Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Buddhadharma

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Buda mediteerib koos pilastega.jpg
Buddhatushita heaven.jpg
Buddha shakyamuni our lord of refuge.gif
Arhat rahula.jpg
Buddhas parinirvana en27.jpg
Elevandiluu muna .jpg
Buddhists.jpg
Dhanyakataka stupa.jpg
2550monks.jpg
Munk-sunset.jpg
Buddha statues Samgak-san Doseon-sa Temple Seoul -12.jpg
Buddha-Statue-Stone-Carving-for-Zen-altar-.jpg
Munks-mass.jpg
Dandaronile pyhendatud stuupa.jpg
Buddha-brown-logo.jpg
Rinzai-munk-prayer.jpg
Myanmar generals threaten monks.jpg
Brass-Band.jpg
Butonrinchen-.jpg
Nagasena.jpg
Security-guard-sleeping6.jpg
Guru rinpoche zangdokpelri.jpg
Taisen Deshimaru bodhi.jpg
Lengtso20drolma.jpg
Nara-buddhist.jpg
Kaliya.jpg
Goldhumanism.jpg
Meditation-practice3.jpg
Assembly hall.jpg
Edo-shonnin.jpg
Arya kashyapa60.jpg
Meditation-sci-fx.jpg
Jokhang-wheel-and-deers-3.jpg
Pishachi 2.jpg
Sakya pandita zh22.jpg
Bogdo- gegens palace.jpg
Lung20ta.jpg
Tibet - potasi-monastery.jpg
Gampopa.jpg


buddhadharma (skr ‘virgunu seadmus’; pl buddhadhamma; tb sangs rgyas kyi chos; hn

fofa; jp butsuhō), kõige üldisemas tähenduses kogu budistlik *kultuur, st kõik budistlikud tekstid ning nende poolt loodud ja mõjutatud kultuuritraditsioonid, seega *budism kui selline.

Algne Buddhadharma jaotub Kolmeks Sõidukiks ehk jaanaks: Šraavakajaana (Kuulaja), Pratyekabuddhajaana (Üksik Mõistja) ja bodhisattvajaana (bodhisattva).

Buddhadharma - (virgunu seadmus,Seadmus, Tõeline Õpetus)


Buddha õpetatud põhitõed.

Õpetus koosneb kolme liiki pühakirjadest:

Suutrad (Buddha enese õpetusõnad),

Vinajad (Buddha loodud eeskirjad),

Abhidharmad (hilisemad õpetatud vaimulike seletused ja arutlused suutrate ja vinajade kohta).


Neid kokku nimetatakse Tripitakaks (Kolmikkorv ), mis koosneb Sutrapitakast, Vinajapitakast ja Abhidharmapitakast.

Dharma on üks budismi Kolmest Aardest (Buddha, Dharma, Sangha ).

Buddhadharmale pani aluse ajalooline *Šākjamuni I at keskel e.m.a.


India kontekstis vastandub see varasemale *brahmanistlikule kultuurile, väljaspool Indiat aga kõikidele mittebudistlikele kultuuridele.

Kitsamas tähenduses on buddhadharma d budistliku kultuuri osad – tekstid, õpetused, mõisted, harjutused jm, mis otseselt ja efektiivselt aitavad kaasa *virgumisele ja *vabanemisele viivate meeleseisundite tekkimisele.


6 - 5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus.


Rajaja - Šakjamuni (e. Gautama, Siddhartha, Buddha ) sünd. Nepalis, elas aastail 560- 480 e.m.a. (vt. kronoloogia)

Pühakirjad (kanoonilised tekstid) - Tipitaka, Kandzur

Ainestik - budism, filosoofilised ja teaduslikud teemad.

Jumal - puudub, algolemus on (dharma ), mingit kindlat tunnust kehastav

informatsioonikvant.


Vaimulikud

bodhisattva - inimene, kes püüdleb nirvaanasse

bogdogeegen - budismi peavaimulik Mongoolias hubilgan - Mongoolias

taaskehastunud kõrgem vaimulik


thulku - Tiibetis taaskehastunud budismi levitanud suur õpetaja


Ehitised

Vihaara - kloosterülikool, munkade õpetamiseks mõeldud asutus.

