Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Budismi suurkogud

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Mungad-lumesajus.jpg
budismi suurkogud, budismi ajaloo esimestel sajanditel toimunud * sangha (koguduse) suured kokkutulekud, kus väideldi *Buddha sõna autentse vormi ja väljenduse, selle tõlgendamise ning koguduse elukorralduse reeglite e *vinaja üle. Suurkogude tulemusel fikseeriti budistlik pühakiri algul suulisel kujul, aga vähemalt neljandal suurkogul juba kirjalikult. Suurkogusid toimus kokku neli.

Esimene suurkogu toimus varsti pärast Buddha *parinirvaanat (seega pärast 486 e.m.a) *Rādžagrihas, kus olevat viibinud 500 munka. *Mahākāšjapa eesistumisel loeti seal mitme kuu vältel ette ning kinnitati *Sūtrapit´aka Vinayapit´aka esialgsed versioonid.

Teine suurkogu toimus 100 või 110 aastat pärast parinirvaanat (386 v 376 e.m.a) *Vaišālīs, kus vaieldi peamiselt vinaja üle. Suurkogul tekkis konflikt konservatiivse *sthaviravaada ja liberaalsema *mahasanghika vahel, kelle esindajad olevat protesti märgiks sealt lahkunud. Vaišālī suurkogu järel lagunes budistlik kogudus koolkondadeks, mida oli vähemalt 18.

Kolmandat suurkogu Pātaliputras u 250 e.m.a patroneeris *Ašoka. Sellel püüti leida konsensust koolkondade vahel, fikseeriti arvatavasti *paali kaanon, millele lisati ka ‘kolmas korv’– *Abhidhammapit´aka. Ka olevat seal otsustatud misjonäride saatmine naabermaadesse.

Neljas suurkogu toimus u 100 m.a.j Kušaani keisri *Kaniška I eestkoste all tema pealinnas Purušapuras *Gandhāras. Seal olevat koostatud ulatuslikud kommentaarid *sarvastivaada *Tripit´aka’le ja tunnustatud *mahajaanat, mis järgnevatel sajanditel levis jõudsalt Kesk- ja Ida-Aasiasse. Paljude õpetlaste arvates ei ole seda suurkogu tegelikult aset leidnud. Lisaks neile neljale on uusajal, 1871 ja 1954, Birmas peetud kaks nominaalset suurkogu, mis on aga piirdunud põhiliselt Birma theravaada esindajate osavõtuga.

Ingl Buddhist councils.