Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Budismi loogika . Harri Kingo

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Harri KIngo.jpg
Baby-with-hat.jpg


Rääkides õhtumaisest teadusest, meie nn. teaduslikust mõtlemisest ja inimteadvusest üldisemalt, on kasulik vahel vaadata ka väljapoole meie oma mõtteruumi ja mõttetraditsiooni. Võrdluse abil on võimalik väljuda oma harjumuspärastest skeemidest ja näha end kõrvalt, et millised on meie head ja vead.

Seepärast mõnda meie endi läänelikule kultuurile omasest mõttetraditsioonist, kuid vaadatuna veidi teisalt - võrdluses budismiga. Ja võrdluses mitte budismi õpetusliku sisu poole pealt, vaid pigem vormi - budistliku mõttetraditsiooni ja mõttetehnika poole pealt, budismis kasutatava loogika ja selle loogika eesmärkide poole pealt.

Budism on vaadeldav praktilise filosoofiana. Filosoofia paratamatuks eelduseks on loogilisus. Loogika on loogika, kuid on erinevus lääne arusamas loogikast ja budismis loogika kasutamise eesmärkide vahel.

Lääne loogika on orienteeritud teadmisele ja teadmiste tõesusele. Tõesuse probleem on läänelikus loogikas ja mõtlemises alati olnud primaarne, seda juba alates juba Aristotelese formaalloogikast - tõe tõestatus on lääneliku loogika kasutamise eesmärk.

Budismis kasutatakse loogikat avaramal eesmärgil. Budismis ei tõestata millegi tõesust või väärust. Budistlik loogika on oma pealispinnal vaadeldav hoopis eitusloogikana - näidatakse, et pole võimalik ühtegi tõest väidet tuua.

Kuid loogikal budismis on oma välise ja formaalse poole kõrval ka alati teadvuse pool. Suutra või muu filosoofilise arutluse lugemine või ka mandala ees mediteerimine või mantra kordamine on alati informatsiooni ja inimteadvuse suhe. Selle suhte eesmärk on teadvuse seisundi muutmiseks.

See põhimõte kehtib ka budistliku loogika kohta - see ei taotle mingitele pikkade arutluskäikude läbi lõpuks kirjapandava või intellekti poolt teatava vastuse saamist, vaid intellekti enese ületamist. Loogika budismis on üks paljudest budistlikest vahenditest enesemuutmiseks ja täiusliku reaalsuse vahetuks, kogemuslikuks tunnetamiseks.

Mandalad, mantrad, suutrad, keha- ja mõtlustehnikad, loogika jne. on vaid erinevate budistlike vahendite kasutamine ikka ja alati sellesama eesmärgi saavutamiseks - väljumiseks teadvuse ja keele ahistavatest raamidest, jõudmaks praktilise, kogemusliku tõeluseni eneses selleks tõeluseks saamise ja see olemise läbi. Sel sihil on palju sõnalisi kirjeldusi, kuid taas - NB! - need on vaid sõnalised kirjeldused, mitte veel vahetu tõeluse kogemine ja see olemine.

Lääne kristlus, sõltuv lääne filosoofiast ja loogikast, on endas kandnud neidsamu läänelikke mõttemalle ja arusaamu tõest ja tõesusest, mida lühidalt eelpool mainisin. Sellest ka kristluse õige paljud hädad ja tema õpetuslik kivistumus - näiteks Piibli pühastatus, väited Piibli absoluutsest tõesusest, dogmaatiliste väidete aksioomidena käsitlemine, võimetus õpetuslikult kohaneda muutuva aja muutuvate tingimustega jms.

Budismi suhtumisest tõesse, loogikasse ja üldisemalt filosoofiasse kui praktilisse virgumisele liikumisest oleks läänel paljut õppida ja omandada ja üle võtta