Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Budism ehk tõde iseendast

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
-1-mungad-istuvad.jpg
Hinayanabuddha.jpg
Decent-of-the-ganga.jpg
04-2a-aginsk.jpg
Raudrachakrin.jpg
Ivolgaa-peatempel-eest.jpg
080.jpg
Mahavisnu.jpg
Rolling hills.jpg
Dragon.jpg
Mandala-vravad-vantao.gif


Mida kujutab endast budism?


TOOMAS JÜRGENSTEIN (T.J): See Siddharta Gautama poolt loodud usuliikumine on tänaseks jõudnud ca 370 miljoni pooldajani.


Eesti inimesele on ta natuke eksootiline, aga samas miskitpidi väga omane maailmavaade.

Väga mitmed eesti kultuurinimesed on sealt inspiratsiooni saanud.


Mis on budismi mõte?


T. J.: Budismis on mitmeid suundi ja suundumusi.

Theravaada, mahajaana, zen budism... Nad erinevad üksteisest, kuid ühine neis on neli üllast tõde, millest Buddha kõneles oma esimesel jutlusel.


Need on:

1) kannatus on olemas,

2) kannatusel on põhjus,

3) kannatusele saab teha lõpu,

4) kannatustest vabanemisele viib 8-osaline tee.


Inimene sünnib uuesti, tal pole muutumatut hinge, vaid ta kehastub vastavalt karma seadusele kogu aeg uuesti.


MÄRT LÄÄNEMETS (M. L.): Budistliku tee eesmärk on vabaneda karma seaduse alt, virguda, st. viia oma meel ja teadvus täiuseni, kus ei jää enam vähimatki salapära.

S e l l i s e s s e seisundisse j õ u d n u d inimene enam väidetavalt t e g u s i d tavatähenduses ei tee, kuigi võib väliselt j ä ä d a t a v a l i s e k s inimeseks.

Ta teeb tegusid ainult teadlikult ja ainult selleks, et teisi aidata.

Ta mitte ainult et ei taha, vaid ka ei saa enam kellelegi halba teha.

Selline seisund ongi põhimõtteliselt nirvaana.


Mis elukas on nirvaana?

T. J.: Nirvaana on seisund, kus ümbersünniahel lõpeb.

Inimene ei kehastu enam, ta on saavutanud täiusliku rahu seisundi.


M. L.: See tähendab kõikide halbade emotsioonide nagu kadeduse, uhkuse, viha, himuruse ja mis kõige hullem rumaluse, nõmeduse vaibumist, mis meid muidu ikka ja jälle halbadele t e g u d e l e tõukavad.

Et selleni jõuda, peab tegema väga pikaajalist tööd iseendaga raamatute ja õpetajate juhatusel.


Kas nirvaanasse jõudmiseks peab olema ilmt i n g i m a t a budist?


T. J.: See on selles mõttes hea küsimus, et tänapäeva maailmas meeldib inimestele sageli võtta oma maailmavaatesse näiteks nirvaana budismist ja mõni muu element islamist või judaismist ning siis moodustatakse mingisugune kogum endale meeldivatest religioossetest elementidest.

Religioonid töötavad siiski eelkõige tervikuna.

Kui inimene pole budist, siis ta on sellest süsteemist väljas, ta kõneleb võibolla samadest asjadest, kuid teiste mõistete najal.

Ma arvan, et igas religioonis võivad inimesed jõuda tõeni, kuid mulle tundub, et ilma budismita pole mõtet nirvaanast rääkida.


Mida kujutab endast karma seadus?


M. L.: Karma tähendab tegu ehk kõik mida teed mõjutab vääramatult sinu elu ja kujundab sinu isiksust, mida budistid iseenesest püsituks ja illusoorseks peavad.

Budistid ei pea tegudeks mitte ainult füüsilisi tegusid, vaid ka väljaöeldud sõnu, isegi mõtteid.

Kuna halvad teod toovad halbu tagajärgi nii teistele kui ka tegijale endale, siis on soovitav ennast pidevalt jälgida ja kontrollida. Soovitav on meelestada ennast alati positiivselt, mõelda teistest hästi.