Koosnes ruumidekompleksist (magamistoad, õppetoead, söögi ja puhkeruumid, aed jms).


Sisaldas pühakoda (koos Buddha kujutisega), kohta ühiseks meditatsiooniks ja bodhi -puud (,Ficus religiosa)

Algselt valmistatis puust ja savist, hiljem kivist ja tellistest.


Paharpur Vihara, tegutses 7-17 saj. Bengalis (Bangladesh)

Stuupa - (kupliga) kaetud koda milles sisalduvad reliikviad ja/või annetused.

Kujult meenutab istuvat Buddhat.


Stuupasid on 8 põhivormi, igaüks kujutab mingit järku Õpetaja elus.

Algselt olid stuupat lihtsalt kivihunnikud v. kuhjad mis moodustusid (pühaku

kalmule) kantud kividest.


Hiljem arenesid nad omaette (sümbolistlikeks) ehitisteks.

Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päikesega samas suunas.



Pagood - stuupa üks vorme, hrl. u. 6-8 korruseline püramiidjas torntempel, igal korrusel on oma katus.


Põhiplaanilt tavaliselt ringikujulised, kuusnurksed v. kaheksanurksed.

Varsemad pärinevad ajast 618-906 AD. Neid võib olla hoonetes sees kui omaette hoonetena (maastikul).


Pagood

Tšörten - sümbolistlik ehitis surnud munkade mälestuseks ja kurjade (välis)mõjude kaitseks, sageli teede v. jõgede ristumiskohtadesse v. mägedesse.



Koosneb neljakandilisest alusest (sümboliseerib maad),kuplist (sümboliseerib vett) ja 13-st kitsenevast (valgustumise) astmest (sümboliseerib tuld).


Need astmed jõuavad välja stiliseeritud päevavarjuni ( = kaitse kurja eest)- tuule sümbolini.

Kõige tipus on krooniks kuud ja päikest ühendav sümbol.

Tšörteni ümber võivad olla "palvelipud" mis lasevad palve välja iga tuulepuhanguga.


1 Buddhadarma sisu

2 Põhisuunad

3 Mahajaana

4 Lamaism


Buddhadarma sisu


On olemas neli õilsat tõde

a) on olemas kannatus (dukha, tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest, väljendub sünni ja surma ringis =sansaaras (e. reinkarnatsioon )

b) kannatusel on põhjus (avidya e. teadmatus, väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu = trišna)

c) kannatust (sh. sansaarat ) saab kaotada (põhjustaja kaotamisega) ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana )

d) selleks on olemas 8 osaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine)


Eesmärgiks on nirvaana saavutamine (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine).


Meie oma "mina" ja asjade välist olemist peetakse vaid meelepetteks ja illusiooniks (maaja, maya), see

eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab.


Neli põhipahet:


1. kõikide meelte ( 6 tk., sh. mõtlemine) kaudu saadav nauding

2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma

3. väärusk

4. nõmedus e. teadmatus (rumalus)


Usutakse, et peale surma jääb hing 49-ks päevaks nn. "vaheolusse" ja selle lõppedes võib ükskõik millal uuesti sündida (taassünd, sisenemine uude tsüklisse).

Saavutanud nirvaana , lakkab inimeses maailma tajumine väljakujunenud mõistete või meeleorganite kaudu, järgi jääb n.ö. teadvuse puhas olek.

Inimene kogeb ja tunne(ta)b maailma vahetult, mõistete vahenduseta, samas ei saa kogetut mõistetega

edastada.


Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina:


1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva

ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada)


Põhisuunale omane on ka osavõtmatus ühiskondlikest suhetest.

Kunagi pole budism omanud keskset võimu (vastupidi katoliiklusele).


Usk on suhteliselt tolerantne (salliv teiste uskude suhtes).


8 budistlikku märki - ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp,

lõppematu sõlm


püha mantra - O(o)m mani padme hu(u)m.

Hum asemel võib olla ka hung, üks võimalikke kirjapilte on Om Ma Ni Bpay May Hung.


