Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Budism ja vedaanta

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search


Drachen kosmos.jpg
CLAUDETTE COLBERT 1934.jpg
Lock martin f-35.jpg
Le Violon dIngres.jpg
-meditation-tour.jpg
Road 4.jpg


Vedaanta filosoofia on Indias nii budismi kui ka kõige ülejäänu aluseks.

Praegussaegsel advaita-vedaanta koolkonnal on paljudes küsimustes budistidega ühine arusaam.

Muidugi ei nõustu nendega õigeusklikud hindud, sest nende jaoks on budistid hereetikud.

Samas on olemas jätkuv püüe selles suunas, et laiendada vedaantat nõnda, et sinna võiks lisada ka hereetikud.


Vedaantal ei ole tegelikult budismiga millegi üle tülitseda.

Vedaanta ideaaliks on saavutada harmoonia kõiges.

Põhja-budistidega puuduvad meil erimeelsused täielikult.

Mis puudutab Birmat, Indoneesiat ja kõiki lõuna-budiste, siis nemad ütlevad, et on olemas tajutav ilmingute maailm ja küsivad, kust võtame me õiguse luua selle taha tajumatu maailma.


Vedaanta vastab, et tegemist on ebakorrektse süüdistusega.

Vedaanta ei väida, et on olemas ilmingute maailm ja tajumatu maailm.

Vedaanta ütleb, et on olemas ainult üks reaalsus.

Meelte kaudu vaadates paistab see maailm ilmingute maailmana, kuid tõeliselt on see maailm tajumatu.

Võtame näiteks nöörijupi, mis paistab hämaras toas maona.

Kui näeme nööri, siis me ei näe madu.

See on kas nöör või madu, aga mitte kunagi mõlemad korraga.

Seega on täiesti vale budistide seisukoht, et usume kahe maailma olemasolusse.

Neil on õigus öelda, et reaalsus saab olla ainult ilminguline, aga nad ei saa võtta teistelt õigust väita, et reaalsus on tajumatu.


Budism ei soovi tegeleda millegi muuga peale ilmingulise.

Ainult ilmingulises ilmneb soov.

See on soov, mis loob kõige.

Praegusaegsed vedantistid sellest ei hoia sellest kinni.

Me ütleme, et on olemas midagi sellist, millest on saanud tahe.

Tahe on millegi loodu, ühend, mitte lihtsalt olev.

Tahe ei saa ilmneda ilma välise (ilmingulise) objektita.



Nii näeme, et aluslähtekoht, mille järgi lõi tahe universumi, on võimatu.

Kuidas oleks tahe seda saanud teha?

Kas te olete kunagi näinud tahet ilma välise stiimulita?

Soov ei saa kunagi ärgata ilma stiimulita ehk modernses filosoofilises keeles – soovi objektita.

Tahe on teatud liiki reaktsioon ajus, mida samkhya filosoofia kutsub buddhiks.

See reaktsioon väljendub teona.

Aga tegu eeldab välise kõiksuse olemasolu.

Kui pole välist kõiksust, siis loomulikult ei saa olla ka tahet; ja veel, teie teooria järgi lõi tahe universumi.

Aga kes lõi tahte?


Tahe eksisteerib koos kõiksusega.

Tahe on ilming, mille on loonud sama impulss, mis lõi kõiksuse.

Kuid filosoofia ei tohi siin peatuda.

Tahe on täielikult personaalne; seega ei saa me olla kõiges ühel meelel Schopenhaueriga.

Tahe on ühend – sisemise ja välimise segu.

Kui me oleksime sündinud ilma aistingumeelteta, puuduks meil tahe täielikult.

Samas vajab tahe midagi väljastpoolt, ja ajul on mingi sisemine energia; seega on tahe erinevate aspektide kooslus nii, nagu on seda ka näiteks müür.

Me ei nõustu tahte teoreetikutega – saksa filosoofidega.


Tahe ise on ilming ja ei saa seega olla absoluutne.

Tahe on üks paljudest projektsioonidest.

On olemas midagi sellist, mis ei ole tahe aga mis väljendab ennast nagu tahe.

Ka see ei ole loogiline, sest meil ei saa olla mingit arusaama kõiksusest eraldi asuvast tahtest.

Kui see miski, mis on vabadus, saab tahteks, on see põhjustatud ajast, ruumist ja põhjuslikkusest.

Kui vaatame Kanti analüüsi, sisaldub tahe ajas, ruumis ja põhjuslikkuses.

Seega kuidas see saab olla absoluutne? Sa ei saa soovida, soovimata ajas.


Kui me saame peatada kõik mõtted, siis teame, et oleme teispool mõtteid.

Me jõuame selleni teatud eituse abiga.

Kui kõik ilmingud on „kõrvaldatud“, jääb järele SEE.

See mis järele jääb, ei saa väljenduda ega ilmneda, sest kui see ilmneks, oleks see taas TAHE.


Link