Isegi kui sulle saab osaks halba ja ülekohut, ei maksa selle peale vihastada ega kurvastada, vaid tuleks mõelda: mida ma olen ise teinud, et minuga nii läks ja mida ma sellest kogemusest võiksin õppida, et edaspidi paremini läheks.

Lihtne ja loogiline, ei mingit müstikat nagu üldse budismis



Kas budismis on jumalaid?

Toomas Jürgenstein: Budismis on selline arusaam, et inimene ei saa loota jumalatele, kogu ta saatus on enda kätes.


Märt Läänemets: Siin tähtsustatakse inimest ja tema isiklikke pingutusi kõrgema seisundini vabanemiseni jõudmisel rohkem kui üheski teises usundis.

Budismis ei aita sind jumal, budismis jumala mõistet sellises tähenduses nagu kristluses ei olegi.

Buddha ei ole jumal ega üleloomulik olend, vaid inimene, kes seda kõike kunagi taipas ja ka teistele õpetama hakkas.

Ühesõnaga, Buddha ja kõik budistlikud õpetused on ainult teenäitajad, suunajad.

Teekonnale asumine ja selle läbimine on igaühe enda hool ja vastutus.

Kui budismis konkreetset jumala mõistet pole, kas see siis ikka on religioon?


T. J.: Religioonis ei pea jumalaid olema.

Teatud budismi vooludes on jumalad täiesti olemas, kuigi see on üsna õnnetu staatus, sest neil pole võimalust jõuda nirvaanasse.

Selles mõttes asub inimene jumalatest kõrgemal positsioonil.

Jumalatest rääkides peab alati täpsustama, missugustest jumalatest räägitakse.

Näiteks india kultuuris on üsna tavaline, et üks inimene nimetab end jumala kehastuseks.

Jumalad käivad ikka aeg-ajalt maa peal!


Milleks on siis budismis vajalikud kloostrid?


M.L.: Kloostrid on vajalikud, et sinna saaksid minna inimesed, kes soovivad oma elu täielikult pühendada Buddha õpetuse teostamisele, õppida kõiki pühakirju väga hoolega ja põhjalikult, raiskamata aega igasuguse tühja-tähja peale.


Te mainisite sellist mõistet nagu kannatus, mida see tähendab budismi seisukohalt?


T. J.: See võiks tähendada ahistust.

Inimene põhjustab siin maailmas pidevalt taaskehastudes ka endale kannatusi oma elutahte ja -januga.

Sellega, et ta püüdleb kogu aeg millegi poole, mida ta niikuinii lõplikult ei saavuta.


Kuidas elujanu meile kannatusi põhjustab?


T. J.: Elujanu on iha, see, et me tahame kõike œ ilusat autot, ilusat naist, palju raha.

Tahame elada nii nagu Hollywoodi näitlejad.

Inimene oma lõputu ihaga ei pööra tähelepanu vaimsetele väärtustele.

Ta ei küsi endalt, et milleks see kõik.

Kas see, mida tahame, annab ka r a h u l o l u seisundi, kas see tagab ka m i n g i d igavesemad tõed.

Budismi seisukohalt inimene, kes sellist elujanu ei kustuta, seda mõtestama ei hakka, sünnib ja põleb niimoodi pidevalt edasi.


Kui kaua olete budismiga tegelenud?

M.L.: Paarkümmend aastat.

Ma ei ole budist nagu tavaarusaam ette näeb: pöetud pea ja veidrad riided, rituaalid ees ja taga.

Elan tavalist elu, budismiga tegelen õppimise ja hariduse kaudu.

Ma ei saa öelda, et oleksin budismi kuidagi "avastanud".

Kõik kulges iseenesest.

Hakkasin ülikooli tulles hiina, tiibeti ja sanskriti keelt õppima ning budismi kohta uurima.

Minu õpetajaks sai ja on siiamaani Linnart Mäll, kes on Eestis kahtlemata kõige tuntum budist ja budoloog.


Budoloog tähendab teadlast, kes uurib budismi.