Lauset võib tõlgendada mitmeti, üks võimalik tähendus on lihtsalt

Oo, aare (juveel) lootusel.


Om (ka aum) - võib tähendada hindu kolmainsuse - Brahma, Višnu ja Šiva isiksusi. Samuti väljendab kõiksust.

Hum! - väljend mida kasutatakse vihaste jumaluste sundimisel ja deemonite alistamisel, müstiline sõjahüüd.


Budhha kujud ilmusid u. 1. sajandil.e.m.a, ennem seda kujude loomist tauniti. Budism on Sri Lanka riigiusk.



Põhisuunad


Hinajaana (e.väike sõiduk)

Varajasest õpetusest kinnipidav suund, järgib Šakjamuni algõpetust, on dogmaatilisem.

Aluseks on Paali kaanon - s.o. paalikeelne algdokument mis pandi kirja neljandal (budistlikul) suurnõukogul, u.

100 m.a.j, Sri Lankal.

Buddha surmast kuni uni tolle ajani (st. kolmel eelneval nõukogul) anti õpetust edasi suuliselt


Umbusklik uuenduste suhtes.

Algselt oli kogu budistliku õpetuse tuumik salajane.


Ravitsemine munkade poolt oli keelatud.

Kõike mida Buddha polnud öelnud - kaudselt eitati .


Arvavad, et Buddha sündis inimesena ning elas ja kannatas kui inimene.

Aluseks võeti paljuski Tipitaka kolmas osa Abhidhamma - pitaka.


Paljuski individualistlikum, pühendunud rohkem iseenda vabastamisele taassündide ringist.

Ideedena eraklus, loobumine, askees.

Tavainimestele ligipääs raske.


Esines peamiselt Indias, kuni 500 aastani meie aja järgi.

Praegu eksisteerib Sri Lankal, Birmas, Tais.


Hinajaana alamliigid

theravaada


Vanausk, voolul oma pühakiri ja kogukond Sri Lankal


vaibhaašika e. sarvastivaada


Umbes 250 a. e.m.a. Peavad dharmat algreaalsuseks.


sautrantika - Eitavad dharmat ja reaalsuse tunnetamise võimalikust.


Mahajaana (e. suursõiduk)


Budismi peamine vool, algus u. 1. saj. enne meie aega.

Peateosed - suutrad (Lootosesuutra, Ülima mõistusesuutra, Teemantsuutra jms.), suuna aluseks loetakse Avatamsaka (tlk. Lillepärja) suutrat (maht koos kommentaaridega 75-100 köidet).


Arvatakse et see suutra anti edasi Buddha enda poolt kui ta oli sügavmeditatsioonis peale virgumist.

Avatamsaka suutra keskseks teemaks on kõigi asjade ja sündmuste ühtsus ja vastastikune seos, maailma on kirjeldatud täiusliku, üksteisest sõltuva kangaskoena.


Mahajaanas on lähenemine usule sageli massilisem, (hinajaanaga võrreldes) pühendutakse enam teiste aitamisele ja päästmisele taaskehastumiste ringist vabanemisks.

Pühaku ülim ülesanne on iseenesest vabanemine.


1)isekuse kõrvaldamise teel

2) mina mitteolemise mõistmise teel

Mahajaanas toimus õpetuse lihtsustumine.


Suuremat vabadust lubati pühakirjade tõlgendamisel, eraklakorras,õpetuses.

Hakati tegelema ravitsemisega.


Levis arvamus, et Buddha võttis oma maise kuju selleks, et inimesi õpetada.


Kaanon (tervik õpetus, koosneb paljudest raamatutest) väga mahukas, see mõjutas ka sektide teket, kuna tervikuna seda materjali suutsid tunda vaid vähesed.

Põhilausena tunnistatakse suutraid mis on kirja pandud u. 2-3 saj. m.a.j.

Üks esimesi teadaolevaid selle doktriini õpetlasi on Ašvagoša, elas 1. saj. m.a.j.


Väljendas esimesena mahajaana põhimõtteid, need on kirjas raamatus "Usu ärkamine" ja see raamat on mahajaana budismi koolkondadele suureks autoriteediks.


