Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Buddha Gautama

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Boeddhaindia 10.jpg
Budda-air.jpg
Pali-buddha-altarist.jpg
Buddha -pea- aaa.jpg
Boeddha-mata.jpg
Gautama on Buddha Šakjamuni suguvõsanimi.

Šakjamuni - erak Šākja soost ehk Šākja klannist vaikija.

(pl., skr. muni) – tähendab tarka, ennast täielikult ohjeldanud inimest.

Muni esineb ka Buddha ühes nimes Šākjamuni ja tähendab ‘ Šākja soost vaikijat’.

Buddha ilmselt siiski ei saanud kestvalt vaikida, sest pidi õpetama, kuid suur osa hinduistlikke muni’sid on tõepoolest pidevalt vaikinud.

Samas on muni tõlgitud ka ‘targaks ’.

Buddha.ŠAKJAMUNI ("Šākja tark "), tuntud ka kui Siddhartha (pärisnimi) ja Gautama (suguvõsa nimi),

Budistlikus mütoloogias seni viimane maapealne dharmat kuulutanud buda, kellest sai aluse budism.

Budistlikes tekstides kasutatakse tema eelpoolloetletud nimede asemel sageli epiteete (mis kuuluvad muide ka teistele budadele ):

- Bhagavat ("osasaanu"),

- Tathagata nõndaläinu"),

- Sugata ("hüvesläinu"),

- Dzhina ("võitja") jne.

ŠAKJAMUNI mütoloogilise kuju aluseks on kahtlemata ajalooline isik, budismi rajaja, kes elas Põhja-Indias I aastatuhande keskel e.m.a (enamiku teadlaste arvates aastatel 566-476 või 563-473 e.m.a).

ŠAKJAMUNI budistlikes kanoonilistes tekstides.

Mitte ükski kanoonilistest tekstidest ei sisalda ŠAKJAMUNI terviklegendi.

" Mahaparinirvanasutra " näiteks kirjeldab ainult tema viimaseid elukuid ja surma.

Esimeseks teoseks, mis kirjeldab ŠAKJAMUNI elu sünnist kuni surmani, on Ashvaghoša (I sajand) " Buddhacarita " (" Buddha elu ").

Üldiselt on ŠAKJAMUNI legend oma põhijoontes ühesugune kõikides budismi vooludes, kuigi tema elu on kombeks jagada perioodideks, mille arv on erinevates traditsioonides erinev.

Tiibeti traditsioonis näiteks eristatakse kahtteist etappi:

- otsus sündida inimeste maailma;

- laskumine Tušita taevast;

- emaüska asumine;

- sünd;

- ilmalike kogemuste omandamine;

- elu naudingutes;

- lahkumine paleest;

- askeedielu;

- võit Mara üle

- budaks saamine;

- dharma kuulutamine;

- nirvaanasse vaibumine.

Legendide üldbudistlik sisu on järgmine.


Loendamatute kalpade jooksul sündis Šakjamuni ümber bodhisattvana kõikvõimalike olendite kujul.

Kogudes sellega vajalikud omadused budaks saamiseks, sündis ta eelviimast korda Tushita taevas.

Kuna inimeste maailm kannatas vaimupimeduses, palusid jumalad Šakjamuni sündida inimesena, et ta

võiks saada budaks ja kuulutada dharmat.

Bodhisattva nõustus sellega ja valis oma sünnipaigaks Šākja hõimu asuala Põhja-Indias, vanemateks aga kuningas Suddhodana ja kuninganna Majadevi.

Sel ajal nägi Majadevi unes, et tema üska sisenes valge elevant.

Seda unenägu tõlgendati kui märki, et temast saab suurmehe ema.

Šakjamuni sündis Lumbini salus Šākjade pealinna Kapilavastu lähistel.

Tal olid kõik mahapurushalakshanad, ja õpetlased-braahmanid ennustasid, et temast tuleb kas buda või tshakravatin.

Isa pidas paremaks teist varianti: ta andis pojale suurepärase kõrgkihile kohase hariduse ja tegi kõik, mis suutis, et ta näeks ainult elu positiivseid külgi.

Šakjamuni elas naudingutes ja heaolus temale ehitatud lossis.

Ta abiellus oma nõbu Jašodharāga, ja paistis, et isa unistus on täitumas.

Kuid ükskord nägi Šakjamuni linnas nelja inimest.

Esimesed kolm (vanur, haige, laip) näitasid talle sansaara püsitust, viimane aga (munk ) teed vabanemisele.

Šakjamuni otsustas põgeneda ja pärast poja Rahula sündi lahkuski ta paleest ning läks erakute juurde.

Móne aasta pärast ta mõistis, et nende eluviis (eriti äärmuslik asketism ) ei vii vabanemisele.

Šakjamuni istus bodhipuu alla ja otsustas enne mitte tõusta, kui on jõudnud täiuseni.

Vaatamata Mara kiusamistele jõudis Šakjamuni neljakümne üheksandal päeval peale sügavat meditatsiooni (kolmekümne viie aasta vanuses) Virgumiseni, Valgustatuseni ja sai budaks.

Esimese jutluse pidas ta Varanasi lähedal Sarnathis viiele oma endisele kaaslasele-askeedile, kellest saidki tema esimesed õpilased.

Peagi kogunes Šakjamuni ümber suur kogudus (sangha ) ja tema parimad õpilased (Šariputra, Maudgaljajana, Kašjapa, Subhuti edutati arhati seisundisse.

Saanud jagu Devadatta vandenõust, vaibus Šakjamuni kaheksakümne aastaselt täielikku nirvaanasse.

Mahajaanas ja vadzhrajaanas on Šakjamuni kujul mõned spetsiifilised jooned.

Nõnda näiteks arvatakse seal, et maailma ilmus ainult tema nirmanakaya (vt. trikaja), kuna sambhogakaya jäi taevasse.

Vastavalt oma kuulajate vaimsetele võimetele kuulutas Šakjamuni erineva keerukusastmega õpetusi.

Indo-tiibeti mahajaana traditsiooni järgi sooritas ta nn. " kolm dharmaratta pööret " ( dharmacakrapravartana ).

Esimesel etapil kuulutas ta hinajaanat, seejärel prajnaparamita'd ning lõpuks vijnanavada't (kaks viimast moodustavad mahajaana ).

Šakjamuni elulugu mütologiseeriti mõnevõrra ilmselt juba tema eluajal;

järgnevatel sajanditel süvenes tema kuju mütologiseerimine ja meie ajaarvamise alguse paiku fikseeriti see budistlikes kanoonilistes tekstides.

Mitte ükski kanoonilistest tekstidest ei sisalda Šakjamuni terviklegendi.

" Mahaparinirvanasutra " näiteks kirjeldab ainult tema viimaseid elukuid ja surma.

Esimeseks teoseks, mis kirjeldab Šakjamuni elu sünnist kuni surmani, on Ashvaghoša (I sajand) " Buddhacarita " ("Buddha elu").

Üldiselt on Šakjamuni legend oma põhijoontes ühesugune kõikides budismi vooludes, kuigi tema elu on kombeks jagada perioodideks, mille arv on erinevates traditsioonides erinev.