Budismi uurimine tähendab eelkõige budistlike tekstide uurimist ja tõlkimist.

Võin ennastki budoloogiks nimetada, sest pooldan budismile lähenemisel teaduslikku suunda.


Toomas Jürgenstein, miks teie pole budist?


T. J.: Kui ma Tartu Ülikooli astusin,siis esimene asi, mida ma erialale täienduseks võtsin, olid loengud tolleaegse Orientalistika kabineti juures.

Vaikselt olen budismi vastu huvi tundnud kogu aeg, aga samas olen ka seda tunnetanud, et tulen teisest traditsioonist.

Budism ei ole minu jaoks loomulik tee olnud.

Vaimselt kodus tunnen end kristluses.


Kuidas saada budistiks?


M.L.: Budistiks ei tasu hakata pimeda usu või välise eksootika pärast.

Oluline on sisemine kutsumus ja pikaajaline mõtisklemine.

Kõik peab iseenda elu ja kogemuse peal läbi mõtlema ja tunnetama, alles siis võib õpetuse omaks võtta ja seda järgida.

Teadmine käib alati usust eespool.

Enne püüa õppides teada saada, siis hakka uskuma või ära hakka, kui leiad, et näiteks budism sulle ei sobi.


Millest tuleb budismi nimel loobuda?


M.L.: Kas targemaks ja paremaks saamine võtab kelleltki midagi ära?

Keegi ei raatsi loobuda oma harjumustest, laiskusest.

Need halvad harjumused hakkavad aga mingil hetkel paratamatult igasugust vaimset ja kõlbelist arengut takistama.

Siis tuleb teha valik: kas tahan edasi elada oma halbu harjumusi "nautides", õigem oleks öelda orjates, või neist loobudes paremaks saada.

Olles küllalt arenenud, hakkab inimene rõõmu tundma just sellest, et tema valitseb harjumuste üle, mitte vastupidi.

See ongi budismi järgi tõeline rõõm ja vabanemine.

Miks budistid liha ei söö?

M.L.: See ei ole absoluutne keeld.

Näiteks Tiibetis ja Mongoolias ei oleks üldse võimalik elada, kui liha ei sööks.

Seal isegi mungad ja nunnad söövad kuigipalju liha.

Budist ei tohi tappa.

Nii et ise looma tappa toiduks ei ole soovitav, kui ehk äärmuslikus olukorras ainult.

Soovitav on vältida liigsöömist, sest ka see on halb harjumus.

Soojematel maadel mungad ja nunnad tõesti liha ei söö.

Meie laiuskraadidel ja ilmaliku eluviisi juures on see puhtalt isiklik valik, mida süüa ja mida mitte.

Mina taimetoitlane pole.


Kus praktiseeritakse budismi?


T. J.: Sündinud on budism Indias.

Sealt levinud ümbritsevatesse maadesse.

Budism on olnud vähestes maades valitsev usund, seda enam on ta mõjutanud intelligentsi.

Tiibet oli budistlik riik, kuid peale Hiina okupatsiooni on sealne poliitiline olukord üsna nukker.


Praegu paguluses elavat Tiibeti juhti Tema Pühadus dalai-laamat teatakse kogu maailmas, ta on ka Eestis kaks korda käinud.

Tema isik on mõjutanud väga paljusid nii religioosselt kui ka üldinimlikult ning tema poolt välja öeldud mõtted on sageli väga

hästi rakendatavad mitmetes muudeski maailmavaadetes.


Kui levinud on budism Eestis?


M.L.: Viimase rahvaloenduse järgi peab Eestis ennast budistiks üle 600inimese.

Kaldun arvama, et tegelikult on budistide arv tunduvalt väiksem.


Kuidas võiks budism olla eesti noortele vajalik?


T. J.: Selles on väga palju mõtlemapanevat, mis lubab maailma mõista harjumuspärasest hoopis teistest põhimõtetest lähtuvalt.

Lisaks on budismis palju avatust, tolerantsust ja pühendumust, mis tänases ühiskonnas on väga vajalik igale noorele.


link