Teine tuntud isik mahajaana koolkonnas oli Nagarjuna, näitas mõistete ja ideede piiratust reaalususe kirjeldamisel.

Tõeline reaalsus on sunyata e. "tühjus" - st. inimmeele püstitatud mõisted reaalsuse kohta ei kehti, reaalsus ja esemete tõeline olemus on mõistete kaudu väljendamatu.


Buddha jumalustamine.


Rohkem kohandatud tavainimesele, seetõttu arvukam.

Peamiselt levinud väljaspool Indiat.


Liigid:

maad(h)jamika e. šunjavaada


Teke u. 200 a. m.a.j.

Õpetus tühjusest, universaalse tühjuse e. nulltee teooria.

Tõepärane tunnetus on võimatu, kõik väited (selle võimalikusest) on paikapidamatud s.h. Kõiksus.


Vabanemiseks tuleb kõigest lahti ütelda ja loobuda - kuni üksnes piiramatu tühjus järele jääb.

Jumalused - Nagardzuna, Tšandrakirti, Šantideva jpt.


joogatšaara


Teke u. 200 a. m.a.j.


Õpetus teadvusest, teadvusevälist reaalsust eitav suund.

Väidavad, et kõik vormid, mida me tajume, on ainult meelt mängud, projektsioonid ja varjud.

Lõid psühholoogilise teooria.


Kõiksus on seletatav kui eraldiseisev Teadvus (v. Meel v. Mõte).

Eesmärk on seda (Teadvust) tunnetada (samastada end sellega?).


Selle mõistmiseni jõudes (tunnetuse kaudu) saabub vabanemine.

vidzanjaanavaada - selles loodi loogika algõpetus


Tuntud isikud - Asanga, Vasubandu


Vadžrajaana (teemanttee, teemantsuutra) (ka mantrajaana, tantrajaana) Algus 7. sajandil, eriti individualistlik, väikerühmadel põhinev (guru + õpilane vms.)


Tantra esiletulek.


Loodi uued jumalused usklike kaitsmiseks, lisati nõiduslikku ja imetegevat elementi (uued manad, viiped, püharingid, jumalused).


Eesmärgiks valgustumine otsekohe, uute ja lihtsate vahenditega - nt. teatud manad (mantrad), viiped ja liigutused.


Tantrism


Toetub osaliselt maad(h)jamika (madhyamika) õpetusele nirvaana ja samsaara samasusest.

Usk loodusjõududesse, mis kõigis olendeis ja asjades elu ning surma põhjustada võivad.

Mõtlusõpetus, kus mehelikkus ja naiselikkus kaob, muutudes tühjuseks.


Pühak - Padmasambava (Guru Rinpotše ). Kujutas endast teatavat keskteed böni ja budismi vahel.

Õige harjutamisega kaasnevad (mitte pole omaette eesmärgiks!) üleloomulikud jõud.


Sugujõu valitsemine annab elujõudu (koos seemnega kaotab mees hulga elujõudu?).

Siiski täielik vaimne enesevalitsemine, paastumist ja joovastavaid aineid pole vaja.


Riitustel kasutati (kaduvuse märgina) inimkolpa (samuti sääreluud jms.).

Nõuab ülimat ohverdamist ja andumust, seega iseenesest raskesti paigutatav kloostrisse, kus säilinud on ilmaliku kogukonna teenimine jms.

Täielik eneseteadvuse eitamine. Võlu - pistoda e. phurbu - üks jõu vahend ja allikas.



Sahadzajaana - mõtluse harjutamine ja vaistliku tarkuse arendamine, mõistatused, kujundid (kasutas ära inimese sisemist püüdu teistest parem olla?)


Lamaism


Budismi muutunud vorm Tiibetis, hõlmab gelugpa, ningmapa, kagjüü, sakja jt. koolkondi.


Kadampa


Budismi vool Tiibetis milles on rõhutatud, käsuseadust, mittesuguelu.

Tegutsemise algus u. 1050. a., oli gelugpa koolkonna eelkäija.

