hoia oma peegel puhtana.

Georg Feuerstein: Suurepärane õpetus.


Gartšhen Rinpotšhe: Hoides peegli puhtana, vabana juhuslikest plekkidest, me saame arendada tarkust.

Tarkuse olemuseks on teadmine Buddha tasemel. Selle teadmise abil me ületame kogu rumaluse, mis on vastutav kõigi meie piinavate emotsioonide eest.

Georg Feuerstein: Ja seeläbi muutume me võimeliseks ka oma tingimusi ümber kujundama. Gartšhen Rinpotšhe: Vana budistlik mõttetera ütleb, et samsaaras ei leidu midagi, mil poleks nii vigu kui ka voorusi.

See tähendab, et kõigel on omad head ja halvad küljed. Kui meil on tarkus, oskame me nende vahel vahet teha ja meil tekib soov inimesi lihtsalt aidata.

Aga tavaliselt oleme me pimedad oma sõprade halbade külgede suhtes, samal ajal kui vaenlastel ei näe me mitte ühtegi head omadust, mida iganes nad ka ei teeks.

Me peame arendama võimet tajuda ja hinnata erapooletult ning püsima meelerahus.

Georg Feuerstein: See on väljakutse. Soovin teid tänada, Rinpotšhe.

Kui on veel midagi, mida te tahaksite lisada, siis tänulikult lindistaksin selle.


Gartšhen Rinpotšhe:Kõige tähtsam asi on selgitada inimestele, et mitte keskenduda kannatusele, mis parajasti piina teevad, vaid koondada tähelepanu kannatuse algpõhjusele, nagu ka õnne põhjusele.

Õnne põhjustab peegel, millel pole plekke, see on tarkus. Määrdunud peegel ei väljenda tarkust ja sel juhul sõltub kõik rumalusest.

Rumalusest tulenevad kõik need karmilised kiindumused ja piinavad emotsioonid.

Samuti peame teadma, et iga tajuv olend tahab saavutada õnne, aga missugust õnne?

Ajutist õnne? Pikka aega juba on ajutist kergendust või naudingut segi aetud lõpliku õnnega. Seepärast on meil vaja mõista lõpliku õnne algpõhjust.

Need on asjad, mida peaks rohkem rõhutama. Kui me tõeliselt mõistame dharmat, siis on ka enesekindlus ja rõõm meiega.


link