Eesti Njingma kutsub osalema budismi entsüklopeedia täiendamisel !
Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia (ENBE) on toiminud aastast 2005 ning vajab nüüd abilisi - vabatahtlikke entsüklopeedia täiendamiseks ja uuendamiseks. Projekti autoril Vello Väärtnõul on alates 2012.aastast käsil väga mahukas Hiina Budismi Entsüklopeedia projekt ning iga abikäsi entsüklopeediate - nii eesti keelse kui inglise-hiina keelse entsüklopeedia arendamisel on teretulnud. 27-29 Septembril tutvustati Eesti Njingma andmebaase ka PNC (Pacific Neighborhood Consortium) teaduskonverentsil Macau ülikoolis, kus sel aastal olid peateemadeks andmebaasid ja informatsiooni edastamine avalikel veebilehtedel.
Kui soovid kaasa lüüa ENBE arendamisel, võta julgesti ühendust meie administraatoriga: admin@chinabuddhismencyclopedia.com

Budistlik filosoofia teoorias ja praktikas

From Eesti Njingma Budismi Entsuklopeedia
Jump to: navigation, search
015.jpg
Kagyur the translation of commandments presented by emperor yongle.jpg
Apsara.jpg
Hinajaana: vaibhasika, sautrantika.

Vaibhasika vaatles reageerivust (meelt), sautrantika pööras tähelepanu faktile, et on olemas ka teadvuse mitteiseloomustatav aspekt.

Olemine on realiteetide kogum.

Põhjuslik on ajutine (empiiriliselt reaalne: füüsiline mateeria, 2 vaimset osa (meel, 51 meeleolu), tõlgendusskeemid), mittepõhjuslik on absoluutne (lõplikult reaalne: absoluut). Inimese eksistents suubub nirvaanasse.

Vabanemistee on tunnetusprotsess, mille pidevuse võib saavutada 2 viisil:

- pühameeste viis: reageerib teadlikult kaastundega

- õilis viis: vahetu olemise tõuke kaudu

Lõppeesmärk: saada meditatiivse keskendumise abil ARHAT'iks - seisund, kus psühhofüüsilised koostisosad ei satu enam maailma, kuna ümbersündide põhjus on läbi lõigatud. Kuid see ei ole lõplik nirvaana.

Sautrantika oli lähemal Euroopa fenomenalistidele kui kriitilistele realistidele.

Fenomenalism leiab, et füüsiline objekt saab eksisteerida ka siis, kui seda aktuaalselt ei tajuta.

Piisab sellest, et teda on võimalik tajuda.

Ei ole olemas füüsilist objekti, mida ei saa tajuda ühegi meelega (see oleks vasturääkivus).

Seega ei ole asja iseeneses.

Hinajaana tee - soovide ja emotsioonide kõrvaldamine.

Traditsioonilise arusaama järgi ei saa hinajaana pühamees minna edasi mahajaana teele (lisaks kõrvaldab mõtluse teel ka intellektuaalse segaduse), sest ta lihtsalt kaob ära.

Loogilise seisukoha järgi siiski läheb, sest lõplikult eksisteerib ainult üks tee.

Mahajaana: Joogatšaara, madhjamika

Mõlemad tunnustasid sautrantika seisukohta. Joogatšaara järgi erinevad:

- füüsilised objektid (mäed, puud jne)

- neist teadmine, elamus nende kohta; füüsilised objektid on tajude ja tunnete alus, neid tuleb defineerida lähtuvalt elamusest (mis ei ole aisting ega meeleolu). “Kollane” ei ole teadmine, vaid see, millest olen teadlik.

Mõte, et igaüks on potentsiaalne buddha, väljendub 3 kaya's:

1. nirmana-kāja : indiviid on Buddha konkreetne avaldumine

2. sambhogakāja: empaatiline buddhasus.

Kujutlused ja tunded, mis sarnanevad parima esteetilise elamusega.

3.dharmakāja: buddhasus, olemise aktualiseerumise (avaldumise) võimalus.

Kujuvõtmise protsess: DHARMAJNANAKAYA; ontoloogiliselt SVABHAVIKAKAYA.

Vajrayana

“Eksistentsiaalne” budism.

Erinevalt Läänest keskendub olemisele, mitte egole.

Kuna iga elamus on eluprotsess, ei saa seda taandada millelegi muule, vaid tuleb uurida protsessi ennast.

Tantra on inimloomuses võimalusena alati olemas, seda ei saa taandada mõistetele.

Tantra on teadlikkus struktuurist, enne kui see jaguneb Subjekt-Objekt (nagu tavalise elamuse korral).



Herbert V. Guenther

teos: Herbert V. Guenther, Buddhist philosophy in theory and practice, Hammondsworth 1972

konspekt

link