Looja - India õpetlane Atiiša ja tolle õpilane Dromton.


Kagjüü (e. kargjüpa)


Budismi vool Tiibetis milles on oluline suuliselt pärandatav õpetus.

Teke u. 1012.a., lubasid abielu, soosisid kehalist osa õpetuses (jooga)

Kuulsaim esindaja - Milarepa (tolle õpetaja oli Marpa).

Hiljem jagunes kolmeks - Karma(pa) (e. mustamütsilised), Dikung(pa), Dug(pa).


Ši-bjed-pa

Budismi vool Tiibetis mille järgijateks olid vabad joogad, erakud, salakultuste kummardajad.

Meelerahu saavutamine ja kirgede lõpp arvati saavutatavat läbi mõtluse. Algus u. 1090. a.


Sakja

Budismi vool Tiibetis mille liikmed olid tavaliselt kõrge ühiskondliku positsiooniga riigijuhtimisel.

Osales ka sõdades

Abiellumine oli lubatud.

Asutaja Kontšo Gjepo. Mõjutasid (sõjategevuse tõttu) ka mongoollaste usulist mõtlemist.

Selle voolu ülemvalitsus teiste õpetuste üle lõppes u. 1350 a.


Gelugpa


Budismi vool Tiibetis, selle otsene allikas oli Kadampa vool (mis rajati Atisha poolt).

Järgijad seadsid kokku algupärase pühakirja (Kandzur - Buddha otsesed õpetused vooruse, korra juhtimise ja filosoofia alalt, u. 84 000 kirjutist, sisaldab 4 tantrat;

Tandzur - selgitus eelnevale, kirjutatud India ja Tiibeti õpetlaste poolt, u. 225 köidet) ja lõid muudki mitmekülgset usukirjandust.

Vaimsete huvide rõhutamine, mõtluse kasutamine vaimu edendamiseks.

Selles voolus loodi ka laamade jt. juhtide taassünni teooria. Juhte peetakse Kaastundejumala Tšenresigi kehastusteks (Dalai laamad ).

Asutaja Tsong Khapa.

Kutsutakse ka kollasemütsilisteks.

Mungaks olemise kolm astet. Esimesel astmel tuli anda 16 tõotust (raptšung), teisel 20 tõotust (getsul) ja kolmandal 253 tõotust (gelong ) sh. vallalisuse tõotus.

Teise ja kolmanda astme mungad ei tohi peale keskpäeva enam süüa, võivad vaid teed juua.

Õpingud jagunesid viid gruppi, iga grupi läbimiseks kulus u. 1 aasta.


1. namdrel (loogika algõpetus) ja partšin (Buddha õpetust kajastavate raamatute võrdlemine, erinevate koolkondade tutvustus)

2. oumah - äärmustest hoidumine

3. tong pa nid (šunjaata) - tühjuse õpetus

4. dzöd - metafüüsika

5. dulva - vinaja kõlblusjuhised, kloostrikorra õpetus.


Üks akadeemilise õpingu meeodeid oli ka väitlus.


Njingma e. vanausk


Budismi vool Tiibetis, sai alguse u. 1250. Voolu rajaja Guru Padmasambhava, tuli Tiibetisse aastal 817.

Teda kutsus sinna kuningas Trisong Deutsan (742-797) et ta alistaks budismi levikut ähvardavad kurjuse jõud.

Guru (enamlevinud nimega Rinpotche) sidus kurjad vaimud vandega ja moondas nad budismi levikuga sobivaks.

Koostöös bodhisattva Abbot Shantarakshitaga ehitas ta siis Samje kloostri ja see sai peamiseks (antud voolu?) õppekeskuseks.

See oli kohaks, kus esimest korda tõlgiti tiibeti keelde suur hulk Tiibetisse kogunenud budistlikust kirjandusest.


Guru Rinpoche õpetas samuti kõrgemal tasemel tantrat kahekümne viiele oma järgijale.

Need esimesed (Tiibeti oma) asjatundjad on tuntud oma vaimsete võimete tõttu.


