Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Budistid Venemaal

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
Burjaadi emme -1.jpg

Venemaal elavad buda usku inimesed põhiliselt kolmes piirkonnas: Kalmõkkias, Tõvas ja Burjaatias.

Kõik nad kuuluvad gelugi koolkonda. Seda kauget usku ja neid kaugeid paiku püüab Tiit Pruuli – üks äsjailmunud raamatu „Tuhandenäoline budism” autoritest – järgnevalt lähemale tuua.

Indias sündinud ning üle Aasia levinud budism on rõõmus ja värviline usk.

Budistid puhuvad pasunaid, löövad trumme, arutlevad igaviku ja igapäeva üle, tantsivad rituaalseid tantse, usuvad taassündidesse ja nirvaanasse, mis kannatustest vabanedes saabub. Budismi eetikast ja filosoofiast leiab palju olulisi teemasid elust aru saamiseks.

Rääkides budismist Venemaal, võiks mõtiskleda näiteks mõistetest “kesktee” ja “vägivallatus”.

Burjaatia

Ida-Siberi lõunaosas, ümber Baikali järve asuvat burjaatide ja evengide asuala hakati Venemaaga liitma 17. sajandi keskpaiku.

Burjaatia oli aastasadu tihedalt seotud budistliku Mongooliaga.

Budism, mis burjaatidele varemgi tuntud, hakkas laiemalt levima 18. sajandil, kui 1712. aastal külastasid sealseid paiku 150 Tiibeti ja Mongoolia laamat.

Paljuski püüti uut usku ühendada kohaliku šamanismiga. 1728, kui Kjahta lepinguga märgiti maha piir Hiina ja Venemaa vahel, oli budism Burjaatias juba üsna populaarne ja venelased olid sunnitud välja andma ukaasi, et üle piiri ei lastaks välismaiseid munki, vaid õpetataks välja kohalikke laamasid, kes oleks ustavad Vene imperaatorile.


19. sajandi keskpaigast hakkas tsaarivalitsus Burjaatia ja veidi hiljem ka Kalmõkkia budistlikke institutsioone kavakindlalt keskvõimule ja kohalikele venelastest kuberneridele allutama.

Algas sisuliselt samalaadne venestamisprotsess nagu ka Eesti- ja Liivimaa kubermangudes.

Kuna õigeusu kirik oli võetud ilmalikku poliitilisse teenistusse juba Ivan Julma ajal, sai õigeusu kirikust venestamise bastion ka budistlikes piirkondades. Samal eesmärgil püüti õigeusu kirikut kasutada ka kristlikes Baltimaades.


19. sajandi lõpus oli Burjaatia etnograafilisel territooriumil umbes 15 000 laama käsutuses 34 datsani, millest mõned paiknesid Irkutski ümbruses, enamus aga tagapool Baikalit. Burjaatmongoli ANSV moodustamise ajaks 1923 oli pühakodasid 44, aga vaimulike arv oli seoses esimese maailmasõja ja kodusõjaga umbes 40% vähenenud. 1920. aastail püüti usuga võidelda esmalt ideoloogiliste mõjutusvahenditega.

Ei õnnestunud!

Siis hakati kasutama administratiivseid survevahendeid (maksud). Poldud ka kuigi edukad!

Seejärel algasid füüsilised repressioonid. 1930. aastate lõpuks oli suurem osa laamadest kas maha lastud või vangistatud; Burjaatias ei tegutsenud enam ühtegi kloostrit, nende vara oli purustatud või laiali tassitud.


Tšekistid pidasid burjaatide hõimuriiki Mongooliat olulisimaks väravaks, mille kaudu eksportida kommunistlikke ideid nii Tiibetisse, Hiinasse kui Indiassegi. Seda väravat püüti avada osalt ka burjaatidest ja kalmõkkidest budistide abiga.


1946. aastal õnnestus Burjaatias – pärast mitmeid palvekirju isakesele Stalinile – avada Ivolga klooster, mis oli üheks kahest tegutsevast budistlikust pühakojast NSVL-s. Ivolga, mis on Burjaatia kõrgeima vaimuliku hambo-laama residents, asub Ulan-Udest umbes 40 km kaugusel.


Burjaatias viibisid 1980. aastail korduvalt mitmed Eestimaa Budistliku Vennaskonna liikmed eesotsas Vello Väärtnõuga, kes budistlikku mõtet ka koju tagasi kandsid.


Link