Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Budismi aluspostulaadid .Mait Raun

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Mait Raun.jpg
Budismis on kokku neli aluspostulaati (caturāryasatyāni). Olgu need siinkohal selguse huvides ka üle korratud: 1) kõik olemasolev on ahistus (duhkha, kannatus); 2) ahistusel on põhjus; 3) ahistust saab ületada; 4)

ahistuse ületamiseks on olemas tee.

Neist esimesest on tarvis õpetuse sõnutsi aru saada, teine tuleb välja juurida, kolmas teostada ja neljas peab ilmnema.

Kui see õpetusraam suhestada vertikaalse, lüsioloogilise triaadiga, siis ilmneb, et kolm esimest postulaati käsitlevad eksistentsi (meele olu). Rangelt võttes teeb seda vaid esimene, staatilisim, kuna teised kaks häälestavad juba muudatusele, algtaseme ületamisele.

Neljas postuleerib muutumisprotsessi, olles seejuures triaadi teine lüli – tee.

Lõpptaset (ahistuse ületamist) küll eeldatakse, kuid ei kirjeldata.

Kui esimene postulaat on algtase ja neljas postuleerib lüsioloogiat, siis misjaoks on esitatud teine ja kolmas?

Teine ja kolmas on häälestavad, suundanäitavad, tendentslikud, vektoriaalsed postulaadid, mille kaudu esitatakse õpetuslik tõdemus, et meele fluktueerumist saab ületada (kolmas aluspostulaat) ning seega ei ole fluktuatsioon täiesti korratu ja juhuslik, vaid allub meele seaduspärasustele (teine aluspostulaat, et meeleoludel on põhjus).

Kokkukõla vertikaalsusega on budismi jaoks olemuslikult oluline ja mõistetav, muidu see õpetus ei suudakski toimida, ent kuidas suhestuvad budismi postulaadid horisontaalse triaadiga, mis iseloomustab iga konkreetset märk-meeleolu?

Budismi esimene aluspostulaat on horisontaalse triaadiga kergesti kokkuviidav: “(kõik olemasolev on) ahistus” on märk-meeleolu, mille aktuaalne külg on “ahistus” ja varjatud kõik-muu on “mitteahistus”. Iga üksik meeleolu on kirjeldatav horisontaalse triaadina.

Teine ja kolmas postulaat on horisontaalse triaadiga seotud sel kombel, et kolmas postulaat osutab võimalusele horisontaalses triaadis muudatust läbi viia – seose kvaliteeti muuta (“ahistust saab ületada”), teine postulaat aga nendib, mispärast selline võimalus on (“ahistusel on põhjus”).

Nimelt, kui leidub rohkem kui üks meeleolu-märk – meele fluktuatsiooninähtuse tõttu see nii ka paratamatult on –, kujuneb subjekti meeleolude jada (märgist märki). See jada ei pruugi tingimata olla eksistentsi ületamisele ja essentsi suunatud lüsioloogiline tee, kuid iga muutuse korral toimub meeleolu-märgi triaadis silmnähtavalt vektori heitmine aktuaalsest positsioonist väljapoole ja sellele järgneb ümberkolimine teise positsiooni. Seesugust operatsiooni aga märgi enese piires või ka selle lahtivõetud variandi, horisontaalse triaadi piires kirjeldada ei saa ning läheb vaja “laiendit” (näiteks teise ja kolmanda postulaadi näol).

Kvaliteedile viitav neljas postulaat, mis on oluline lüsioloogilises triaadis (osutades, mil määral või kui kaugele on subjekt oma teel edenenud), asub loogiliselt võttes väljaspool horisontaalset triaadi. Praktilises meeleharjutuses on nii, et kui märk-meeleolu, üldistatult duaadi “ahistus-mitteahistus” märkide sünteetiline seos on nõrk, prevaleerib “ahistus”, kui aga tugev, siis “ahistus-mitteahistus” põimuvad ja põimumise astme võrra ahistus ületatakse. Seose kvaliteete (laad, tugevus) ei saa aga horisontaalse triaadi pinnalt otsustada ega ka mõjutada.

Kõige selle juures tasub alati meeles pidada, et mainitud triaadid on teoreetilised konstruktid, mitte reaalsus. Neid läheb vaja ainult reaalsuse kirjeldamise võimaldamiseks, ent samas on kummalgi kirjeldusvõime osas olulisi puudusi, nad on eraldi ühekülgsed: üks tugineb staatikale, teine dünaamikale jne. Seetõttu on triaade perspektiivikas käsitada mitte ainult teineteisest lahus, nagu sageli tehakse, vaid ka ühenduses teineteisega: vastandite duaadina.

Triaadide omavahelist seotust kinnitavad näiteks niisugused nähtused nagu kvaliteedierinevused ja meeleolude muundumine. Lüsioloogiline protsess koosneb, kui seda analüüsida, horisontaalsetest triaadidest, teisalt jällegi ei püsi horisontaalse triaadi märkidevaheline seos muutumatuna.

Võib öelda isegi nii, et just tänu sellele, et triaadid kuuluvad kokku, on budismi kõik neli postulaati omavahel seotud. Horisontaalse triaadi keskmeks on esimene postulaat ja vertikaalse triaadi keskmeks neljas postulaat ning kummagi puhul on teine ja kolmas postulaat justkui “pöörajad” vertikaalselt horisontaalsele tasandile või vastupidi – omalaadsed tehnilised vahelülid, mis aitavad kirjeldada muutust, arengut, muundumisi, aga ka triaadi elemente.

Sääraste “pöörajate” rolliks on ka positiivsete kirjelduste andmine negatsioonide ja paradokside asemel.

Vertikaalset triaadi ei saa pidada päris-vertikaalseks, kuna selles eristatud sünteetiline seos on analüüsi sugemetega. Triaadi komponenti “algtase” ei saa kirjeldada üksikmärgina, seda horisontaalseks triaadiks lahutamata. Lüsioloogilise protsessi (tee) kõik teelülid on kirjeldatavad horisontaalsete triaadidena. Samuti on igal säärasel triaadil analüütilisi sugemeid, kuna iga eristatud märk on paratamatult seotud analüüsiga.

Samamoodi võime algtaset küll kirjeldada horisontaalse triaadina, kuid puht-horisontaalset triaadi ei olegi olemas – aktuaalse märgi ja kõik-muu vaheline seos ei ole selles ainult horisontaalne, staatiliselt ühetasapinnaline, vaid alati leidub ka muutumise võimalus. Õigemini, see on lausa printsiibiks. Meeleolud muutuvad sünteesiseose muutumise teel. Igal horisontaalsel triaadil (kui sellel on muutuvus) on niiviisi alati siirded vertikaalsest triaadist, sünteesi annab vertikaalse triaadi osalus.

Kokkuvõtlikult on budismi aineks või õpetusraamiks postulaatide järjekorras meeleolud (ahistus), meele seaduspärasused (põhjus), meele korrastamise juhised (saab ületada) ja meele korrastamine (tee).

Ning kui põimida mõlemad triaadid omavahel duaadiks, siis õpetus ise on selle duaadi ääremärkide (horisontaal ja vertikaal) funktsionaalne seos; samas võib sedagi võtta märgina “õpetus”. Niisuguses rollis asub budismi põhimõiste dharma.

Postulaadid on teadlikult väljatöötatud abivahendid, et juhendada subjekti tema kirgastusteel. Teadvus (vijňāna) on pratītya samutpāda tunnetuskontseptsiooni kolmas lüli, järgnedes meeleoludele.


Link