Näiteks Namkhe Nyngpo oma võime poolest liikuda valguskiirtes, Khandro Yeshe Tsogyal võimega elustada surnuid, Vairochana oma intuitsiooniga, Nnanm Yeshe võimega hõljuda taevas, Kawa Peltseg võimega lugeda teiste mõtteid ja Jnana Kumara oma (muude) imevõimetega.


Samal ajal saabus Tiibetisse ka teisi tantristlikke õpetajaid indiast - Vimalamitra, Buddhaguhya, Shantipa ja Dharmakirti.

Niisiis, kuigi budistlik filosoofia ja loogikaõpetus polnud veel valitsev, oli vägagi soodustatud tantra praktiseerimine äärmises saladuses.


Salajas tõlgiti isegi selliseid esoteerilisi tekste nagu Kun-byed rgyal-pa, mDo-dgougs-'dus ja Mahamaya ringi õpetused Vairochana, Nyag Jnana Kumara, Nubchen Sangye Yeshe ning teiste poolt.

Nähes, et ta õpilased on ebaküpsed ja ning pole veel aeg avaldada paljusid muid õpetusi ja teadmisi, peitis Guru Rinpoche sadu Aardeid (kirjutatud ja joonistatud kujul) koos juhenditega nende ilmutamiseks tulevastele põlvedele.

Hiljem on üle saja õpetaja neid Aardeid avastanud ja oma õpetustes kasutanud.

Niisiis, tantristlikule poolele lisandusid Guru Rinpochelt pärinevad õpetused ja kombineerituna Suure Lõpetamisega ehk Dzogcheni õpetusega moodustas see Tiibetis silmapaistva Ningma õpetuse.

Eelnevat levitasid Garab Doyjer, Shri Simha, Guru Rinpoche, Jnana Sutra, Vimala Mitra. Njingma järgi jaotatakse kogu budistlik õpetus Üheksasse Vahendisse.


Kolm Tavalist Vahendit sisaldavad astmeid Kuulja, Üksik Mõistja ja Bodhisattva.

Eelnevad sisaldavad õpetusi, mis on suutrates ja mida on oma õpetuse aluseks võtnud ka Buddha Sakjamuni.


Kolm Välimist Tantrat sisaldavad Kriya Tantrat, Upa Tantrata ja Jooga Tantrat.

Sh. Kriya Tantra rõhutab saobiva välise käitumise praktiseerimise vajalikkust, füüsilist ja sõnalist juhtimist mis on suunatud puhastamisele ja lihtsat visualisatsiooni praktikat.


Upa Tantra paneb enam rõhku sisemistele ja välimistele võimetele eesmärgiga saavutada meditatsioonis sügavam osadus ühtsusega.

Jooga Tantra on suunatud peamiselt sisemise psühhofüüsilise elujõu tugevdamiseks (nagu õpetas Vajrasattva). Lõpuks Kolm Sisimast Tantrat -

  1. Mahajooga,
  2. Annujooga
  3. Atijooga.

Mahajooga rõhutab Juurutamise Astet kus tavalise taseme tajumine ja side kõrvaldatakse läbi püha nägemuse ning jumaliku rõõmu.

Annujooga peab oluliseks Lõpuleviiva Astme praktiseerimist kus õpilase keha kasutatakse selleks, et realiseerida algset teadlikkust.

Atijooga kogu rõhk on pandud juurutava ja lõpuleviiva astme praktiseerimisele ning see lubab joogal ületada tavapärase aja, tegevuse ja kogemise (nagu on õpetanud Samantabhadra ).

Üheksast vahendist esimesed kuus on ühised kõigis Tiibeti budismi koolides samas kui kolm viimast , Sisimad Tantrad, esinevad vaid Njingma traditsioonis.


Natuke erinev lähenemine eri algallikates on põhjustanud Dzogcheni jagunemise kolmeks koolkonnaks.

Vaimu Kool (Sems-sde) omistatakse Shrisimha ja Vairochana algallikatele, Keskne Kool arvatakse tulenevat Longe Dorje Zampa, Srisimha ja Vairochana algallkatest ning Täiusliku Juhendamise Kool (Man-ngag-sde) pärineb otse Guru Padmasambhava algallikast (Südameava õpetuse ja tegutsemise sari).

