Budistid on õnnelikud . Kaivo Kopli

Teadlaste sõnul on neil nüüd tõendeid, et budistid on tõesti õnnelikumad ja rahulikumad kui teised inimesed.

USA-s läbi viidud katsetused on näidanud, et budistide ajus on hea tuju ja positiivsete tunnetega seotud piirkonnad eriti aktiivsed. Teine uuring aga tõestas, et budistlik meditatsioon aitab inimesi rahustada.

California San Francisco ülikooli teadlased avastasid, et praktikaga on võimalik taltsutada aju emotsioonide keskust, milleks on mandeltuum ehk amügdala ja mis kontrollib hirmu, ängi, ehmatuse ja ilmselt ka viha tekkimist. Kogenud budistid, kes regulaarselt mediteerivad, ehmatasid, üllatusid ja vihastasid märksa vähem kui niiöelda tavalised inimesed.

"Kõige mõistlikum hüpotees on selline, et miski kohusetundlikus budistlikus praktikas annabki tulemuseks õnnetunde, mida me kõik ihaldame," oskas uuringuid juhtinud Paul Ekman avastuse selgituseks öelda.

Eraldi uuringus kasutasid Wisconsini ülikooli teadlased uut skänneritehnoloogiat ajutegevuse jälgimiseks, võttes katsejänesteks rühma budiste. Nende testid näitasid, et vasakpoolsed eesmised ajusagarad huugavad budapraktikutel kogu aeg, mitte ainult mediteerimisel. See piirkond on seotud enesekontrolli, ettenägelikkuse, meeleolu ja positiivsete emotsioonidega.

Seega oletavad nüüd teadlased, et budistidel on suurema tõenäosusega positiivsed tunded ja hea tuju. Ajakirjas New Scientist avastusest kirjutanud Duke'i ülikooli professor Owen Flanagan ei usu, et Tiibeti budistid sünnivadki mingi "õnnegeeniga", mis selle ajupiirkonna aktiviseerib. Pigem on budistlikus praktikas midagi sellist, mis toodab õnnelikkust, ütles ta.

Amügdala osas tehtud uurimuse kommentaariks ütles Flanagan, et ilmselt siis suudavad budistid kontrollida seda ajupiirkonda, mis tavapäraselt töötab automaatselt. Lihtsalt ratsionaalselt mõtlemisega on raske ületada amügdala "tundeid", lisas ta.

Kaivo Kopli

Eesti Päevalehest, 27. mail 2003