Siiski on Dzogchen jäänud ainulaadseks Njingma voolu osaks.


Vastavalt ajaloole pärinevad tantrad kolmest allikast.



Buddha Tahte allikas, mis viitab Tõe Keha õpetusele.

Õpetus pärineb Buddha Samanthabhadralt, kelle kohta on öeldud, et ta õpetas tantrat täielikult valgustunud olendite kes pärinesid Tõe Kehast (?).

Seeperast ei peeta vastavat õpetust tavainimesele võimetekohaseks.


Teadmuse Hoidjate allikas vastab Valgustunu Keha õpetusele ja lähtub Vajrasattvast ja Vajrapanist, kellede inimlik päritolu saab alguse Garab Dorjega Ögyan Dakini maalt.

Tema päritolu kannavad edasi Manjushrimitra, Shrisimha ja siis Guru Rinpoche, Jnanasutra, Vimalamitra ja Vairochana kes levitasid õpetust Tiibetis.


Viimane, Inimese Sosina allikas vastab õpetusele Väljavoolavast Kehast ja tuleneb Viiest Buddha perekonnast.

Need ulatusid kuni Srisimhani kes kandis need üle Guru Rinpochele.

Guru Rinpoche omakorda andis need Vimalamitrale kellest sai alguse päritolu mis on jätkunud Tiibetis tänase päevani.


Viimane edasikandmine on enamlevinud tavainimeste seas.

Siiski, kaks varasemat pärimust eksisteerivad samuti, kõrge taseme saavutanud Dzogcheni õpetajate seas. Hetkel juhib Njingma koolkonda Dilgo Khyentse Rinpoche kes tuli pärast Kyabe Dudjom Rinpochet (1904?-1987).

Mõned tuntumad elavad vaimsed õpetajad on veel Minling Trichen Rinpoche, Trulzhig Rinpoche, Taglung Tsetrul Rinpoche ja Penor Rinpoche.

Kasutasid vaimuelu viljastamiseks ära viha, hirmu ja keha.

Mõneti sarnane tantrismile.

Keskendusid salaõpetusele, isiklikule vabanemisele.

Peetakse kiiremaks teeks valgustumisele kui gelugpad, kuid kõik isikud (vaimsete omaduste tõttu?)

sellesse ei sobi. Võtsid palju üle loodususust (bönist).

(Seetõttu?) olid heas vahekorras lihtrahvaga.

Vool on pidevalt võidelnud, saavutamaks liidripositsiooni ja võimu.

Järgijad kannavad tavaliselt punaseid mütse, sellest ka nimi - punasemütsilised.


Hosso (kosso?)

Kegon

Tendai

Shingon

Zyodo

Zen-budism


Hiinasse levinud ja seal muutunud budismi vorm, tekkinud budismi ja taoismi baasil.

Väidetakse et zeni tutvustati Hiinas aastal 520 India budistliku munga Boddhidharma poolt.

Järgmised olulisemad isikud zeni arendamisel ja levitamisel olid Hui-heng (u. 680), Te-shan ja Lin-chi.

Zeni kooli parimaks kunstiliseks väljendajaks Songi dünastia ajal (960-1279) said tušijoonistused(maalid).

Jaapanis mõjutas zen oluliselt sealse klassikalise 17 silbiline värsi - haiku - arengut.

Euroopas tekkis suurem huvi zeni vastu peale teist maailmasõda seda eriti kunstnike, filosoofide ja psühholoogide seas.

Zen on mõjutanud nt. Austria filosoofi Ludwig Wittgensteini, Ameerika teadlast Alfred Korzybskit, Saksa filosoofi Martin Heideggeri jt.

Karm ja lihtne eluviis, konfutsiaanlikud käitumisjuhised.

Siht on budismiga samane - valgustuse (hiina k. tun-wu, jaapani k. satori) saavutamine.

Zen väidab, et valgustatus ilmutab end ka igapäevastes eluavaldustes.

Zeni õpitakse poolkloosterlikes kogukondades kuhu õpilane võetakse ajutiselt.

Zen klooster on rohkem siiski (vaimse) treeningu koht kus on oluline osa ka käsitsi tehtavatel töödel.

Õpilased peavad pöörama suurt tähelepanu kunsti ja käsitööalaste võimete arendamisele, nt. maalimisele, kalligraafiale, aiandusele, arhitektuurile ja tee tseremoniale.

Jaapanis õpetatakse ka mõõga käsitlemist (vehklemist), vibulaskmist ja enesekaitset.

Neljarealises klassikalises kokkuvõttes on zen'i kirjeldatud kui Erilist ülekannet väljaspool pühakirju Mis ei tugine sõnadele ega tähtedele Viidates otse inimese vaimsusele Vaadates inimloomusesse ja saavutades valgustatuse.


Loogika ja arutluse piiratuse selgitamiseks kasutatakse koan'e - hoolikalt väljatöötatud mõttetuid mõistatusi.

Mõistatuste irratsioonaalne sõnaseade ja paradoksaalne sisu teeb võimatuks nende lahendamise mõtlemise teel.

Nt. algajatele tavaliselt esitatav koan - "Milline on sinu tõeline pale - enne kui sinu vanemad kohtusid, et sind ilmale tuua?"


Kohati ka füüsilised mõjutused (kepihoop jms.) laisemate õpilaste ergutamiseks või hetkelise valgustuse esilekutsumiseks.

Palju praktiseeritakse istudes mediteerimist (zazen).

Rinzai - zeni koolkond.

Zeni tõi Jaapanisse (seda Hiinas õppinud) budistlik munk Eisai aastal 1191 ja hakkas kasutama (ootamatud) karjatust kui meelte ületamise vahendit.


Teadmisi antakse edasi ainult koan'e lahendades, kõik jäetakse õpilase hoolde, mida ta koan'ist välja lugeda oskab.

Et koani mõismist on raske sõnadega kirjeldada siis väljendatakse sellest arusaamist ka mõne liigutuse, viipe vms.

Perioodilised imtervjuud (e. sanzen) meistriga, too teab millal õpilane on jõudnud (järsu) valgustatuse

ääremaadele ja millal on teda võimalik satori kogemusse ehmatada.

Soto - zeni koolkond. Toodud Jaapanisse (Hiinas õppinud) munk Dogeni poolt aastal 1227.

Hoidub Rinzai šokimeetoditest ning taotleb zen õpilase astmelist arengut.

Soovitatakse vaikset istumist ja oma igapäevast tööd kui kahte meditatsioonivormi.



Buddhism - vaimne arengutee Budism on õpetus ja praktika enda arendamiseks. Budismi praktilised meetodid nagu näiteks meditatsioon on vahendid iseenda muutmiseks, selleks et arendada endas teadlikolemist, sõbralikkust, heldust, tarkust.

2500 aastat kestnud budistliku traditsiooni kogemus on ammendamatu allikas nende jaoks, kes soovivad vaimselt areneda.

Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine.

Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi.

See protsess võib olla piiratud, toimuda ühel tasemel, ühes mõõtmes, või sisaldada arengut, mitmeid mõõtmeid.

Meie oma mõistus määrab ära, milline muutus saab meile osaks.

Vana budistlik tekst ütleb, et meie elu on vormitud meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida me mõtleme.

Meetodite varasalv enda mõtlemise ja tundeelu arendamiseks on budismis küllaldane.

Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee.

Budistlikku nägemust antakse edasi nii mõistete kui kujundite abil.

Budismi peamised olemise olemust kujutavad sümbolid on: eluratas, spiraaltee ja buda.

Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile, nende kohta öeldakse et nad lähevad Varjupaikka.

Kolm kalliskivi sümboliseerivad budat, dharmat ja sanghat.

Buda ei tähenda ajaloolist Buddhat, vaid virgumise ideaali, mille poole püüeldakse.

Dharma on Buddha õpetus, mida järgides saavutatakse buda seisund.

Sangha ehk vaimne ühing tähendab vaimse arengutee järgijaid, kes tahavad jõuda buda seisundisse.


Link